Mis on ISBN (International Standard Book Number)?

ISBN ehk raamatu rahvusvaheline standardnumber on 13-kohaline, ainult üks kord kasutatav numbrikombinatsioon. Juba välja antud ISBNi ei saa muuta, asendada ega uuesti kasutusele võtta. ISBN koosneb 13 numbrist: 3-kohalisele raamatutoodangut tähistavale prefiksile 978 järgneb 9-kohaline põhinumber ning lõpuks kontrollnumber (ühekohaline araabia number), mis kontrollib eelneva numbrikombinatsiooni õigsust.

Eestis on kasutusel rühmatunnused 978-9916-, 978-9949-, 978-9985-.

Miks on ISBN kasulik?

ISBN võimaldab väljaande kiiret ja täpset identifitseerimist.

ISBN hõlbustab raamatu tellimist ja levitamist. ISBNi alusel genereeritakse EAN-kaubavöötkood, mis on vajalik trükiste müügile andmisel.

ISBN lihtsustab arvepidamist.

ISBNi asukoht raamatus

ISBN trükitakse raamatu tiitellehe pöördele alumisse vasakusse nurka (vähemalt 9 punkti suuruses kirjas) ja tagakaane väliskülje alumisse ossa. Kaubavöötkoodil peab ISBN olema ka silmaga loetav.

Audiovisuaal- ja elektrooniliste teavikute ISBN trükitakse nii infokandjale kui ka ümbrisele.

Kui raamatul on kaks või rohkem ISBNi, peavad need kõik olema trükitud tiitellehe pöördele.

Mitmeköitelise teose puhul trükitakse tiitellehe pöördele kõigepealt kogu teose ISBN ja selle alla konkreetse köite ISBN. Raamatu tagakaanele trükitakse ainult selle köite ISBN.

ISBNi saavad:

• teksti sisaldavad monograafiad (raamatud, brošüürid);
• Braille’ kirjas (pimedate kirjas) raamatud;
• eripealkirjaga jadaväljaanded;
• õppeotstarbelised filmid, videod ja lüümikud;
• heliraamatud (kassetil, CD-l või DVD-l);
• komplektid, mis koosnevad nt raamatust ja elektroonilisest ja/või audiovisuaalteavikust;
• ainult õppeotstarbeline arvutitarkvara;
• kaardid, atlased;
• mikroväljaanded (mikrofilmid ja -kaardid);
• elektroonilised väljaanded (DVDd, CD-ROMid, võrguteavikud).

ISBNi ei saa:

• ajalehed ja perioodilised väljaanded (ISSN), välja arvatud eripealkirjaga jadaväljaanded, mis saavad mõlemad standardnumbrid;
• muusikasalvestised;
• ajutise tähtsusega trükised (kalendrid, päevikud, reklaammaterjalid, müügikataloogid, hinnakirjad, tootetutvustused, voldikud, instruktsioonid, emissiooniprospektid, lendlehed, teatri-, kontserdi- jt etenduste või ürituste kavad, eksponaatide täiendava tekstita nimestikud, blanketid, ankeedid, tekstita värvimisraamatud jne);
• noodid (ISMN);
• tiitellehe ja tekstita kunstitrükised ja -mapid, plakatid, postkaardid;
• isiklikud dokumendid (nt elektrooniline elulookirjeldus ja lühielulugu);
• eraldi väljaandena ilmuvad normdokumendid (standardid, patendid);
• elektroonilised teadetetahvlid;
• e-kirjad jm elektrooniline kirjavahetus;
• mängud;
• veebilehed;
• muutuva tekstiga elektroonilised teavikud.

Mis vahe on ISBN-, ISMN- ja ISSN-numbritel?

ISBN on rahvusvaheline raamatu, ISSN perioodilise väljaande ja ISMN noodi standardnumber.

ISBN omistatakse ühe- või mitmeköitelistele raamatutele või mitteraamatväljaannetele, mis ei ilmu lõppematu sarjana. Eripealkirjaga jadaväljaanded ja raamatusarjad saavad mõlemad standardnumbrid. Jadaväljaande iga osa saab uue ISBNi, ISSN aga jääb samaks niikaua, kuni väljaande nimes ei tehta muudatusi.

ISBN ja EAN-kood

Kirjastajaportaalist saad alla laadida EANi ehk kaubavöötkoodi faili. Silmaga loetav EAN-number vöötkoodi ülaosas on identne 13-numbrilise ISBNiga.

