Eesti Rahvusraamatukogu visiooniks on olla uue põlvkonna raamatukogu ning arengumootoriks Eesti raamatukogudele. Sellega seoses on rahvusraamatukogu algatanud mitmeid arendusprojekte.
Projekti eesmärk on teha DIGAR, DEA ja veebiarhiiv kättesaadavaks ühtses kasutuskeskkonnas, kaotada seeläbi ainese killustumine, ühtlustada kasutajakogemust ja luua digikogu ülene otsingusüsteem. Loodav keskkond vastab ligipääsetavuse nõuetele, on nutiseadmete sõbralik ning annab kasutajatele lisavõimalusi digitaalse kultuuripärandiga töötamisel ja selle kasutamisel. Arenduse käigus viiakse aines üle IIIF protokollile, mis tagab digikogu parema leitavuse, kättesaadavuse ja ristkasutatavuse tingimused, seda nii tavakasutajale kui ka teadlasele, kes töötab mahukamate tekstikorpustega. IIIF konsortsiumi ja kogukonda kuulumine loob RaRale täiendavaid võimalusi digitaalse kultuuripärandi rahvusvaheliseks tutvustamiseks ja populariseerimiseks. Üleminek IIIF protokollile toob kaasa ka tark- ja riistvaralisi edasiminekuid, uus keskkond on modulaarne ning üles ehitatud standardiseeritud, avatud lähtekoodiga ja vabavaralistel vaaturitel, serveritel ja APIdel.
Projekti tulemusena kujuneb DIGAR üleriigiliseks teenuseks, mille vahendusel on kirjandus- ja pärandihuvilistel võimalik kasutada ja rikastada meie digitaalset kultuuripärandit.
Projektiga seotud materjalid
2023. aasta september kuni detsember viis Rethink läbi uue kasutuskeskkonna teenusedisaini ja prototüüpis kasutajaliidese:
Eesti Rahvusraamatukogu osaleb EL programmi Loov Euroopa kaasrahastatud projektis EODOPEN.
See rahvusvaheline projekt kestab 5 aastat (1.11.2019—31.10.2024) ja hõlmab 15 partnerraamatukogu 11-st Euroopa riigist. Projekti veab Innsbrucki Ülikooli Raamatukogu Austriast.
EODOPEN teeb 15 000 20. ja 21. sajandist pärit teavikut digitaalselt kättesaadavaks.
Projekt keskendub partnerite kogudes olevatele eelkõige 20.-21. saj. ilmunud raamatutele, mille autoriõiguslik seisund on ebamäärane ja mis on seetõttu jäänud siiani digiteerimata ning huviliste eest varjatuks. Projekti peaeesmärk ongi tuua need peidetud rikkused digitaalsel kujul võimalikult suure avalikkuse ette.
EODOPEN keskendub partner-raamatukogu kollektsioonides seni „peidus“ olnud 20-21. sajandi teavikute autoriõiguste määramisele, nende teavikute digiteerimisele ning laiale avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
RaRa lahendab autoriõiguslikud küsimused ja digiteerib kokku vähemalt 1000 teavikut oma kogudest, mille teeb oma digitaalarhiivis Digar nähtavaks. Lisaks luuakse projekti ühisportaal, kus kajastatakse kõiki projekti raames digiteeritud materjale, mis muudab neile ligipääsemise rahvusvahelisel tasemel mugavamaks ja digiteeritud kultuuripärandi veelgi kasutatavamaks.
Digiteeritud materjalid levivad palju laiemalt, kuna on leitud lahendused erivajadustega inimestele (nt nägemispuue) sobilike failiesitusvormingutele. Samuti on kaasatud noorem lugejaskond tänu projekti käigus analüüsitud, heaks kiidetud ja kasutusele võetud failivormingutele, mis sobivad esitamiseks nutiseadmetes.
Autoriõiguslike küsimuste lahendamiseks luuakse projekti tulemusena raamatukogutöötajatele juhised ning korraldatakse töötubasid, mille tulemusena tõuseb töötajate teadlikkus ja kompetents autoriõiguse valdkonnas.
