Autor: Priit Kasepalu, Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu juhtiv spetsialist
Kirjeldustõlked: Piret Aus
Oktoobri alguses helistab kultuurikorraldaja ja ligipääsetavuse eestkõneleja Piret Aus. Ta küsib, kas nõustun 3. detsembril, rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval, Kaja kultuurikeskuses toimuval ühtekuuluvuskontserdil “Elukoor” ühena kahest inimesest vahetekste esitama. Ta selgitab, et juba esimesest kontserdist alates on kaasatud erivajadusega inimesi – kurdid, vaegkuuljad ja pimedad – ning tänavu on eesmärk kaasata lavale lisaks viipekeelsetele lauljatele ka teisi tegelasi – erinevate puudeliikide esindajaid. Mõtlen, et vajalik asi, ei ole põhjust ära öelda – nõustun. Niisugune kontsert, mille korraldajad soovivad kõigile võimalikult ligipääsetavaks teha, toimub juba kolmandat korda. Kavandatakse, et see oleks ligipääsetav nii liikumis-, nägemis-, kuulmis- kui ka intellektipuudega inimestele. Esitatav tõlgitakse viipekeelde ja lihtsasse keelde, on kirjutus- ja kirjeldustõlge.
Novembri alguses helistab Õhtulehes sotsiaalteemadel kirjutav ajakirjanik Kadri Kuulpak. Ta nimetab mind õhtujuhiks ja küsib, kas nõustun koos temaga Vikerraadio “Huvitaja” saates ligipääsetavusest ja ühtekuuluvuskontserdist rääkima. Taas ei ole põhjust ära öelda – nõustun.
Riputame raadiomaja väikses stuudios üleriided nagisse. Saatejuht Krista Taim soovib, et ka jope ära võtaksin – selle kahin kostvat mikrofoni. Ta küsitleb nii Kadrit kui mind. Küsimuste temaatika on laiem kui vaid ligipääsetavus ja kontsert. Nii räägin ka sellest, et Tallinna bussidel on kena komme end esiukse juures asuvast väliskõlarist liininumbri ja liikumissuuna teatamisega tutvustada, kuid enamik busse seda võimalust siiski veel ei kasuta. Kodupeatust läbib kuus bussiliini, neist vaid ühega saab sõita Kaja kultuurikeskuseni. See õige buss tuleb aga tuvastada peatuses ootajate ja bussist väljujate abiga. Ligi pool tundi juttu läheb lõikamisteta saatesse ja Krista tehtud pilt Rahvusringhäälingu portaali saate tutvustuse juurde.
Pärast saadet kirjutab kolleeg Silva Paluvits, et läheb ühtekuuluvuskontserdile ja juhatab mu vajadusel õige liini bussile. Reede paneb samuti seda saadet tähele ja toob viite uudiskirja lugejateni.
Edaspidi märkan, et mõnes kontserdi tutvustuses nimetatakse mind üheks õhtujuhiks. Tunnen, et see nimetus on ülepakutud. Pean end siiski vaid luuletaja Lauri Räpi koostatud tekstide ettelugejaks.
Novembri keskpaigas viib mu tee mööda Kaja kultuurikeskusest. Palun kaaslasel selgitada, kuidas peatusest valge kepi abiga kultuurikeskusse pääseda. See on võimalik. Tagasitee on aga keerukam – Vilde tee ületamise hõlbustamiseks paigaldatud fooridest hoonepoolsema helisignaal ei tööta. Annan sellest Mustamäe Linnaosa Valitsusele e-kirjaga teada. Mõne päeva pärast loen Facebookist, et linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser ja tema asetäitja käisid Mustamäe ristmike ning ülekäiguradade olukorraga tutvumas.
Kontserdi korraldusmeeskonna liige soovib Pimedate Raamatukogult tellida kümme punktkirjas kava. Sätin teksti paika ja prindin välja.
Kontserdiks valmib viis vaheteksti. Esialgu tunduvad need üsna keerukad lugeda. Panen vasakule lehele eelneva laulu või teise esitaja teksti viimase rea, paremale enda esitatava teksti. Nii on teada, millal on vaja hakata lugema ja lugemise ajal ei pea lehte keerama. Prindin vahetekstidki punktkirjas välja ja köidan lehed tekstiraamatuks.
