Eesmärgiga edendada eesti raamatukultuuri uurimist, avaldab Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aeg“ akadeemilisi artikleid, mille sihtgrupiks on nii humanitaarteadlased kui ka kirjakultuuri huvilised.
Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aeg“ ilmub alates 2008. aastast, 2024. aasta seisuga on ilmunud seitse väljaannet.
Allseeria järgmises, järjekorras kaheksandas artiklikogumikus on fookuses eesti oskuskeele areng. Kogumiku koostaja on Piret Lotman.
Marek Tamm. Aeg, lugu ja ajalugu. Kuidas kasutavad ajaloolased aega?, lk 7̶ 21.
Tiina Kala. Tallinna linnaelu kajastumine raehärra Hans Rotgersi märkmetes, lk 22– 46.
Janet Laidla. „Jutustus Liivimaast“ – vähetuntud teos Liivimaa ajaloost, lk 47– 62.
Lea Kõiv. „Jumalale meelepärane seletus ehk mõnede südametunnituse-küsimuste teoloogiline deduktsioon“ : vaimulik versus ilmalik 17. sajandi Tallinnas, lk 63– 87.
Kristiina Savin. Ajaloo õppetunnid: õnn ja jumalik ettehooldus Johannes Schefferuse teoses „Memorabilium Sueticae gentis exemplorum liber singularis“ (1671), lk 91– 113.
Piret Lotman. Thomas Hiärne – nimi Rootsi Läänemereprovintside varasest ajalookirjutusest, lk 114– 140.
Aivar Põldvee. „Lihtsate eestlaste ebausukombed“ ja Johann Wolfgang Boecleri tagasitulek. Lisandusi kiriku, kirjanduse ja kommete ajaloole, lk 141– 227.
Sirje Lusmägi. Fr. K. Gadebuschi raamatukogust ja autori täiendustega Liivimaa biblioteegist, lk 228– 247.
Tiina Kala. Vaimuliku käsiraamatu koostajad, valmistajad ja lugejad: missakorraldusjuhis Tallinna Linnaarhiivist, lk 13– 36.
Krista Kodres. Ich will mit deinem Munde sein, vnd dich Lehrnen was du sagen sollest. Pilditähenduse loomine lutelikus kirikus, lk 37– 59.
Aivar Põldvee. Viis aabitsat ja Forseliuse õppeviis, lk 60– 122.
Kai Tafenau. Ex ignorantia linguae ridiculus sensus. Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul, lk 123– 150.
Juhan Kreem. Reinold Grist ja tema raamatukogu. Pilk 16. sajandi esimese poole Tallinna vaimsetele võimalustele, lk. 151– 165.
Tiiu Reimo. Martin Zareniuse raamatupärand: mida luges 17. sajandi maapastor, lk 166– 199.
Triin Parts. Raamatud tallinlaste pärandinimekirjades 16.-17. sajandil, lk 200– 219.
Kristi Viiding. Haritlaste tunnuslaused 17. sajandi Eesti- ja Liivimaal: allikad ja kasutusviis, lk 220– 271.
Meelis Friedenthal. Etümoloogia stiihiad, lk 272– 285.
Kari Tarkiainen. Medica mentis. Kuidas lugeda? Juhtnööre 18. sajandist, lk 286– 297.
Tiina Kala. Keskaegse Liivimaa kirikliku kirjasõna hulgast ja laadist, lk 13– 40.
Kristiina Ross. Kirikulaulu osast eesti keele kirjalikustumisel, lk 41– 54.
Jüri Kivimäe. Tarckat Pagkana Ramato Kiriutaÿat… Georg Mülleri raamatukogu, lk 55– 97.
Meelis Friedenthal. Ramism ja metafüüsika Academia Gustavianas, lk 98– 117.
Kristi Viiding. Humanistlik epistolaarkultuur Eesti- ja Liivimaal. Tallinna literaatide kirjad Meibomide kirjakollektsioonis, lk 118– 144.
Aira Võsa. Valgustusteoloogilised õpetlastekstid baltisaksa kirjakultuuri osana, lk 145– 167.
Piret Lotman. Eestikeelsed luterlikud varauusaegsed katekismused sotsiaalse distsipliini kujundajana, lk 168– 191.
Marju Lepajõe. 17. sajandi Eesti kirjakultuuri teoloogilised aspektid: märkmeid uurimise hetkeseisust, lk 192– 212.
Madis Maasing. Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523-1566), lk 11– 50.
Tiina Kala. Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatud, lk 51– 70.
Kaspar Kolk. Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooni, l. 71– 112.