EODOPEN soovib jõuda 1 miljoni eurooplaseni
EODOPEN projekt soovib jõuda sihtrühmandeni läbi kaasava lähenemise, kokku soovime kõnetada 1 miljonit eurooplast. Sealhulgas kohalike raamatukogude kasutajaid, raamatukogude spetsialiste, lisaks ka tudengeid, teadlasi, õpetajaid ning vaegnägijaid. Kaudselt soovime jõuda kõigini, kellel vähemal või suuremal määral on kasu juurdepääsust teoste erinevatele failiformaatidele.
EODOPEN põhineb Euroopa raamatukogude headel partnersuhetel
Käesolev projekt on jätkuks projektile EOD (eBooks on Demand/e-raamat nõudmisel), mille käigus loodi aastaks 2008 tugev partnerlus ning digiteerimise taristu. Tänaseks on EOD muutunud isemajandavaks võrgustikuks.
Silvia Gstrein, [email protected] Austria, Innsbrucki Ülikooli Raamatukogu Üldprojektijuht eBooks-On-Demand-Network Opening Publications for European Netizens
Projekti käigus luuakse raamatukogude tegevuste analüüsimiseks ja juhtimiseks ühtsetel põhimõtetel toimiv raamatukogude juhtimistöölaud (edaspidi ka RKJT), mis koondab vajaliku andmestu Eesti raamatukogude võrgu kohta ning võimaldab raamatukogudel efektiivselt ja operatiivselt andmeid koguda, töödelda ja vahetada. Andmete analüüsimine võimaldab raamatukogudel parandada teenindust, arendada uusi teenuseid, hinnata oma kogude kasutamist ja viia kogud nõuetele vastavaks, saada teada oma tegevuse mõju ja võrrelda end nii teiste raamatukogudega Eestis kui teistes riikides jne.
Koostöös raamatukogudega on disainitud ootustele vastav, atraktiivne, kasutajasõbralik ja lihtne e-teenus, mis arvestab ka ligipääsetavuse nõuetega.
Juhtimistöölaud pakub raamatukogudele vajalikke teenuseid keskselt ühest kohast, teenused on ligipääsetavad ja iseteeninduslikud, andmed on ristkasutatavad.
Valmib tööriistakast otsustajatele. Igale raamatukogule moodustub personaalne juhtimistöölaud.
Juhtimistöölaud on liidestatud raamatukogude jt oluliste süsteemidega, et tagada operatiivne ja võimalikult automaatne andmevahetus.
Andmekvaliteedi tõstmiseks on rakendatud erinevaid loogilisi ja aritmeetilisi kontrolle nii andmete laadimisel kui käsitsi sisestamisel.
Juhtimistöölauda saab kasutada nii veebiliideses kui andmeid üle API pärides. Veebiliideses kasutatakse ka andmete visualiseerimise vahendeid.
Juhtimistöölaud pakub lahendust ka väljaannete statistika andmestu koondamiseks.
Andmed on avaldatud lingitud avaandmetena.
Arenduspartner: ADM Interactive OÜ
Projekti plaanitav lõpp on 31.07.2025.
Andmete sisestamiseks peab keskkond olema valmis juba jaanuaris 2025.
Arendusprojekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Suurprojektide infoseminaride esitlused.
Üleriigilised arendusprojektid
Lõpetatud projektid
Innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma” (2019-2022) taotles kaasaegset tehnoloogilist lahendust raamatukogulaenutuse teenusele. Projekti eesmärk oli ühendada Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, mis töötab olemasolevate e-kataloogide peal ning võimaldab kasutajal soovitud raamatuid koju tellida kõikjalt Eestist.
Projekti tulemusena valmis nii arvutitest kui nutiseadmetest mugavalt kasutatav keskkond Minu Raamatukogu (MIRKO), kus kasutaja saab kirjandust otsida, tellida kirjandust valitud pakiautomaati või kulleriga otse koju, tellimuste menetlemise käiku jälgida, raamatu saabumisest ja tagastustähtaegadest teavitusi saada, loetud raamatut sõbrale soovitada ja kasvõi laenutust sõbrale ümber vormistada jne. Tellimuste menetlemiseks valmis raamatukogude jaoks eraldi halduskeskkond. Uue teenusega muutuvad raamatukogudesse hangitud väljaanded mobiilseks ning lugeja koduraamatukoguks saab terve Eesti raamatukoguvõrk.
Projekt „Raamatud liikuma” sai toetust EASi innovatsiooni edendavate hangete programmist. Toetuse summa: 333 332.50€.
