RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19
2019-2020 Uueneva raamatukogu projekt ja ideekonkurss
2019. aasta aprillis kuulutas rahvusraamatukogu koostöös Riigi Kinnisvara ASiga välja riigihanke projekteerimislepingu sõlmimiseks. Viidates rekonstrueerimisele kui eelkõige hoone tehnoloogilise kehandi uuendamisele, muinsuskaitselistele piirangutele ning asjaolule, et hoonele ei lisata ühtegi uut mahtu, ei peetud vajalikuks arhitektuurikonkursi korraldamist. Otsus tekitas pahameelt arhitektuuriringkondades, kes viitasid hoone olulisusele nii kultuuri- kui arhitektuuriloos ning vajadusele selle ümberkujundamise üle avalikult diskuteerida. Hoolimata arhitektide liitude pöördumisest sõlmiti leping hanke võitjaga, arhitektuuribürooga Sirkel & Mall.
2019. aasta augustis allkirjastatud projekteerimisleping nägi siiski ette ideekonkursi korraldamise raamatukogu sisearhitektuurikavandi leidmiseks. 2020. aasta algul kuulutati võitjaks Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo loodud võistlustöö „Valgus“ (autorid Ville Lausmäe, Peeter Klaas ja Mirell Ülle). Sisearhitektuurikonkursi käigus sai paljuski paika ka uue raamatukogu visioon: algselt peamiselt individuaalsele mõttetööle, vaikusele ja keskendumisele suunatud ruum muutub nüüd avatud, kogukonna- ja kultuurisõbralikuks keskuseks, kus saab tegutseda nii ööl kui päeval. Uuenenud maja on avatud kõigile ning pikemat ajaveetmist hakkab toetama soe, valge ja hubane siseruum.
| „Esmasel kohal on valgusküllasuse tagamine, mis looks tänapäevase ja meeldiva keskkonna, kuid tooks vääristavalt esile hoone olemasolevad konstruktsioonid, eripärad ning detailid. Selle kõrval on olulisel kohal sõbraliku, hubase ning tänapäevase keskkonna loomine erinevatel funktsionaalsetel aladel. Konkursitöö peamine funktsionaalne parendusettepanek seisneb hoone avaliku ala kui terviku rajamises: sissepääsu kohal olev korrus rekonstrueeritakse üheks suureks ruumiks, mis on avatud rõdudest fuajeeni, moodustab sisetänavaga ühise, tervikliku ja tiheda kasutusega ala ning annab uuteks funktsioonideks vajalikku lisapinda. Nii on võimalik kujundada avalik koostöötamisala, kohvik ning juhukülastajaid meelitav lasteala koos temaatiliste töötubadega. Sisetänaval paikneksid suurem kauplus-kiosk, garderoob, töötubade ala ning töötube ja koostöötamisala haldava administraatori töökoht.“ |
| Ville Lausmäe, sisearhitekt |
| „Esmasel kohal on valgusküllasuse tagamine, mis looks tänapäevase ja meeldiva keskkonna, kuid tooks vääristavalt esile hoone olemasolevad konstruktsioonid, eripärad ning detailid. Selle kõrval on olulisel kohal sõbraliku, hubase ning tänapäevase keskkonna loomine erinevatel funktsionaalsetel aladel. Konkursitöö peamine funktsionaalne parendusettepanek seisneb hoone avaliku ala kui terviku rajamises: sissepääsu kohal olev korrus rekonstrueeritakse üheks suureks ruumiks, mis on avatud rõdudest fuajeeni, moodustab sisetänavaga ühise, tervikliku ja tiheda kasutusega ala ning annab uuteks funktsioonideks vajalikku lisapinda. Nii on võimalik kujundada avalik koostöötamisala, kohvik ning juhukülastajaid meelitav lasteala koos temaatiliste töötubadega. Sisetänaval paikneksid suurem kauplus-kiosk, garderoob, töötubade ala ning töötube ja koostöötamisala haldava administraatori töökoht.“ | |
| Ville Lausmäe, sisearhitekt |
Uuenev arhitektuur
Arhitektuuriprojekti üks olulisemaid sisulisi eesmärke on võtta kasutusele alad, mis senini pole kasutamist võimaldanud: nii pääsevad lugejad tulevikus katuseterrassidele, viimasele korrusele rajatakse multifunktsionaalne saal koos kohvikuga ning maja taha peidetud amfiteatergi saab uue elu. Kuna hoone on muinsuskaitse all, ei muudeta hoone kuju ega välisilmet. Tehniliselt keerukaks teeb projekteerimise mahtude mastaapsus, vajadus parendada nii konstruktsioone kui tehnilisi süsteeme, et tõsta hoone energiatõhusust ja muuta kommunikatsioonid kaasaegseks. Samal ajal tuleb parandada paljusid juba ehituse ajal materjalide puudusest või ebakvaliteetsusest põhjustatud vigu.
Raamatukogu erakordselt mahukas rekonstrueerimisprojekt valmis koostöös paljude partneritega. Kasutati Autodesk Revit® tarkvara ja koostati põhjalik digitaalne BIM-mudel. Mudeli aluseks sai 3D-laserskaneerimise abil saadud kogu raamatukogu hoonet hõlmav punktipilv. Amortiseerunud vundamendist alustades ning väljavahetamist vajavate tehnosüsteemidega lõpetades kirjeldavad projekti mahtu kõige paremini numbrid.