Eesti ISBN Agentuuri teenus

Määrame Eesti kirjastajatele uusi kirjastustunnuseid ning anname teavikutele ISBNe. Meie teenus on tasuta.

Vahendame ISBN-süsteemiga ühinenud Eesti kirjastuste kontaktandmeid Rahvusvahelise ISBN Agentuuri peetavasse rahvusvahelisse kirjastajate registrisse Global Register of Publishers (GRP).

Kogutav teave võib sisaldada isikuandmeid (üksikisiku nime, e-posti aadresse, telefoninumbreid, postiaadressi), mille suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust (General Data Protection Regulation).

Tekkis küsimusi? Võta meiega ühendust:
Tel: 630 7372
E-post: [email protected]

Tutvu ka ISBNi kasutusjuhendiga.

• Juhend ISBNi andmiseks e-raamatutele

  ISBN on avalikkusele kättesaadavate monograafiaväljaannete (raamatute) ja seotud toodete (multimeedia) identifikaator. ISBNi ei tohiks kasutada selliste failide identifitseerimiseks, mis liiguvad üksnes kirjastajate ja ladujate või e-raamatute konverteerijate vahel, samuti ei identifitseeri ISBN abstraktseid üksusi nagu teose sisu.
  Väljaanded vajavad eraldi ISBNe juhul, kui ükskõik millises varustusahela lülis tekib vajadus neid eraldi identifitseerida.

  Lõppkasutaja peab teadma, kas:

  1. 1. ostetav e-raamat on kasutatav tema seadmes või tarkvara abil,
     2. mida ta saab e-raamatuga teha (kopeerida, printida, edasi laenutada jm.). Selle määravad tavaliselt failivorming ja digitaalõiguste halduse tarkvara (DRM).

  Eraldi ISBNid hõlbustavad tarbijal nimetatud info haldamist, levitamist ja leidmist, samuti e-raamatu sobiva versiooni toimetamist tarbijale.
  Eraldi ISBNid hõlbustavad ka e-raamatute eri versioonide loetelude koostamist äri- ja bibliograafiliste andmebaaside, müügi- ja kasutusstatistika ning e-kaubanduse toimingute jaoks, eriti juhul, kui sama kanali kaudu müüakse mitut vormingut.

• Korduma kippuvad küsimused

  Kas kõik ilmuvad raamatud peavad saama ISBNi?
  Ei. Piiratud levikuga, ajutise tähtsuse ja lühikese kasutusajaga trükistele ISBNi ei anta. Vaata siia (link sisulehele ISBN raamatule)

  Kas ISBN pakub autoriõiguste kaitset?
  Ei. ISBN on raamatu registrinumber ega ole seotud autoriõiguste kaitsega.

  Kas ISBN aegub?
  Kord määratud ISBN jääb teosele alatiseks. Kui raamat jääb ilmumata, ei tohi selle ISBNi teises raamatus kasutada.

  Kavatsen ilmuvat raamatut tasuta jagada. Kas taotlen sellele ISBNi?
  Kui raamatut levitatakse avalikult ning trükis vastab ISBNi andmise nõuetele, antakse sellele ISBN.

  Mis on kirjastustunnus?
  Kirjastustunnus on ISBNi struktuuris kolmas numbriosa pärast prefiksit ja rühmatunnust (maa- ja keeletunnust). Kirjastajale eraldatud kirjastustunnus peab alati vastama raamatusse trükitud kirjastajanimele.

  Näide:
  ISBN 978-9949-401-07-9
  lühend: ISBN
  prefiks: 978
  rühmatunnus (maa-/keeletunnus): 9949
  kirjastustunnus: 401
  raamatutunnus: 07
  kontrollnumber: 9

  Mis saab siis, kui kõik registreeritud kirjastustunnusega ISBNid on ära kasutatud?
  Eesti ISBN Agentuur vormistab kirjastajale uue kirjastustunnusega numbriploki.

  Kui autor (kirjastaja) kirjastab väljaspool Eestit, kas ta võib Eesti ISBN Agentuurist ISBNi tellida?
  Ainult sellisel juhul, kui tal on raamatu levitamise küsimustes Eestis pädev esindaja, s.t esindaja, kellelt saab raamatut osta.
  ISBNi tellimine toimub territoriaalsel põhimõttel. Eesti ISBN Agentuur annab standardnumbreid Eestis registreeritud kirjastajatele.