Projekti meeskond
Projekti koordineeris projektinõukogu koosseisus:
Kristel Veimann, teenuste juht
Villu Lõhmus, IT arenduskeskuse juht
Jane Makke, raamatukoguteenuste arenduskeskuse juht
Heleen Karja, laenuteenuse juht
Anders Abel, Net Group OÜ esindaja
Projekti vältel tehti koostööd kõigi laenutusteenusega seotud osapooltega (raamatukogud, kasutajad, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, kohalikud omavalitsused).
Raamatukogude töörühm:
Eesti Hoiuraamatukogu (Gerda Kulli-Kordemets)
Eesti Maaülikooli Raamatukogu (Tiina Tohvre)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu (Ilvi Rauna)
Eesti Rahvusraamatukogu (Heleen Karja, Jane Makke, Riin Olonen)
Riiklik e-laenutus on e-väljaannete laenutamise keskkond, mis koondab nii e-raamatuid, e-ajalehti, e-ajakirju kui audioraamatuid. Teenust saavad tasuta kasutada kõik Eesti ID-ga inimesed ning seda nii nutiseadmest kui ka veebilehitsejast. Uus teenus soovitakse siduda ka rakenduskõrgkoolide vajadustega, et toetada õppetööd. Samuti saab keskkond olema kasutatav erivajadustega inimestele, sh ka näiteks pimedatele ja vaegnägijatele. Keskkonnas saab e- väljaandeid nii vastu võtta, hoiustada kui laenutada ja teenuse kasutatavus saab olema võimalik sõltumata interneti olemasolust.
Miks:
Üle-euroopalisest uuringust, milles osalesid ka Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu – kokku 2500 inimest – selgus, et inimesed tahavad e-raamatuid raamatukogudest laenutada.
Ligi 90 protsenti vastajatest pidas oluliseks võimaluseks raamat ka oma seadmesse alla laadida.
Hetkel Eestis üleriigiline ja ühtsetel alustel toimiv tasuta riiklik e-väljaannete laenutamise süsteem puudub.
RaRa avas 2023. aasta alguses e-laenutuse
MIRKO e-väljaannete laenutusteenus võimaldab kasutajal lugemiseks või kuulamiseks saada nii ilu,- kui ka lastekirjandust ning seda nii telefonis kui veebis. Samuti luuakse võimalus laenutada õppematerjale, e- väljaandeid ja kuulata audioraamatutuid.
Teenus on kättesaadav alates 14. veebruarist 2023 kõigile Eesti inimestele veebikeskkonnas või äpi vahendusel.
MIRKO platvormi arendab Netgroup ja tööde valmimistähtaeg oli jaanuari lõpp 2023.
Analüüsietapp selgitab välja tervikprojekti täpse ajakava, lahenduse arhitektuuri, kasutajalood, tasuvuse ning automaatse avaandmete toe ja avaandmete pakettide loomise võimalused. Tulemusena valmib analüüs uutest digitaalarhiivi teenustest ning tekib valmidus hakata projekti järgmises etapis hankima vajalikke tarkvarakomponente ning neid juurutama.
Kogu arendusprojekti laiem kasu on järgmine:
Eesti trükipärand on tulevastele põlvedele kasutatav digitaalselt. Projekt parandab Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi teenuse kvaliteeti võimaldades selles leiduvate objektide nõuetekohast säilitamist ning mugavamat kasutamist nii teistele mäluasutustele, teadlastele kui laiale lugejate ringile.
RR digitaalarhiiv hoidlateenuse pakkuja mäluasutuste jaoks. Uus digitaalarhiiv loob eelduse teistel mäluasutustel enda materjali säilitada RR digitaalarhiivis.
Lihtsam ja mugavam haldus. Uus digitaalarhiiv on senisest lihtsamini hallatav, mille tõttu väheneb käsitöö hulk.
Võimalus liidestada uusi teenuseid. Uus digitaalarhiiv võimaldab uusi teenuseid liidestada API-de kaudu, mis tähendab võimekust taaskasutada digitaalarhiivi objekte teistes infosüsteemides.
Abiks Eesti teaduse arendamisele. Uus digitaalarhiiv loob eelduse digitaalarhiivis leiduvate tekstikorpuste pinnalt teha teadustöid (s.h. andme- ja tekstikaeve, digitaalhumaniora, andmeteadus).
Toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist. Eesti ja Eestiga seotud kirjanduse, pildimaterjali, perioodika ja arhiveeritud veebilehtede kättesaadavus paraneb.
Kogu projekt koosneb kahest etapist: äri- ja detailanalüüs (alates 2018.a sügis) ning arendusprojekt (eeldatavasti alates 2020. aastast). Projektijuht on Eva-Maria Artus.
Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, millest kolmandik on plaanis 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks teha. Digiteerimine viiakse ellu Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsioonimisteeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös valminud „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava alusel.
Lisaks kultuuripärandi digiteerimisele näeb tegevuskava ette ka mäluasutuste info hoidmise taristu uuendamist. Täna on Eestis digitaalse kultuuripärandi (laiemalt digiainese) kättesaadavaks tegemiseks mitmeid erinevaid keskkondi, mis erinevad nii sisu, kasutatud standardite, koostalitlusvõimekuse kui pakutavate teenuste osas. Kasutaja jaoks on digiainese kättesaadavus killustunud, eri tüüpi objekte tuleb otsida erinevatest infosüsteemidest või portaalidest.
„Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs“ on kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava alamprojekt. Projekti tellijaks on Kultuuriministeerium, hanke viis läbi ja projekti juhib Eesti Rahvusraamatukogu, analüüsi teostavad KPMG Baltics ja Krabu Grupp. Tegevust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist.
Projektiga tuuakse välja digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse kitsaskohad ning otsitakse uusi efektiivseid ja innovaatilisi lähenemisi kultuuripärandi kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemiseks. Analüüsitakse eelkõige digitaalse kultuuripärandi ühist kättesaadavust, sh kasutajate ootusi ja süsteemide koostalitlusvõimekust ühiste teenuste kujundamisel ja pakkumisel. Digitaalse kultuuripärandi infosüsteemide (digitaalarhiivide) haldust ja arendust ning tehnilist platvormi uuritakse just antud kontekstis.
Projekti eesmärgiks on selgitada:
kas ja milliseid ühiseid teenuseid vaja on;
milline peaks olema ühise teenuse või teenuste pakutav põhifunktsionaalsus;
milline on liidestatavate andmebaaside ja infosüsteemide koostalitlusvõime;
mis on oluline võimalike ühiste avalike teenuste arendamisel;
millises ulatuses on ühise teenuse või teenuste arendamisel võimalik kasutada olemasolevaid keskkondi või nende komponente.
Analüüsi raames viiakse läbi:
digitaalse kultuuripärandi kasutajate (ja mittekasutajate) ootuste uuring (digiainese kättesaadavusele ja selleks vajalikele teenustele laiemalt);
rahvusvahelise praktika uuring;
digitaalse kultuuripärandi ühiste teenuste, sh ühise kasutajakeskkonna vajalikkuse ja võimalikkuse analüüs (sh E-varamu portaali kui digitaalse kultuuripärandi ühise kasutajakeskkonna analüüs).
Tulenevalt analüüsi tulemustest valmib projekti raames läbi teenusedisaini protsessi ka digitaalse kultuuripärandi ühise portaali või teenuse prototüüp, mille alusel on võimalik arendada mäluasutuste üleseid uusi teenuseid kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks, täiendada olemasolevat ühist portaali või arendada edasi olemasolevaid lahendusi digitaalse kultuuripärandi kättesaamiseks.
Ajakava:
Projekt teostatakse neljas etapis ajavahemikul august 2021 kuni aprill 2022 järgmiselt:
digitaalse kultuuripärandi kasutajate ootuste väljaselgitamine – teostatakse oktoober 2021;
digitaalse kultuuripärandi ühiste teenuste, sh ühise infosüsteemi vajalikkuse ja võimalikkuse analüüs – teostatakse detsember 2021;
digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse ühiste teenuste disain, sh prototüübi loomine – teostatakse märts 2022;
projekti lõppdokumentatsioon koostamine – teostatakse aprill 2022.
Vastavalt riigihanke tulemustele viivad analüüsi läbi KPMG Baltics OÜ ning Krabu Grupp OÜ. Teostaja poolne projektijuht on Tarmo Toiger ([email protected]).
Hankija poolne projektijuht on Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste arenduskeskuse projektijuht Margus Küppar ([email protected]).