Peaprojekteerija: Sirkel & Mall
Arhitektid: Lembit Tork, Marit Aripmann, Gea Hein, Anni Veske, Igor Smoljakov, Hanna-Liisa Mõtus, Vilen Künnapu
Eriosad: O3 Technology, Contactus, Texpo, Ostwind Grupp, Idearum, New Select, Sirkel & Mall
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Uuenev sisearhitektuur
Uueneva raamatukogu sisearhitektuuriprojekti üks olulisimaid keskmeid on suunatud hoone funktsionaalsuse parendamisele, uute avalike alade loomisele peakorrusel ning terviklikult toimiva ruumiplaneeringu loomisele. Juba ideekonkursil tehtud ettepanek asendada III ja IV korruse praegused kontoriruumid avalike töötubade ja koosloomeruumidega arendab edasi Raine Karbi ja Sulev Vahtra algatatud sisetänava kontseptsiooni: sisehaljastuse ning mööbliga luuakse terviklik ruum, mis suunab ja ühendab ning pakub võimalust ka mõnusaks ajaviiteks.
Olulise ruumiaktsendina muudetakse aatriumi praegune must lagi heledaks valguslaeks. Kaledat paekivi hakkab põrandatel ja sisustuses tasakaalustama naturaalne puit. Kogu värvigamma muutub helgemaks ning seega valgust suunavamaks ja rõhutavamaks, et muuta kinnine ja suletud raamatutempel nii visuaalselt kui sisuliselt avatud ja helgeks, külastajaid ootavaks ruumiks. Lugemissaalide mobiilset ja kohandatavat interjööri läbib muutumatu elemendina terrassidele avanev astmestik, mis tõlgendab edasi kogu hoone arhitektuurile nii omast trepistike ja astmelisuse ideed.
Autorid: Ville Lausmäe, Peeter Klaas, Gerly Vaikre, Mariel Tõld, Regina Kaasik
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo
Uuenev raamatukogu
Raamatukogu hoone on oodanud uuendamist kaua ning seda vajadust näitas ka hoone 2016. aastal tellitud audit. 18 kuud kestva projekteerimise põhiosalised on arhitektuuribüroo Sirkel & Mall ning Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo, nende roll on lisaks kogu hoone tehniliste süsteemide uuendamisele viia ruumid vastavusse ka raamatukogu uueneva kontseptsiooniga. Hoolimata sellest, et hoone on muinsuskaitse all ja kõik väärtuslik säilitatakse ning et raamatukogu on oma olemuselt suunatud alalhoidlikkusele ja säilitamisele, on oodata mitmeid muutusi. Uurimistöö ja infokasutuse mugavust suurendab hoonesse koliv Rahvusarhiiv, kasvab raamatukogu kui hariduskeskuse roll ning uuenevad ka kõik senised üksused: lugemissaalide juurde tuleb rohkem võimalusi ürituste ja töötubade korraldamiseks ning muidu mõnusaks äraolemiseks. Dünaamilisust ning kultuurikeskkonna loomingulisust lisavad avatud alad sisetänaval ning galeriil.
Uueneva raamatukogu projekteerimine jõuab lõpule 2021. aastal, et 2022 alustada rekonstrueerimist ning loodetavasti avada juba uuenenud raamatukogu kõigile 2026. aastal.
| „Kui eelmise sajandi raamatukogud ehitati peaasjalikult lugemise kohaks, siis tänapäeva ja tuleviku raamatukogud on muutumas loomise, koosolemise ja -tegemise, mõtlemise ja väljamõtlemise ning arutlemise, aga ka lugemise kohaks. Oleme rahvusraamatukogu ümberkujundamisel ja -mõtestamisel seda muutust teraselt silmas pidanud. Seetõttu on tuleviku rahvusraamatukogus küll ruumi ka klassikalisele, vaiksele lugemissaalile, kuid suuremat osa avalikust ruumist iseloomustavad sellised märksõnad nagu paindlikkus, inspiratsioon, avatus, loovus, koostegemine. Raamatukogust saab kodu ja töökoha järel niiöelda kolmas koht, kuhu võib alati minna. See ruum võib ühtviisi olla nii elutuba, kontor, ateljee, stuudio, labor kui ka lava ja lugemissaal. See on ruum, mis kõige paremas mõttes ei saa kunagi valmis, sest raamatukogu areneb ja kujuneb pidevalt ümber koos oma kasutajatega.“ |
| Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor 2008-2023 |
| „Kui eelmise sajandi raamatukogud ehitati peaasjalikult lugemise kohaks, siis tänapäeva ja tuleviku raamatukogud on muutumas loomise, koosolemise ja -tegemise, mõtlemise ja väljamõtlemise ning arutlemise, aga ka lugemise kohaks. Oleme rahvusraamatukogu ümberkujundamisel ja -mõtestamisel seda muutust teraselt silmas pidanud. Seetõttu on tuleviku rahvusraamatukogus küll ruumi ka klassikalisele, vaiksele lugemissaalile, kuid suuremat osa avalikust ruumist iseloomustavad sellised märksõnad nagu paindlikkus, inspiratsioon, avatus, loovus, koostegemine. Raamatukogust saab kodu ja töökoha järel niiöelda kolmas koht, kuhu võib alati minna. See ruum võib ühtviisi olla nii elutuba, kontor, ateljee, stuudio, labor kui ka lava ja lugemissaal. See on ruum, mis kõige paremas mõttes ei saa kunagi valmis, sest raamatukogu areneb ja kujuneb pidevalt ümber koos oma kasutajatega.“ | |
| Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor 2008-2023 |