  Kes on kirjastaja?
  Kirjastaja on üksikisik või ettevõte, kes vastutab nii digitaalsete kui trükiväljaannete loomise, tootmise, levitamise ja turustamise kõigi etappide eest. Väljaandja vastutab tavaliselt ka sisu ja tööprotsessiga kaasnevate rahaliste riskide eest. Autor-kirjastajad on üksikisikud, kes võtavad endale ülaltoodud ülesanded.

  Annan oma raamatu ise välja. Kuidas registreeruda kirjastajaks?
  Kirjastajaportaalis saab kirjastaja konto luua nii juriidilise kui eraisikuna. Eraisikuna sisesta konto loomise taotluse vormis vastavale väljale isikukood, juriidilise isikuna ettevõtte äriregistri kood.

  Kas trükikoda võib olla kirjastaja?
  Kirjastaja on üksikisik või organisatsioon, kes vastutab teaviku väljaandmise eest selle tegevuse eri etappides nii tootmisel kui levitamisel. Trükikoda ei saa olla ISBNi mõistes kirjastaja/väljaandja, kui ta ei tegele kõigi raamatu väljaandmise etappidega, vaid üksnes võtab vastu tellimuse raamatu trükkimiseks. Trükikoda saab aidata kirjastajat ISBNi taotluse vormistamisel, kuid ISBNi registreerimine peab toimuma tõelise kirjastaja nimel.

  Vahetasin pärast ISBNi saamist trükikoda. Kas pean uue ISBNi tellima?
  Ei.

  Raamatu pealkiri muutus enne trükkimist. Kas pean uue ISBNi tellima?
  Ei. Muudatusest tuleb informeerida ISBN-agentuuri.

  Kui raamatu juurdetrükk ei sisalda mingeid muudatusi, kas see vajab uut ISBNi?
  Muutmata juurdetrükk ei vaja uut ISBNi. Juurdetrükk on raamatu täiendav trükkimine lisaks varem trükitud tiraažile, tehakse sama trükivormiga (sisendiga). Juurdetrükke ei nummerdata.
  Uut ISBNi ei nõua muudetud kaanepilt, trükivigade parandused ja uus aastaarv trükisel.

  Mida loetakse kordustrükiks, mis võrreldes esitrükiga nõuab uut ISBNi?
  Kordustrükk on pärast teose esitrükki ilmuv iga uus trükk samas keeles. Kordustrükk võib olla täiendatud, parandatud, ümber töötatud, muutmata (kuid trükitud uue sisendiga) jne. Uut ISBNi nõudvad parandused ja muudatused peavad olema sisulised. Kordustrükke nummerdatakse.

  Kas sama kirjastaja sama teose kordustrüki muudetud pealkiri nõuab uut ISBNi?
  Jah.

  Kui sama teose avaldab muudatusteta teine kirjastus, kas siis on nõutav uus ISBN?
  Jah.

  Raamat ilmub mitme kirjastaja koostööna. Missuguse kirjastaja ISBN raamatusse trükitakse?
  Eelistada tuleb raamatu sisu ja levitamise eest vastutava kirjastaja ISBNi. Eri maades asuvate kirjastajate puhul trükitakse tiitellehe pöördele mõlema kirjastaja ISBN.

  Raamat ilmub nii pehme- kui ka kõvakaanelisena. Kas neil peab olema erinev ISBN?
  Jah.

  Kirjastaja annab sama raamatu välja eri keeltes. Kas taotleda igale trükisele oma ISBN?
  Jah.

  Milleks on mitmeköitelise teose puhul vajalik kogu teose ühine ISBN?
  Mitmeköitelise teose kõigi köidete tiitellehe pöördele trükitud ühine ISBN hõlbustab teose köidete leidmist andmebaasidest.

  Raamatul on mitu ISBNi. Kuhu ja kuidas need raamatusse (teavikule) trükkida?
  Tiitellehe pöördel esitatakse kõik raamatule antud ISBNid üksteise alla trükituna ja sulgudes viidatakse, millele ISBN on antud. Raamatu tagakaanele (nt koos vöötkoodiga) trükitakse ainult selle köite ISBN.
  Karbile, kassetile või vutlarile trükitakse kogu teose ISBN, igale teavikule selle teaviku ISBN.