Tellijat esindab Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi ja rahvaraamatukogude peaspetsialist Kristiin Meos ([email protected]).
Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse infosüsteemi analüüsi projekti töörühm:
Margus Küppar – Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste arenduskeskus, projektijuht
Riin Olonen – Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste arenduskeskuse raamatukogusüsteemi peaspetsialist (projektijuht kuni 9.08.2021)
Kristiin Meos – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi ja rahvaraamatukogude peaspetsialist
Kadri Nigulas – Muinsuskaitseameti pärandihalduse osakonna muuseumide infosüsteemi arendusjuht
Tõnis Türna – Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna juhataja
Peeter Kondratjev – MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi E-varamu portaali haldur
Projekti nõukogu rolli täidab digiteerimise tegevuskava juhtrühm.
Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Eesti Rahvusraamatukogu juhitava arendusprojekti eesmärgiks on välja töötada ühtne raamatukoguteenus, mis jõuaks iga Eesti inimeseni ning vastaks tema ootustele ja vajadustele.
Miks on elektrooniliste väljaannete (e-väljaannete) laenutuse projekti vajalik? On teada, et samal ajal, kui raamatukogude külastatavus järjest väheneb, e-raamatute lugejate osakaal jällegi suureneb. Raamatukogude ülesanne on liikuda tarbija vajadustega kaasa ning võimaldada e-väljaannete laenutamine üle Eesti nii nagu seda on tehtud mitmetes Euroopa riikides, Ameerikas ja Austraalias.
Projekt:
toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist – Eesti kirjanduse kättesaadavus suureneb läbi riikliku laenutuskeskkonna loomise, mis tagab juurdepääsu laiale valikule vanematele ja uuematele e-väljaannetele;
tugevdab Infoühiskonda, võimaldades ligipääsu e-väljaannete keskkonda kõigile Eesti elanikele – hetkel on e-väljaannetele ligipääs ainult osal elanikkonnast, mis pärsib konkurentsivõimelisust ning jätkusuutlikku piirkondlikku arengut ja omakorda suurendab ääremaastumist;
tõstab elanike rahulolu avalike teenuste osas – nõudlus e-väljaannete laenutamise suhtes on täna olemas, aga hetkel ei saa Eesti raamatukogud seda pakkuda;
toetab Eesti kui e-riigi kuvandit – e-väljaannete laenutamine on ka teistes riikides jäänud kiire tehnoloogia arengu ja kaasajastamata seadusandluse vahelisse keerustikku kinni; läbi tõhusa ja nutika mudeli arendamise saaksime olla heaks eeskujuks.
Projekti kestus: 2017-2020. a. Projekti vältel tehti koostööd kõigi e-väljaannete laenutustega seotud osapooltega: kirjastajad, e-raamatute tootjad, raamatukogud, lugejad, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, KOVd.
Projekti koordineeris Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu:
ärianalüüsi ajal koosseisus Kristel Veimann, Ave Sepik, Kairi Felt, Raivo Ruusalepp, Erki Märks;
eelanalüüsi ajal koosseisus Kristel Veimann, Ave Sepik, Kairi Felt, Jane Makke, Villu Lõhmus.
eelanalüüs (35 lk 1,1MB), projekti tulemiks oli ka tulevase hanke tehniline kirjeldus nõuetega e-väljaannete laenutuse teenusele ja keskkonnale
Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.
Analüüsi eesmärk oli välja selgitada:
kas olemasoleva treeningmaterjali põhjal on võimalik välja töötada mudelid, et täielikult automatiseerida Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklite märksõnastamine;
milliseid meetodeid selleks kasutada on võimalik, ning
mis ulatuses ja mis tingimustel neid rakendada saab.
Analüüsi esimeses etapis keskenduti erinevate andmestike (ISE/DIGAR/DEA) ning Eesti märksõnastiku märksõnade analüüsile. Põhilisteks probleemideks andmekvaliteedis olid vanemate artiklite digiteerimisel OCR-ist tulenevad vead, kirjakeele variatiivsus enne rangemate õigekirjareeglite kujunemist ning sisuliselt ja/või kirjapildis iganenud terminid.
Analüüsi teises etapis eksperimenteeriti erinevate automaatse märksõnastamise meetoditega.
