RaRa väike maja, Narva mnt 11
Kartograafia- ja geograafiasaal
Eesti ala topograafilised kaardid
Need on kõige täpsemad ja eri perioodidel seeriatena valminud kaardid mõõtkavas 1:10000 kuni 1:200 000. Enamik kaardiseeriaid on lehthaaval kirjeldatud e-kataloogis ESTER
NB! Nimekirjas oleva lingi alt avaneval lehel on soovitav otsingut PIIRATA märksõnaga, kuhu märkida maakonna, linna või muu suurema koha nimi.
Kaardid on elektrooniliselt kättesaadavad Maa-ameti geoportaalis (v.a. kaitseväekaardid), digiarhiivis DIGAR (20. saj., 21. saj.) ja Rahvusarhiivi kaardiinfosüsteemis.
Kaasaegsed kaardid alates 1990ndatest
Eesti Vabariigi taastamise järel on tervikuna valminud kaks kaardiseeriat mõõtkavas 1:50 000. Lõpule on jõudmas ka 1:20 000 põhikaardi trükikaartide koostamine. Suure erandina kõikidest teistest kaartidest ja ajaperioodidest on Maa-ameti geoportaalis olemas põhikaardistuse seis iga aasta kohta alates 1996. aastast. Lisaks Maa-ametile tehakse topokaarte Eesti Kaitseväes. Navigatsioonikaardid merel ja õhus liiklemiseks valmivad Transpordiameti merendus- ja lennundusteenistustes.
Eesti NSV
Perioodile iseloomulikult on kaardid venekeelsed, enamasti märkusega Секретно (sekretno ehk salajane), 1963.a. koordinaatsüsteemis välja antud 1:25000 kaardil puudub lehtedel koordinaatidega raam ja pealkirjas kohanimi. On olemas ka 1:100 000, 1:200 000 ja 1:500 000 mõõtkavas kaardid, mis on digiteerituna kättesaadavad Maa-ameti geoportaali ajalooliste kaartide rakenduses või lehthaaval digitaalarhiivis DIGAR. Abiks tingmärgid inglise keeles (pdf)
Eestikeelseid kaarte sellest perioodist vaata nimekirjast Täienduseks.
EESTI VABARIIK kuni 1940
Eesti Vabariigi alguses loodi topograafia ja hüdrograafia jaoskonnad, mis üsna pea liideti ja mille kõige tuntum nimi on Eesti Kaitsevägede Staabi Topo-hüdrograafia osakond. Kaardistamist tehti kolmes mõõtkavas ja alustatud topograafilistest kaartidest sai kogu Eesti ulatuses valmis vaid 1:200 000.
Esimene Eesti ranniku merekaart valmis 1921. aastal ja igal järgneval aastal lisandus ca 6 uut kaarti, kokku ilmus kuni 1940. aastani sadakond Eesti oma merekaarti.
ENNE aastat 1918
Selle ajajärgu topograafilised kaardid on vene- ja saksakeelsed, aluseks Vene keisririigis tehtud mõõdistustööd alates 1850. aastate teisest poolest. Kõige varasem on kolmeverstane kaart, mille lehtedest ilmus mitu uuendatud trükki. Suuremas mõõtkavas kahe- ja üheverstast kaarti on uuendatud sajandi alguses ja trükitud hiljem, lisaks on olemas ilma muudatusteta järeltrükid Eesti Vabariigi algusaastatest 1919-1934 ja saksakeelsed või saksakeelse pealetrükiga esimese maailmasõja ajast .