Maakaardid

Eesti Rahvusraamatukogu kartograafiakogu kogub ja jagab infot uute ja vanade Eesti kaartide ja muu kaartidega seonduva kohta, sh üld- ja teemaatlaseid, kirjandust kartograafia, kartograafia ajaloo, geoinformaatika, geograafia jms kohta. Uuri ja küsi lisa või paku siia lehele uusi teemasid, mille vastu huvi tunned.

Uudis

Rahvusraamatukogu esitles 10 sajandi lõikes kogutud Liivimaa kaarte haruldaste leidudega  

2. mail esitleti Eesti Rahvusraamatukogus raamatut „Livoniae descriptio: Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel“. Teose kaante vahel on enam kui…

3. mai 2024 raamatukogu

Uudis

Rahvusraamatukogu kutsub annetama vanu maakaarte „valgete alade“ kaotamiseks

2023. aastal sai Eesti rahvusraamatukogu annetusena mitu kastitäit Eesti kaarte lähiajaloost. Rohkem kui 30 000 eksemplari sisaldavas kaardikogus…

22. veebruar 2024 raamatukogu, säilituseksemplar, maakaart, annetus

Teated

Haruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus Tiina Kruup, Rein Raudsalu, Evelyn Silmet 2023

Ilmunud on raamat Haruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus.
Väljaanne tutvustab ka merekaardi mõistet ning pakub lühiülevaate merekaartide ajaloost. Raamatu teevad eriliseks kapten Rein Raudsalu kommentaarid ja meenutused kaartide kasutamisest.

Tallinna linnaruumi kunstikaart

Valminud on kaardirakendus, mis koondab Tallinna avalikus ruumis asuvad kunstiteosed, sealhulgas installatsioonid, skulptuurid, monumendid, monumentaalmaalid ja tänavakunst.

Linna vaatest on see ka oluline töövahend edasise kavandamisel, et Tallinn oleks süsteemsem oma monumentide korrashoius, parandaks sammhaaval nende ligipääsetavust ja arendaks linnaruumi nende ümber. Andmebaas täieneb pidevalt.

Viguriga kaardid Postimees kirjastus 2022

Postimehe kirjastus andis varem ajalehes ilmunud kaardid välja atlasena, kus on 65 teemakaarti Eesti loodusest, inimestest ja kultuurist. Koostaja Taavi Pae.
ISBN 9789916712085
ester.ee

Kaardikogust

Rahvusraamatukogu maakaartide kogus on üle 33 000 kaardieksemplari alates 16. sajandist kuni kõige uuemateni. Kuni 1900. aastani on nimetusi tuhande ringis ja 1901-1944 ilmunud kaarte on ca 2500. Topograafilisi kaarte on mõlema perioodi kohta üksiklehtedena ligi 2600.
Nõukogude perioodist alates 1945-1988 on kaardikogus peaaegu 7000 nimetust, millest vaid seitsmendik on eestikeelsed ja ligi 2/3 venekeelsed. Sellel ajajärgul laekusid raamatukokku üleliidulised sundeksemplarid. Nende hulgas on maailma ja eri maailmaosade õppekaarte, liiduvabariikide ja oblastite seinakaarte ja atlaseid, erinevaid teema- ja topokaarte ning lai valik turismiskeeme – kogu endise NSV Liidu alad on kaartidega kaetud.
Alates 1989. aastast ilmunud maakaarte on kõige enam, üle 12 000 nimetuse. Nende hulgas on ka naaberriikide (Soome, Läti, Venemaa) topograafilisi kaarte.