Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja põhikirja ning teiste õigusaktide alusel kooskõlas raamatukogutööd reguleerivate rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega.
Eesti Rahvusraamatukogu
Rahvusraamatukogu kõrgeim organ on nõukogu. Raamatukogu tööd juhib peadirektor.
Ametlik nimetus: Eesti Rahvusraamatukogu Ametlik lühend: RR Registrikood: 74000139 Käibemaksukohuslane: EE100179475 Tehingupartneri kood: 632201 Kontonumber: Swedbank EE312200221001158934 SWIFT/BIC: HABAEE2X Telefon 630 7502 E-post:administration@rara.ee
Asutus võtab vastu e-arveid. E-arvete vastuvõtmise teenusepakkuja on: Fitek, Fitek AS (10179336)
Rahvusraamatukogu Tõnismäel
Millega tegeleb Eesti Rahvusraamatukogu?
Rahvusraamatukogu on kogu Eesti info- ja kompetentsikeskus, kes tagab kõigile Eesti elanikele juurdepääsu nii digitaalsele kui ka füüsilisele teabele ja kultuuripärandile.
Rahvusraamatukogu on avatud kõigile. Laenutame koju raamatuid, noote ja helikandjaid. RaRa kogudes on olemas kõik Eestis ilmunud raamatud, perioodika jm väljaanded. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste erialaraamatukoguna on meil laiapõhjaline valdkondlik väliskirjanduse kogu, parlamendiraamatukoguna üks Eesti laiahaardelisemaid õiguskirjanduse kogusid.
Rahvusraamatukogu pakub nii õppuritele, kirjandushuvilistele, spetsialistidele kui ka uurijatele nõustamis- ja infoteenuseid ning koolidele, ülikoolidele ja spetsialistidele õppekavasid ja elukestvat õpet toetavaid haridusprogramme. Rahvusraamatukogus saab tasuta kasutada töö-, rühmaruume ja arvuteid ning vastavalt hinnakirjale printereid ja koopiamasinaid.
Rahvusraamatukogu on teadusraamatukogu – meie seadusest tulenev ülesanne on olla humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu.
Rahvusraamatukogu pakub kõigile kasutajatele juurdepääsu paljudele rahvusvahelistele andmebaasidele. RaRa hangitud tasulistele teadusandmebaasidele on kõigil registreeritud kasutajatel ligipääs ka väljaspool raamatukogu.
Riiklikult olulistest andmebaasidest on rahvusraamatukogu arendada digitaalarhiiv DIGAR, kust leiab ühiskondlikult olulist infot (raamatuid, ajakirjandusväljaandeid, pildimaterjali jm) digitaalses vormis. DIGARis on kõige laiapõhjalisem Eesti trükiväljaannete kogu, alates 2018. aastast on digitaalsel kujul olemas kõik Eestis ilmuvad trükised. DIGAR koondab ainest esimesest Eestis ilmunud ajalehest raamatute, helikandjate ja plakatiteni.
RaRa vastutusel on kogu Eesti veebiarhiiv, mis kogub ja talletab tervikuna Eesti ühiskonnale ja kultuuriloole olulisi veebilehekülgi.
Rahvusraamatukogu vastutab säilituseksemplari seaduse alusel kõigi Eestis avaldatud digitaalsete ja füüsiliste väljaannete kogumise ja säilitamise eest. RaRa on säilituseksemplaride kogumise keskus ning tagab väljaannete kättesaadavuse kõikides säilituseksemplare säilitavates raamatukogudes. RaRa kogub ka Eesti trükitoodangu ja raamatute riiklikku statistikat, tegutsedes rahvusvaheliste standardnumbrite rahvusliku agentuurina.
Rahvusraamatukogu teenindab nii Riigikogu, valitsust kui ka ministeeriume. Koostöös Riigikogu Kantseleiga koostame ja anname välja parlamendi tegevust tutvustavaid väljaandeid. Riigikogu liikmete ja Riigikogu Kantselei ametnike otseseks teenindamiseks asub Riigikogu hoones parlamendi lugemissaal.
Loe pikemalt parlamendiraamatukogu tegevusest ja riigiametniku tööks suunatud teenustest.
Rahvusraamatukogu seisab hea uuenduslike digitaalsete lahenduste loomise eest. Digiainese kättesaadavuse mitmekesistamiseks viime läbi digihumanitaaria arendusprojekte, raamatukogus loodud andmed on kõigile kättesaadavad avaandmetena. Rahvusraamatukogu on Eesti raamatukogude kompetentsi- ja arenduskeskus, arendab üleriigilisi keskseid e-teenuseid, kogub Eesti raamatukogude statistikat, vastutab erialase standardiloome eest, koordineerib erialast terminoloogiatööd ning pakub raamatukogutöötajatele kutse- ja täiendkoolitusi. Rahvusraamatukogu on trükipärandi restaureerimis- ja kompetentsikeskus, pakub koolitusi teistele raamatukogudele ning on Eesti ja välisülikoolide koostööpartner.
Eesti Hoiuraamatukogu põhiülesanded on:
moodustada üleriigiline vähekasutatavate trükiste hoiukogu, talletades Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast kirjandust ning teha see kättesaadavaks raamatukogudele ja lugejatele;
võtta vahetuskogusse vastu teistelt raamatukogudelt, asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt teavikuid ning vahendada neid raamatukogudele oma kogude täiendamiseks või hävinud teavikute asendamiseks;
valmistada, komplekteerida, säilitada ja teha kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, -ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid ning puuteraamatuid nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele. Lugejaid teenindatakse nii raamatukogu lugemissaalis kui ka RVLi ehk raamatukogudevahelise laenutuse kaudu, samuti vahendatakse trükiseid lugejatele elektrooniliselt.
Eesti Rahvusraamatukogu depoohoidla ja vahetuskogu baasil loodud Eesti Hoiuraamatukogu alustas oma tegevust 1. jaanuaril 1995. Alates 1996. aastast kuulub EHR Kultuuriministeeriumi haldusalasse. Põhimõttelistes küsimustes nõustab raamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu nõukogu. Aastal 2002 astus EHR Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi liikmeks ja liitus integreeritud raamatukogusüsteemiga INNOPAC.
Pimedate raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Nägemispuudega inimeste tegevust, rehabiliteerimist ja õpetamist käsitlevaid trükitud teavikuid laenutatakse kõikidele soovijatele. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid, e-raamatuid ja kirjeldustõlkega filme. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Teavikuid valmistatakse vastavalt autoriõiguse seaduse § 19 punktile. Pimedate raamatukogu teenindab lugejaid Eestist ja välismaalt.