Kuivõrd andmeanalüüsist selgus, et üksnes juhendatud meetodite rakendamisel oleks tulemused piiritletud umbes 1000 võimaliku märksõnaga, mis välistaks suure osa EMSi aktiivsetest märksõnadest (ligikaudne kogumaht on 40 000), siis uuriti ka võimalusi juhendamata meetodite rakendamiseks.
Väljavalitud metoodikate asjakohasust hindasid nii tavakasutajad kui ka märksõnastajad.
Tavakasutajate keskmised hinded peaaegu kõikide märksõnatüüpide hindamisel olid märksõnastajatest kõrgemad, millest võib järeldada kasutajagruppide erinevaid vajadusi ja ootusi: märksõnastajate vaatest ebaoluline märksõna võib tavakasutajale siiski lisainformatsiooni pakkuda.
Täpsemate tulemuste saavutamiseks on võimalik märksõnade sagedusele ja tõenäosusele seada erinevaid lävendeid ja rangemalt piiritleda märksõnade taksonoomiaga linkimise reeglid. Kuivõrd vahed erinevate metoodikate tulemustel polnud märkimisväärselt suured, kaasati prototüüpi kõik põhimeetodid (NER kollektiivide, isikute, kohtade ning ajamärksõnade leidmiseks; RaKUn, Hybrid Tagger ja Leksikaalne meetod teemamärksõnade leidmiseks). Lisaks jäeti prototüübis kasutajale võimalus seadistada lävendeid ning erinevaid järeltöötlusprotsesse (hüpernüümidega linkimine, sõnaliikide valimine, ühesõnaliste isikunimede eemaldamine), ise märksõnu lisada ning tulemusi valideerides Krati treeningandmete mahtu suurendada ehk Kratti õpetada.
Produktsioonikõlbuliku lahenduse ärianalüüsist selgus, et mõistlik on luua lahendus, mis toetab nii tsentraliseeritud pilvelahendust kui ka kindlalt ühe organisatsiooni vajadusi. Töötati välja automaatse märksõnastamise lahenduse põhi- ja alternatiivsete protsesside põhimõtted ja arhitektuurivisioon, lahenduse rakendamiseks vajalikud eeldused ja nõuded ning tulevikuolukorra kirjeldus koos tasuvus- ja riskianalüüsiga.
Rahvusraamatukogu seadusest tulenevalt on RR peamiseks ülesandeks kõikide Eestis ilmunud ja ilmuvate väljaannete kogumine, pikaajaline säilitamine, kasutusse andmine ja registreerimine Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (ERB).
Kõik RRi kogudes olevad väljaanded kirjeldatakse ja märksõnastatakse. Selleks töötab vastava kvalifikatsiooniga personal väljaande läbi ning määrab väljaande sisu peegeldavad märksõnad. Märksõnade määramisel tehisintellekti või algoritmide abi ei kasutata, mistõttu on kujunenud arvamus, et töötaja poolt sisu avamiseks kasutatud märksõnad ei pruugi olla just sellised, mis oleks kasutajale kõige suupärasemad ja loogilised, teiseks, sellisel metoodikal rajanev tegevus ei pruugi anda alati kõige objektiivsemat ja täpsemat tulemust, kolmandaks, sellisel kujul on märksõnastamine raamatukogule (st riigile) liialt ressursimahukas, ning neljandaks, keeruline on tagada, et ühel ja samal teemal avaldatud väljaanded oleks alati märksõnastatud ühetaoliselt.
Probleemi kirjeldus. Teavikute märksõnastamine on ressursimahukas protsess. See tugineb üksikisiku teadmistel ja hinnangutel, kusjuures alati ei ole tagatud sama väljaande eri versioonide puhul märksõnade ühetaolisus. Tegu on käsitsi tehtava tööga.
Projekti eesmärk. Luua masinõppel ja tehisintellektil tuginev prototüüp, mille abil automatiseerida väljaannete sisuanalüüs ja märksõnastamine; toetada eesti keele tehnoloogiate arendamist; vähendada kulutusi, tõsta kiirust ning tagada kasutatavate märksõnade objektiivsus ja ühetaolisus.
Projekti väljund. Prototüüp, mis suudab täisteksti olemasolul analüüsida väljaande sisu ja seda automaatselt märksõnastada, ning detailanalüüs.