Teine esitaja on Maarja Kaplinski, kellel samuti elu puudega tuttav. Loeme nädalase vahega Teamsi kaudu vahetekstid ette. Luuletaja Anne-Mai Tevahi, kes on Maarja tekstide autor, annab juhiseid – pange esinemisse enam tundeid, mängige häälega. Harjutan esitamist pea iga päev. Tunnen, et see muutub paremaks ja ladusamaks. Kontserdile eelneval proovide päeval kaks lugemist – üks enne kontserdi läbimängu, teine läbimängul. Kontserdipäeval kolm lugemist – esimene pärast ülipõhjalikku grimmi ja enne televisiooniga läbimängu, teine läbimängul ja kolmas kontserdil. Anne-Mai jääb meiega rahule.
Kontserdi alguses on 30-liikmeline kammerkoor Encore juba laval. Laval tugitoolides istume ka meie – vahetekstide esitajad. Minul on põuetaskus raadiosaatja ja suu juures põsemikrofon. Maarja esitatavad tekstid jõuavad helipulti tema põsemikrofoni kaudu.
Ühtekuuluvuskontserdi ajal on saal rahvast täis. Enne algust kirjeldab kirjeldustõlk Sigrid Vaiksaar saali, samuti esinejate välimust. Kirjeldustõlke koostas ta koos pimeda konsultandi Kai Kunderiga. Mind kirjeldatakse nii: “Priit on vanem hallipäine härra, kes kannab seljas peenikese triibuga ülikonda, valget triiksärki ja tumesinist lipsu. Rinnataskus valge ilurätt, jalas mustad, terava ninaga kingad. Tema ees on laud, millel on punktkirjas paberid.”
Kontserdi avab niisuguste kontsertide korraldamise mõtte autor ja kunstiline juht dirigent Edmar Tuul. Tervitab linnaosa vanem, oma häid mõtteid ütlevad Eesti Vabariigi president Alar Karis ja Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. Siis algab kontsertosa. Üksteist laulu kammerkoori Encore esituses, dirigeerimas Karin Tuul. Solistid on Mari Kalkun ja Haldi Välimäe. Klaveril saadab Margus Lattikas ja kitarril Paul Daniel.
Lõpetan vaheteksti mõtetega:
“Meil kõigil on üks hing, üks süda ja üks elu. Üks sünnimaa. Ei rohkem ega vähem.
Seepärast palun ma sinult ainult sedasama, mis iseendalt.
Palun oma kõige kallimalt, iseenda südamelt – ole mu silmadeks. Palun sinult sama – ole mu silmadeks. Palun ole oma südame silmadeks. Päriselt näeb ainult südamega.”
Hinge jääb võimas lõpulaul “Palve” koori ja solist Mari Kalkuni esituses. Koor viipleb sõnu kaasa. Selle laulu esituse ajal on laval ka vaegkuuljad Jegor Andrejev ja Bella Kurg, kes olid õpetanud koori liikmeid laulu viipekeeles esitama.
Pärast kontserti kummardamine pealtvaatajatele. Mulle jääb lisaks muljetele esinemist meenutama puudega meistri valmistatud keraamiline käelaba meenutav kausike.
Mitmed pealtvaatajad tunnevad huvi punktkirja vastu. Linnapea tütar küsinud isalt, kuidas ma loen. Näitan neile ja teistele huvilistele oma punktkirjas tekstiraamatut.
Kolleeg Silva on samuti kontserdil ja tahab oma lubadust täita. Sel päeval sadanud vihm ja lumi ning üks külmakraad on muutnud kõnniteed aga jäisteks. Seepärast sõidan koju taksoga.
Kirjutavad ja helistavad kontserdi teleülekannet jälginud inimesed Tallinnast, Kuressaarest ning Haapsalust. Neile kontsert meeldis ja minu esinemisega oldi rahul. Sellest on hea meel. Hea meel on ka sellest, et RaRa Pimedate Raamatukogu toetas seda väärt sündmust.
Ühtekuuluvuskontserdil on koduleht https://yhtekuuluvus.ee/
Sellelt võib muu huvitava hulgas leida laulude tekstid ja nende lihtsas keeles kokkuvõtted.
Ühtekuuluvuskontserti “Elukoor” on võimalik järelvaadata Jupiterist.
Kirjeldustõlkega vaatamiseks märkida keelevalikus vaegnägijate helikanal.
Priit Kasepalu
Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu juhtiv spetsialist
Fotod: Remo Tõnismäe, Õhtulehe Kirjastus
Kirjeldustõlked: Piret Aus