  Näide:
  ISBN 978-9985-803-07-3 (trükis)
  ISBN 978-9985-803-08-0 (PDF)
  ISBN 978-9985-803-08-0 (HTML)
  ISBN 978-9985-803-09-7 (audioraamat)

  ISBN 978-9985-803-07-3 (kogu teos)
  ISBN 978-9985-803-08-0 (1. kd)
  ISBN 978-9985-803-09-7 (2. kd)

  ISBN 978-9985-803-07-3 (kõvad kaaned)
  ISBN 978-9985-803-08-0 (pehmed kaaned)

  Sama raamat ilmub nii sarjas kui ka väljaspool sarja. Kas raamatutel peavad olema erinevad ISBNid?
  Jah.

  Missugused jadaväljaanded saavad ISBNi?
  Eripealkirjaga jadaväljaanded.

  Trükis sisaldab muu hulgas ka noote. Millise standardnumbri pean tellima, kas ISBNi või ISMNi?
  ISMN on noodi standardnumber. ISMNi on vaja, kui muusikateos(ed) on esitatud trükises tervikuna, mitte fragmentidena. Noodinäited õpikus või monograafias ei nõua ISMNi.

  Kas elektroonilisele väljaandele tuleb tellida ISBN?
  Jah.

  Raamat ilmub nii trükisena kui ka võrguteavikuna. Kas need vajavad eri ISBNe?
  Jah.

  Kus peab ISBN asuma elektroonilisel teavikul?
  PDF-vormingus võrguteavikul esitatakse ISBN pealkirja või autoriõiguste andmete järel. HTML-vormingus võrguteavikul esitatakse ISBN avalehel. Füüsilisel kandjal teavikul esitatakse ISBN nii infokandjal kui ka ümbrise tagakülje allosas või mujal nähtaval kohal.

  Raamatuga komplektis ilmub CD. Kas pean ka sellele ISBNi tellima?
  Jah. Raamatu lisadena ilmuvad mittemuusikalised helisalvestised, videosalvestised jms saavad oma ISBNi.

  Miks muusikaline CD (helisalvestis) ei saa ISBNi?
  ISBN on raamatu standardnumber.

  Millistele DVDdele antakse ISBN?
  Ainult õppeotstarbelistele.

  Kui kirjastan kahes või enamas failivormingus (nt ePUB, PDF), kas pean neile andma eraldi ISBNid?
  Jah. Eraldi ISBN tuleb anda elektroonilise väljaande igale failiformaadile, mis antakse välja ja mida levitatakse iseseisvana.

  Kas e-raamatu erinevad versioonid, mis on samas failivormingus (nt ePUB), peaksid saama eri ISBNid?
  Kui need versioonid kasutavad sama DRMi (nt Adobe ACS4) põhiliselt samade seadistustega ja on kasutatavad eri seadmete või tarkvaraga, tuleks kasutada sama ISBNi.
  Kui kahe versiooni puhul kasutatakse sama DRMi, ent seadistused oluliselt erinevad (nt üks võimaldab printimist, teine mitte), siis peab igale versioonile andma eraldi ISBNi.
  Kui kasutatakse digitaalõiguste halduse tarkvara (DRMi), mis seob selle versiooni konkreetse platvormi, seadme või tarkvaraga, siis tuleb igale versioonile anda eraldi ISBN (vt küsimus nr 6).

  Kui tegemist on sama sisuga, siis kuidas kindlaks teha, kas tegemist on erinevate e-raamatute/toodetega ja otsustada, kas neile on vaja anda eraldi ISBNid?
  Põhilised tunnusjooned, mille järgi otsustada: kas e-raamatu lugemiseks on vajalik mingi konkreetne seade või tarkvara ja missuguseid võimalusi see kasutajale pakub (nt kopeerimine, printimine, laenutamine jm). Selle määravad tavaliselt failivorming ja DRM.

  Kui annan konverteerijale ainsa põhifaili ega kontrolli failivormingute kombinatsioone ning DRMi, mida see konverteerija vahendajaile pakub, kas peaksin nimetatud põhifailile ISBNi panema?
  Ei pea, kui see tehakse avalikkusele kättesaadavaks täpselt samas vormingus kui põhifail (s.t muutmatu failivorming ilma DRM-piiranguteta). Peaksite andma eraldi ISBNi igale konverteerija loodud versioonile (vt ka küsimus nr 6). Kui arvutisüsteem nõuab ISBNi põhifaili identifitseerimiseks, siis tuleb seda käsitleda puhtalt sisemise identifikaatorina, vältimaks võimalust, et mitmel versioonil on sama ISBN.