Projekt on osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel ellu kutsutud tehisintellekti arendamise ja kasutamise projektist.
Probleemi kirjeldus
Iga päev esitatakse Eesti Rahvusraamatukogule küsimusi / infopäringuid. Need küsimused on tihti korduvate mustritega ja korduvatel teemadel, millele vastamiseks kulutame liiga palju inimressurssi. Aastas saab Eesti Rahvusraamatukogu ligikaudu 14 tuhat e-kirja küsimustega. Projekti tulemusel valmib tehisintellektil tugineva rakenduse prototüüp, mis on võimeline saabunud küsimused sorteerima teemade järgi ning korduvate mustritega esmatasandi küsimustele ise vastama.
Projekti eesmärk
Välja töötada lahendus, mis võimaldab Rahvusraamatukogul edaspidi pakkuda kasutajatele infoteenust 24/7; hoida kokku ressursse, sest esmatasandi päringutele vastamine on asendatud tehisintellektil põhineva tehnoloogilise protsessiga.
Projekti väljund
Prototüübi loomise eesmärgiks on saada kinnitus, et põhiprojekt on teostatav ning rakendatav.
Projekt hõlmab ajavahemikku 01.10.2019-31.03.2020.
Projekti arendustöid teeb “Intelligent Technologies OÜ”.
Projekti koordineerib Eesti Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu: Katre Riisalu, Karmen Linask, Kristel Veimann.
Äriprojektijuht: Mare Kurvet
It projektijuht: Agnes Kutsar (RMIT)
Projekti tehisintellektil põhineva vestlusroboti prototüübi loomiseks rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fondi meetmest „Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine – 18.05.2015-01.07.2020“.
Raamatukogude teenuste kasutatavus on viimase 8 aasta jooksul olnud püsivas languses (nii külastatavuse kui laenutuste arvu poolest), mille üheks põhjuseks toovad lugejad oma tagasisides raamatukogusüsteemide ebamugavuse, e-teenuste kohmakuse ja mobiiliplatvormidel kasutusvõimaluse puudumise.
Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellis Hankija nõustamisteenust „Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüsi “.
Käesoleva projekti eesmärk oli:
· analüüsida raamatukogusüsteemide haldamise, valitsemise ja rahastamise mudeleid ning olemasolevat arhitektuuri (teenused, andmed, taristu) kolme Eestis kasutusel oleva raamatukogusüsteemi – URRAM, RIKS, SIERRA – vaates;
· leida Eesti raamatukogude ja nende lugejate jaoks sobivaim raamatukogusüsteemi(de) arhitektuur ja valitsemise (governance) mudel.
Hange sisaldas järgevaid töid:
Raamatukogusüsteemide haldus- ja valitsemismudeli analüüs;
Eestis kasutatavate raamatukogusüsteemide teenuste kasutatavuse-arendatavuse-paindlikkuse analüüs;
Projektis osalesid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Kultuuriministeerium;
Haridus- ja Teadusministeerium;
Eesti Rahvusraamatukogu.
Projekti kaasati valdkonnaga seotud asutused: Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, Tartu Ülikooli raamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Võru keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu, Viimsi raamatukogu, Põlva vallavalitsus, Saue Vallavalitsus ja erinevate raamatukogusüsteemide (RIKS, URRAM, KOHA, FOLIO, ALMA, WorldShare Management Services ) esindajad.
Projekti teosatas: KPMG Baltics OÜ
Projekti kestus: sept 2018 – jaanuar 2019
Projektijuht: Urmas Sinisalu ([email protected])
Rahvusraamatukogu seadusest tulenevalt on RR peamiseks ülesandeks kõikide Eestis ilmunud ja ilmuvate väljaannete ehk rahvusteavikute kogumine, pikaajaline säilitamine, kasutusse andmine ja registreerimine Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis. Rahvusteavikutele lisaks leiavad rahvusbibliograafias registreerimist ka välismaal eesti keeles ja Eesti autorite poolt avaldatud teoste andmed, samuti Eesti autorite teoste välismaal ilmunud tõlked ning suures mahus Eestit, eestlasi või eesti keelt käsitlevaid väljaanded. Rahvusbibliograafias registreeritakse kõik väljaanded sõltumata sellest, kas need on avaldatud trükisena, muul füüsilisel kandjal või elektrooniliselt võrgus.