Jüri Kivimäe. Melanchthon ja Liivimaa, lk 113– 142.
Meelis Friedenthal. Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carlolinas, lk 164– 183.
Kaarina Rein. Andreas Arvidi oratsioon Martin Lutherist, lk 184– 204.
Tiiu Reimo. „Sakstekiriku“ laulud. Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatud, lk 205– 240.
Ingmar Kurg. Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine. Kirikulõhestajast kiriku usuisaks, lk 241– 259.
Tiina Kala. Kantsel ja klassituba. Keskaegse Liivimaa hariduselu õiguslik ja institutsionaalne korraldus, lk 11– 37.
Jüri Kivimäe. Reformatsioon, humanism ja kooliuuendus Tallinnas 16. sajandi algupoolel. Sissevaateid ja tõlgendusi, lk 38– 62.
Kristi Viiding. Veluti academiae Livonicae principium futurum: kõrgkooli rajamise plaanid Liivimaal enne Rootsi aega, lk 63– 89.
Janika Päll. Keeled ja teadused kuu ajaga selgeks ehk paarist kiirõppe meetodite rakendamise näitest varauusaja Eestis, lk 90– 116.
Meelis Friedenthal. Varavalgustuslik haridusprogramm Liivimaa jaoks. Michael Dau eklektilise filosoofia juurutamisest, lk 117– 138.
Triin Kröönström. Jakob Niemanni eesti kool Tallinnas. Lihtrahva haridusest Tallinnas enne algkoolide asutamist, lk 139– 181
Miikael-Aadam Lotman. Saateks. Pildist ja sõnast lääne mõtteloos, lk 7–14
Tiina Kala. „Porphyriose puu” juured ja võrsed. Piltkujutiste funktsioon hiliskeskaegsetes loogikatekstides Tallinna dominiiklase David Sliperi konspekti näitel, lk 15–46
Ivar Leimus. Münt kui võimu teabekandja. Kesk- ja varauusaegse Liivimaa vaatenurk, lk 47–73
Kristi Viiding. Eesti- ja Liivimaa haritlaste nobiliteerumisprotsessi kajastusi 1630.–1640. aastate luules ja kunstis, lk 74–100
Inna Põltsam Jürjo. Pildist nimeks. Visuaalse eeskuju mõju nimeandmisel Eestis 14.–16. sajandil, lk 101–117
Aivar Põldvee. Meie vanima aabitsakuke genealoogiast, lk 118–151
Tiiu Reimo. Pulmadest, Tallinna ja Tartu 17.–18. sajandi pulmatrükistest ning nende kaunistustest, lk 152–228
Tiina-Mall Kreem. Eksliibrise tegu. Johann Naha raamatuviidad, pildid ja kirjad, lk 259–281
Kõigil toimetistes avaldatud artiklitel on võõrkeelsed kokkuvõted. Toimetised on indekseeritud ja refereeritud EBSCOhost andmebaasis.
Bibliograafiline informatsioon: Eesti Rahvusraamatukogu toimetised = Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae = Transactions of the National Library of Estonia A, Raamat ja aeg = Libri et memoria ISSN (allseeria) 1736-6984
Toimetuskolleegium
Janne Andresoo – raamatukogunduse ekspert Malle Ermel – Tartu Ülikooli raamatukogu, osakonnajuhataja Lea Kõiv – Tallinna Linnaarhiiv, arendusjuht Piret Lotman – Eesti Rahvusraamatukogu, vanemteadur Aile Möldre – Tallinna Ülikool, dotsent Aivar Põldvee – Tallinna Ülikool, teadur Jüri Kivimäe – Toronto Ülikooli emeriitprofessor Kari Tarkiainen – Helsingi ülikooli emeriitprofessor
Toimetus Eesti Rahvusraamatukogu, Narva mnt 11, 15015 Tallinn Toimetaja Piret Lotman, [email protected], +372 6307125
Autoritele
Ajakiri on eelretsenseeritav.
Artikkel peab olema originaalne, ei ole varem eesti keeles ilmunud ega ole samal ajal esitatud avaldamiseks kusagil mujal. Artikli kirjutamisel peab järgima teadustöö eetika nõudeid ja häid akadeemilisi tavasid.
Kaastöö esitamisel palume see vormistada standardlehekülgedes: Times New Roman, reavahe 1,5, kirja suurus 12. Artikli soovitatav maht 1 autoripoogen.
Siia tulevad peatselt juhised artikli korrektseks vormistamiseks.
Artikli autoriõigus jääb autorile ja Eesti Rahvusraamatukogule. Vastastikused suhted reguleeritakse lepinguga.