  Kui minu e-raamatute vahendaja on omanikuvormingus e-raamatute ainuvahendaja, neid raamatuid saab osta ainult tema kodulehe kaudu (nt Amazon Kindle, Apple’i raamatukauplus) ning vahendaja ei nõua ISBNi olemasolu, kas peaksin andma neile versioonidele ISBNi?
  Ainult siis, kui soovid seda versiooni müüa/levitada veel mõne vahendaja kaudu. Kuna aga müügiplatvormidel ei ole üldjuhul koostalitlusvõimet, siis ISBNi andes veendu, et igal versioonil oleks eraldi ISBN, vältimaks probleeme nende versioonide hilisemal levimisel kolmandate isikute kaudu.

  Pakun kirjastajatele e-raamatute konverteerimise teenust, aga nad ei anna igale minu loodud versioonile eraldi ISBNi. Mida peaksin tegema?
  Kui kirjastaja ei paku vahelülile (konverteerijale) sellel eesmärgil ISBNi, siis võib vahelüli erandkorras anda versioonile ise ISBNi. ISBN-agentuurid annavad selleks otstarbeks vahelülidele ISBN-prefikseid. Antud juhul peaks ISBNi ja seonduvad metaandmed edastama kirjastajale, rahvuslikule ISBN-agentuurile ja rahvusraamatukogule.

  E-raamatute lugemise seadmed pakuvad eri võimalusi nagu kirjasuuruse muutmine, teksti teisendamine kõneks, järjehoidja panek, värv jms. Ehkki minu raamatu sisu, failivorming ja DRM on samad, sõltub lugeja kasutatud seadmest. Kuidas see mõjutab ISBNide andmist?
  Ei mõjuta üldse. Kui sisu, failivorming, DRM ja seaded ei ole muutunud, siis e-raamatu lugemiseks kasutatavast seadmest või tarkvarast sõltuvad erisused ei mõjuta ISBNi.
  Pane tähele, et ühe- või mitmevärviliste kujutiste olemasolu e-väljaannetes, mis on ette nähtud vastavalt ühe- või mitmevärviseadmetele, tähendab sisu muutust ja seepärast ka ISBNi muutust. Kui aga väljaanne sisaldab värvilisi kujutisi, ent konkreetsel seadmel on ainult ühevärviekraan, on tegemist seadme piiranguga ja sellega ei kaasne uut ISBNi.

  Kas täiendatud e-raamatul, mis sisaldab audio-, video- või muud täiendavat sisu, peaks olema standardsest e-raamatust erinev ISBN?
  Jah. Kuna selle e-raamatu sisu on täiendatud, siis on selgelt tegemist erineva tootega ja sellel peab olema eraldi ISBN.

  Kas e-raamatute tarkvararakendustel (nt iPhone, Android jt) võivad olla ISBNid?
  Jah, eeldusel, et need sisaldavad olulisel määral teksti. E-raamatu rakendus on tekstilise ja muu sisu ning tarkvara kombinatsioon. Kui tarkvara on erinev (nt suunatud teistsugustele operatsioonisüsteemidele), siis peab igal versioonil olema eraldi ISBN (vt ka küsimust nr 6). Kui rakendus tehakse kättesaadavaks üheainsa kanali kaudu, siis eraldi ISBNi ei anta.

  Kirjastan e-raamatu kaht versiooni, üks DRMita ja teine sotsiaalse DRMiga, mis ei sea kasutajale mingeid piiranguid (nt vesimärgistamine). Kas pean võtma kaks eraldi ISBNi?
  Ei pea, kui sotsiaalne DRM ei sea mingeid piiranguid ega mõjuta kasutaja jaoks oluliselt toote harjumuspärast tarbimist, s.t vesimärk ei varja teksti.