Probleemi kirjeldus: rahvusbibliograafia aluseks olev andmemudel ja rahvusbibliograafia teenust pakkuvad tehnilised lahendused on vananenud. Need ei taga rahvusbibliograafia andmete kaitset vajalikul määral ning ei võimalda paindlikult liidestuda teiste infosüsteemidega, et tagada eesti teavikute masinloetavas vormingus andmete kättesaadavust teistele raamatukogudele ja partneritele, ei toeta andmete taas- ja ristkasutust väljaspool raamatukogu sektorit. Tänane infosüsteem ei võimalda teenusega seotud protsesse automatiseerida, mistõttu nõuab teenuse pakkumine käsitööd lõikudes, kus seda saaksid tulevikus teha masinad.
Projekti eesmärk: kujundada kuluefektiivseim ja optimaalseim ärimudel ja lahendus rahvusbibliograafia teenuse pakkumiseks tulevikus, tagades lõppkasutaja suurema rahulolu teenusega ning aidates suurendada rahvusbibliograafia andmete rist- ja taaskasutust.
Projekti tulemiks oli teenuse ärianalüüs. Ärianalüüsi tulemina valmis hetkeolukorra kaardistus ja analüüs, mis kirjeldas olemasoleva teenuse pakkumisega seotud ärimudelit ja protsesse, kulusid ja juhtimismudelit, seotud e-teenuseid ja funktsionaalsusi, kasutajaid, osapooli ja liideseid. Lisaks analüüsiti andmekvaliteeti ja turvalisust. Ärianalüüs tõi välja tänase teenuse olulised riskid ja kitsaskohad ning andis hinnangu teenuse praeguse korralduse jätkusuutlikkusele, lisaks selgus kasutajate rahulolu olemasoleva teenusega ning nende tegelikud vajadused ja ootused teenusele.
Projekt realiseeriti kolmas osas:
olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs;
tulevase äriteenuse disain ja tehnilise lahenduse üldine kirjeldus;
Projekti eesmärgiks on juurutada Eesti Rahvusraamatukogus RFID (radio frequency identification) tehnoloogial põhinev UHF sagedusel toimiva raamatukaitse süsteemi terviklahendus. Selle esmaseks ülesandeks on tagada teavikute jätkusuutlik kaitse ja turvalisus, kuna seni kasutusel olnud raamatukaitsesüsteem on tehnoloogiliselt vananenud ja turvaelemendid turult kadumas. Uue lahenduse lisaväärtuseks on iseteeninduslike laenutus- ja tagastusvõimaluste pakkumine lugejatele ning kogude inventuuride teostamise efektiivistamine.
RFID terviklahendus suurendab raamatukoguteenuse kasutusmugavust võimaldades lugejal iseteenindusautomaadi kaudu avariiulitel olevaid raamatuid ilma teenindaja vahenduseta laenutada ja tagastada, samuti teostada kaardimakseid. Suureneb ka laenutamise kiirus, kuna laenutada saab mitu raamatut korraga. Tänu sellele saavad teenindajad saalides rohkem pühenduda klientide sisulisele nõustamisele ja teenuste tutvustamisele.
Peaukse kõrvale välisseina äärde on kavandatud paigaldada pakiautomaadile sarnanev kapp, mille funktsionaalsus võimaldab kliendil ööpäevaringselt kätte saada ja laenutada ettetellitud teavikuid, samuti neid tagastada.Kõige selle rakendamiseks paigaldatakse teavikutesse laenutamisel deaktiveeritavad ja tagastamisel aktiveeritavad RFID kleebised ehk raadiosagedusidentifikaatoriga tuvastuselemendid. Teavikute turvamiseks paigaldatakse vestibüüli uued RFID toega turvaväravad, mis annavad heli- ja valgussignaaliga märku kui neid läbitakse teavikuga, milles on aktiivne tuvastuselement.
Olulist aja ja tööjõu kokkuhoidu loodame saavutada uue inventeerimislahenduse kasutusele võtmisega. Tänu RFID kleebistele saab etteantud kogumit ilma teavikuid riiulist välja võtmata kiiresti inventeerida ning hiljem mugavalt andmeid töödelda ja kokkuvõtteid teha.
Projekti kestus on 2017 detsember kuni 2018 detsember. Projektijuht on Kaire Lass.
