RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19
3.–5.12 REMONDIKS SULETUD!
2018-2019
2018 Hoone võetakse muinsuskaitse alla
2007. aastal algatas Muinsuskaitseamet koos Kultuuriministeeriumiga projekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“, mille eesmärk oli saada ülevaade säilinud arhitektuuripärandist ning valida välja hooned, mis vääriksid kuulutamist mälestiseks. Rohkem kui 3000 ehitisest valis ekspertkomisjon välja 130, millele koostati eksperthinnangud mälestise tunnustele vastamise kohta. Esimeste nõukogude perioodist säilinud hoonetena võeti selle projekti valguses muinsuskaitse alla muuhulgas Ugala teater, Paide kultuurimaja,
Kääriku spordibaasi kaks hoonet ja Rapla KEK, praeguseks on nimekiri jõudsalt pikenenud. Selle projekti tulemusena võeti kaitse alla ka rahvusraamatukogu hoone, mis kuulutati mälestiseks 26. septembril 2018. Kaitse alla võtmine oli seotud ka raamatukogu plaaniga asuda hoonet rekonstrueerima; selle tegevuse käigus tuleks tagada hoone autentne säilimine ja vältida hoone väärtust kahandavaid ekslikke ümberehitusi.
Omamoodi tõukus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamise projekt veel ühe Raine Karbi projekteeritud hoone saatusest: Sakala keskuse lammutamine 2007. aasta algul tekitas hulga diskussioone nõukogudeaegse pärandi kaitsetusest ning sellest tulenes ka vajadus pärandi laiemaks kaardistuseks ja analüüsiks. Praeguseks on Raine Karbi loodud suuremahulistest avalikest hoonetest võetud kaitse alla linnahall ja rahvusraamatukogu, aga ka korterelamu aadressiga Trummi 21c ja endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi peahoone.
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
| „Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindushoone, mille juures on oluline interjööride ja algsete väärtuslike detailide säilimine. Rahvusraamatukogu oli laulva revolutsiooni ja üleminekuaja perioodi märgiline objekt, mille valmimine keerulistel aegadel oli rahvuslik eesmärk ja märkimisväärne saavutus. Hoone toimib oma suuruse ja range olemuse tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete keskel ruumi organiseeriva dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ning hoone paiknemine Tõnismäe kõrgendikul ja korruste muutuv arv tänavatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated.“ |
| Mälestise tunnused vastavalt arhitektuuriajaloolase Mait Väljase koostatud eksperthinnangule |
| „Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindushoone, mille juures on oluline interjööride ja algsete väärtuslike detailide säilimine. Rahvusraamatukogu oli laulva revolutsiooni ja üleminekuaja perioodi märgiline objekt, mille valmimine keerulistel aegadel oli rahvuslik eesmärk ja märkimisväärne saavutus. Hoone toimib oma suuruse ja range olemuse tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete keskel ruumi organiseeriva dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ning hoone paiknemine Tõnismäe kõrgendikul ja korruste muutuv arv tänavatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated.“ | |
| Mälestise tunnused vastavalt arhitektuuriajaloolase Mait Väljase koostatud eksperthinnangule |
2019 Valitsus kinnitab hoone rekonstrueerimise
2019. aasta jaanuaris allkirjastasid rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium lepingu hoone rekonstrueerimise planeerimiseks ning 15. augustil otsustas valitsus lähiaastate kinnisvarainvesteeringutest eraldada 63 miljonit rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimiseks. See oli esimene kindel signaal, et aastaid planeeritud rekonstrueerimine võib peagi alata ning saab alustada projekteerimist.
Hoone rekonstrueerimise põhjuseks on nii ebaökonoomsus, põhjalikku uuendamist vajavad kommunikatsioonid kui ka muutuvad vajadused, mistõttu on algne ruumiplaan tänases kontekstis ebaotstarbekas. Lisaks rahvusraamatukogule kolivad rekonstrueeritud hoonesse ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused, mis hetkel asuvad linnas kolmes kohas: uurimissaal Madara tänaval, galerii ja hoidlad Maneeži tänaval ning filmiarhiiv Ristiku tänaval.
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
| „Rekonstrueerimistööde käigus tuleb hoone muuta isetoimivaks ja haldussüsteemide komplekslahendused peaksid muutma olukorda, kus māja haldamine tähendab pidevalt avariiolukordade likvideerimist. Uuenevad tehnosüsteemid ja parendatakse energiatõhusust. Oluliselt muutub hoone sisekliima, seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. See hoone on väga mahukas ja keeruline väljakutse ning projekteerimise lõpp tähendab omakorda veel suurema ja keerulisema töö algust.“ |
| Igor Šramov, rahvusraamatukogu haldusosakonna juhataja |
| „Rekonstrueerimistööde käigus tuleb hoone muuta isetoimivaks ja haldussüsteemide komplekslahendused peaksid muutma olukorda, kus māja haldamine tähendab pidevalt avariiolukordade likvideerimist. Uuenevad tehnosüsteemid ja parendatakse energiatõhusust. Oluliselt muutub hoone sisekliima, seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. See hoone on väga mahukas ja keeruline väljakutse ning projekteerimise lõpp tähendab omakorda veel suurema ja keerulisema töö algust.“ | |
| Igor Šramov, rahvusraamatukogu haldusosakonna juhataja |