  Kuidas saab e-raamatu kõiki versioone kokku linkida?
  ISTC (International Standard Text Code) on uus ISO identifikaator, mis identifitseerib raamatu aluseks olevat sisu ja on seepärast ühine kõigil sama pealkirjaga digitaalsetel ja füüsilistel vormidel. ISTCde andmine hõlbustaks kõigi versioonide linkimist ja koos mingi filtreerimiselemendi, nt tootevormingu lisamisega saab selle abil samuti linkida kõik e-raamatu versioonid. Mõned süsteemid juba kasutavad selle funktsiooni andmiseks sisemist tööidentifikaatorit, ent seda ei saa kasutada levitamisele kuuluvates e-raamatutes.
  Täiendavat info ISTC kohta saab siit: http://www.istc-international.org.

  Kuidas identifitseerida raamatu peatükid või muud osad, mida kavatsen eraldi kättesaadavaks teha?
  Kui teed raamatu peatükid või muud osad eraldi kättesaadavaks tavapärase varustusahela kaudu ja soovid nende kandmist kaubanduslikesse andmebaasidesse, siis peaksid käsitlema neid eraldi väljaannetena ja andma neile ISBNid. Kui e-raamatute osi levitatakse üheainsa kanali kaudu nagu nt kirjastaja koduleht, siis piisab sisemistest omanikuidentifikaatoritest.

• Korduma kippuvad küsimused kirjastajailt ja vahendajailt

  Kui kirjastan kahes või enamas failivormingus (nt. epub, pdf), kas pean neile andma eraldi ISBNid?
  Jah. Eraldi ISBN tuleb anda elektroonilise väljaande igale failiformaadile, mis antakse välja ja levitatakse iseseisvana.

  Kas e-raamatu erinevad versioonid, mis on samas failivormingus (nt. epub), peaksid saama eri ISBNid?
  Kui need versioonid kasutavad sama DRMi (nt. Adobe ACS4) põhiliselt samade seadistustega ja on kasutatavad erinevate seadmete või tarkvaraga, tuleks kasutada üht ja sama ISBNi.
  Kui kahe versiooni puhul kasutatakse sama DRMi, ent seadistused oluliselt erinevad (nt. üks võimaldab printimist, teine mitte), siis peab igale versioonile andma eraldi ISBNi.
  Kui kasutatakse digitaalõiguste halduse tarkvara, mis seob selle versiooni konkreetse platvormi seadme või tarkvaraga, siis tuleb igale versioonile anda eraldi ISBN (vt. küsimus nr. 6).

  Kui tegemist on sama sisuga, siis kuidas kindlaks teha, kas tegemist on erinevate e-raamatu toodetega ja otsustada, kas on vaja anda neile eraldi ISBNid?
  Põhilised tunnusjooned, mille järgi otsustada: kas e-raamatu lugemiseks on vajalik mingi konkreetne seade või tarkvara ja missuguseid võimalusi see kasutajale pakub (nt. kopeerimine, printimine, laenutamine jm.). Selle määravad tavaliselt failivorming ja DRM.

  Kui annan konverteerijale ainsa põhifaili ega kontrolli failivormingute kombinatsioone ning DRMi, mida see konverteerija vahendajaile pakub, kas peaksin nimetatud põhifailile ISBNi panema?
  Ei pea, kui see tehakse avalikkusele kättesaadavaks täpselt samas vormingus kui põhifail (s.t. muutmatu failivorming ilma DRM piiranguteta). Peaksite andma eraldi ISBNi igale konverteerija loodud versioonile (vt. ka küsimus nr. 6). Kui teie arvutisüsteem nõuab ISBNi põhifaili identifitseerimiseks, siis tuleb seda käsitleda puhtalt sisemise identifikaatorina, vältimaks võimalust, et mitmel versioonil on sama ISBN.

  Kui minu e-raamatute vahendajaks on omanikuvormingus e-raamatute ainuvahendaja, neid raamatuid saab osta ainult tema kodulehe kaudu (nt. Amazon Kindle, Apple i-raamatukauplus) ning vahendaja ei nõua ISBNi olemasolu, kas peaksin andma neile versioonidele ISBNi?
  Ainult siis, kui soovite seda versiooni müüa/levitada veel mõne vahendaja kaudu. Kuna aga müügiplatvormidel ei ole üldjuhul koostalitlusvõimet, siis ISBNi andes veenduge, et igal versioonil oleks eraldi ISBN, vältimaks probleeme nende versioonide hilisemal levimisel kolmandate isikute kaudu.

