Alustavale kirjastajale

Selle lehe eesmärk on anda algajale kirjastajale lühiülevaade kirjastamise põhilistest etappidest.

Kirjastaja on era- või juriidiline isik (asutus), kes soovib Eestis kirjastada väljaannet (trükiraamat, e-raamat, audioraamat, noot, e-noot jne.).

Kirjastustegevust iseloomustavad järgmised märksõnad: väljaande autorite varaliste õiguste omandamine ja isiklike õiguste kasutamise osas kokku leppimine; väljaandmise rahastamine; kirjastusprotsessi teostamine; väljaande levitamine, üldsusele suunamine ning turundamine. Mõned trükikojad ja e-raamatute tootjad pakuvad teenusena nii toimetamist, kujundamist, tootmist kui ka turundamist.

Kirjastajana saab tegutseda mitut moodi: olla väljaande autor ja kirjastaja ühes isikus, kirjastada teise autori teost, samuti saab väljaannet kirjastada juriidiline isik (asutus) jne. Kirjastamisele eelneb autori(te) loodud käsikirja olemasolu (Teose kirjutamisel on abiks erinevad (e-)kursused, (e-)raamatud: nt Kuidas kirjutada raamatut vm.).

Eesti Kirjastuste Liit saab pakkuda täiendavat abi kirjastamisel tekkivate küsimuste korral.

Kirjastamise põhitegevused

Kirjastamine koosneb erinevatest tegevustest. Toome välja seitse põhitegevust.

Raamatut (samuti kaarte, noote jne) on võimalik välja anda erinevates formaatides:
- paberraamat (pehmete kaantega, kõvade kaantega, Braille’ kirjas ehk pimedate kirjas jne);
- e-raamat (epub, pdf, mobi jne);
- audioraamat (mp3, wav. jne);
- muud variandid (CD, DVD, mälupulk jne).
Formaadi valiku puhul võiks mõelda, kes on väljaande sihtgrupp ja kui palju maksab valitud formaadis väljaande valmistamine ning levitamine.
Kirjastaja ja autori(te) vahel sõlmitakse kirjastusleping (või litsentsileping), mis määrab ära, millist teost, millises formaadis, millisel ajaperioodil, millises geograafilises piirkonnas ja kes võib seda kirjastada. Eesti Kirjanike Liit on koostanud kirjastamise näidislepingu.

Kirjastuslepingut ei ole vaja sõlmida, kui autor füüsilise isikuna on ka kirjastaja ja väljaandes ei kasutata ühegi teise autori (sh kujundaja, illustraatori vm) loomingut. Kirjastuslepingu peab sõlmima n-ö iseendaga, kui autor on väljaannet kirjastava juriidilise isiku juhatuse liige.

Kirjastajal tuleb sõlmida kirjalikud litsentsilepingud ka väljaande kujundaja, illustraatori, fotograafi jt autoritega. Pikemalt saab teema kohta lugeda Autoriõiguse seadusest ja Eesti Rahvusraamatukogu autoriõiguse lehelt.
Enne väljaande valmimist on vaja käsikiri toimetada: sisuliselt, keeleliselt ja vormiliselt. Eri formaadid (nt trükiraamat, epub jne) võivad vajada eraldi korrektuuri lugemist ja vastavalt formaadile ka eraldi kujundamist.

Eraldi tuleb tähelepanu pöörata tiitellehe ja selle pöörde kujundamisele, mida reguleerib Eesti standard EVS-ISO 1086:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatu tiitelleht“, seda saab laenutada või osta.
Tegemist on rahvusvaheliste standardnumbritega, mille abil on võimalik soovitud väljaanne andmebaasidest kiiresti üles leida. ISBN antakse välja raamatule, ISMN noodile ja ISSN jätkväljaannetele (ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud jne). Standardnumber paigutatakse väljaande tiitellehe pöördele teiste ilmumisandmete juurde.

Standardnumbreid saab tasuta taotleda Kirjastajaportaali kaudu ning ISBNi ja ISMNiga saab tasuta kaasa ka EAN-vöötkoodi ehk triipkoodi, mis on vajalik trükiste müügile andmiseks.
Säilituseksemplari seaduse alusel kogub Eesti Rahvusraamatukogu Eestis kirjastatud väljaandeid (raamatud, noodid, kaardid, jätkväljaanded) säilituseksemplarina. Paberraamatu puhul tuleb loovutada raamatu trükifail ja 4 eksemplari (kui trükiarv on üle 50 eksemplari). E- ja audioraamatute puhul tuleb loovutada faili koopia. Paberraamatud tuleb saata Eesti Rahvusraamatukogusse ja trükifailid üles laadida Kirjastajaportaali. Rohkem saab teema kohta lugeda säilituseksemplari tutvustavalt lehelt.