  Pakun kirjastajatele e-raamatu konverteerimise teenust, aga nad ei anna igale minu loodud versioonile eraldi ISBNi. Mida peaksin tegema?
  Kui kirjastaja ei paku vahelülile (konverteerijale) sellel eesmärgil ISBNi, siis võib vahelüli erandkorras anda versioonile ise ISBNi. ISBN agentuurid annavad selleks otstarbeks vahelülidele ISBN prefikseid. Antud juhul peaks ISBNi ja seonduvad metaandmed edastama kirjastajale, rahvuslikule ISBN agentuurile ja rahvusraamatukogule.

  E-raamatu lugemisseadmed pakuvad erinevaid võimalusi, nagu kirjasuurus, teksti teisendamine kõneks, järjehoidja tegemine, värv jms. Ehkki minu raamatu sisu, failivorming ja DRM on samad, sõltub lugeja kasutatud seadmest. Kuidas see mõjutab ISBNide andmist?
  Ei mõjuta üldse. Kui sisu, failivorming, DRM ja seaded ei ole muutunud, siis e-raamatu lugemisel kasutatavast seadmest või tarkvarast sõltuvad erisused ei mõjuta ISBNi.
  Pange tähele, et ühe- või mitmevärviliste kujutiste olemasolu e-väljaannetes, mis on ette nähtud vastavalt ühe- või mitmevärviseadmele, kujutab endast sisu muutust ja seepärast ka ISBNi muutust. Kui aga väljaanne sisaldab värvilisi kujutisi, ent konkreetsel seadmel on ainult ühevärviekraan, on tegemist seadme piiranguga ja sellega ei kaasne uut ISBNi.

  Kas täiustatud e-raamatul, mis sisaldab audio-, video- või muud täiendavat sisu, peaks olema erinev ISBN kui standardsel e-raamatul?
  Jah. Kuna täiustatud e-raamatul on täiendav sisu, siis on selgelt tegemist erineva tootega ja sellel peab olema eraldi ISBN.

  Kas e-raamatute tarkvararakendustel (nt. iPhone, Android jt.) võivad olla ISBNid?
  Jah, eeldusel, et nad sisaldavad olulisel määral teksti. E-raamatu rakendus on tekstilise ja muu sisu ning tarkvara kombinatsioon. Kui tarkvara on erinev (nt. suunatud teistsugustele operatsioonisüsteemidele), siis peab igal versioonil olema eraldi ISBN. (Vt. ka küsimust nr. 6.) Kui rakendus tehakse kättesaadavaks ainsa kanali kaudu, siis eraldi ISBNi ei anta.

  Kirjastan e-raamatu kaht versiooni, üks DRM-ita ja teine sotsiaalse DRM-iga, mis ei sea kasutajale mingeid piiranguid (nt. vesimärgistamine). Kas pean võtma kaks eraldi ISBNi?
  Ei pea kui sotsiaalne DRM ei sea mingeid piiranguid ega mõjuta kasutaja jaoks oluliselt toote harjumuspärast tarbimist, s.t. vesimärk ei varja teksti.

  Kuidas saab e-raamatu kõiki versioone kokku linkida?
  ISTC (International Standard Text Code) on uus ISO identifikaator, mis identifitseerib raamatu aluseks olevat sisu ja on seepärast ühine kõigil sama pealkirjaga digitaalsetel ja füüsilistel vormidel. ISTCde andmine hõlbustaks kõigi versioonide linkimist ja koos mingi filtreerimiselemendi, nt. tootevormingu lisamisega saab selle abil samuti linkida kõik e-raamatu versioonid. Mõned süsteemid juba kasutavad selle funktsiooni andmiseks sisemist tööidentifikaatorit, ent seda ei saa kasutada levitamisele kuuluvates e-raamatutes.
  Täiendav info ISTC kohta aadressil http://www.istc-international.org

  Kuidas identifitseerida raamatu peatükid või muud osad, mida kavatsen eraldi kättesaadavaks teha?
  Kui teete peatükid või muud osad raamatust eraldi kättesaadavaks tavapärase varustusahela kaudu ja soovite nende kandmist kaubanduslikesse andmebaasidesse, siis peaksite käsitlema neid eraldi väljaannetena ja andma neile ISBNid. Kui e-raamatute osi levitatakse ainsa kanali kaudu, nagu nt. kirjastaja koduleht, siis piisab sisemistest omaniku identifikaatoritest.