Pimedate raamatukogu
Vaata lahtiolekuaegu

Uudised

Esinejana ühtekuuluvuskontserdil

9. detsember 2024

Autor: Priit Kasepalu, Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu juhtiv spetsialist
Kirjeldustõlked: Piret Aus

Oktoobri alguses helistab kultuurikorraldaja ja ligipääsetavuse eestkõneleja Piret Aus. Ta küsib, kas nõustun 3. detsembril, rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval, Kaja kultuurikeskuses toimuval ühtekuuluvuskontserdil “Elukoor” ühena kahest inimesest vahetekste esitama. Ta selgitab, et juba esimesest kontserdist alates on kaasatud erivajadusega inimesi – kurdid, vaegkuuljad ja pimedad – ning tänavu on eesmärk kaasata lavale lisaks viipekeelsetele lauljatele ka teisi tegelasi – erinevate puudeliikide esindajaid. Mõtlen, et vajalik asi, ei ole põhjust ära öelda – nõustun. Niisugune kontsert, mille korraldajad soovivad kõigile võimalikult ligipääsetavaks teha, toimub juba kolmandat korda. Kavandatakse, et see oleks ligipääsetav nii liikumis-, nägemis-, kuulmis- kui ka intellektipuudega inimestele. Esitatav tõlgitakse viipekeelde ja lihtsasse keelde, on kirjutus- ja kirjeldustõlge.

Novembri alguses helistab Õhtulehes sotsiaalteemadel kirjutav ajakirjanik Kadri Kuulpak. Ta nimetab mind õhtujuhiks ja küsib, kas nõustun koos temaga Vikerraadio “Huvitaja” saates ligipääsetavusest ja ühtekuuluvuskontserdist rääkima. Taas ei ole põhjust ära öelda – nõustun.

Riputame raadiomaja väikses stuudios üleriided nagisse. Saatejuht Krista Taim soovib, et ka jope ära võtaksin – selle kahin kostvat mikrofoni. Ta küsitleb nii Kadrit kui mind. Küsimuste temaatika on laiem kui vaid ligipääsetavus ja kontsert. Nii räägin ka sellest, et Tallinna bussidel on kena komme end esiukse juures asuvast väliskõlarist liininumbri ja liikumissuuna teatamisega tutvustada, kuid enamik busse seda võimalust siiski veel ei kasuta. Kodupeatust läbib kuus bussiliini, neist vaid ühega saab sõita Kaja kultuurikeskuseni. See õige buss tuleb aga tuvastada peatuses ootajate ja bussist väljujate abiga. Ligi pool tundi juttu läheb lõikamisteta saatesse ja Krista tehtud pilt Rahvusringhäälingu portaali saate tutvustuse juurde.

Pärast saadet kirjutab kolleeg Silva Paluvits, et läheb ühtekuuluvuskontserdile ja juhatab mu vajadusel õige liini bussile. Reede paneb samuti seda saadet tähele ja toob viite uudiskirja lugejateni.

Edaspidi märkan, et mõnes kontserdi tutvustuses nimetatakse mind üheks õhtujuhiks. Tunnen, et see nimetus on ülepakutud. Pean end siiski vaid luuletaja Lauri Räpi koostatud tekstide ettelugejaks.

Novembri keskpaigas viib mu tee mööda Kaja kultuurikeskusest. Palun kaaslasel selgitada, kuidas peatusest valge kepi abiga kultuurikeskusse pääseda. See on võimalik. Tagasitee on aga keerukam – Vilde tee ületamise hõlbustamiseks paigaldatud fooridest hoonepoolsema helisignaal ei tööta. Annan sellest Mustamäe Linnaosa Valitsusele e-kirjaga teada. Mõne päeva pärast loen Facebookist, et linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser ja tema asetäitja käisid Mustamäe ristmike ning ülekäiguradade olukorraga tutvumas.

Kontserdi korraldusmeeskonna liige soovib Pimedate Raamatukogult tellida kümme punktkirjas kava. Sätin teksti paika ja prindin välja.

Kontserdiks valmib viis vaheteksti. Esialgu tunduvad need üsna keerukad lugeda. Panen vasakule lehele eelneva laulu või teise esitaja teksti viimase rea, paremale enda esitatava teksti. Nii on teada, millal on vaja hakata lugema ja lugemise ajal ei pea lehte keerama. Prindin vahetekstidki punktkirjas välja ja köidan lehed tekstiraamatuks.

Teine esitaja on Maarja Kaplinski, kellel samuti elu puudega tuttav. Loeme nädalase vahega Teamsi kaudu vahetekstid ette. Luuletaja Anne-Mai Tevahi, kes on Maarja tekstide autor, annab juhiseid – pange esinemisse enam tundeid, mängige häälega. Harjutan esitamist pea iga päev. Tunnen, et see muutub paremaks ja ladusamaks. Kontserdile eelneval proovide päeval kaks lugemist – üks enne kontserdi läbimängu, teine läbimängul. Kontserdipäeval kolm lugemist – esimene pärast ülipõhjalikku grimmi ja enne televisiooniga läbimängu, teine läbimängul ja kolmas kontserdil. Anne-Mai jääb meiega rahule.

ELUKOOR, Priit ja Maarja laval
Fotol keskel istuvad heledatel tugitoolidel Priit ja Maarja. Priit sõrmitseb tema ees lauakesel olevat punktkirjas tekstiraamatut. Nende selja taga kahes reas koorilauljad, kelle peade kohal videoekraanil kumab osaliselt Priidu loetav tekst: “… vahetavad värvi, langetavad siis lehed ja lumi tuleb taas… möödunud aastal on tiir peal…” Foto vasakus servas üks saaliekraanidest, kus viipekeeletõlk edastab Priidu loetavat teksti eesti viipekeeles.

Kontserdi alguses on 30-liikmeline kammerkoor Encore juba laval. Laval tugitoolides istume ka meie – vahetekstide esitajad. Minul on põuetaskus raadiosaatja ja suu juures põsemikrofon. Maarja esitatavad tekstid jõuavad helipulti tema põsemikrofoni kaudu.

Ühtekuuluvuskontserdi ajal on saal rahvast täis. Enne algust kirjeldab kirjeldustõlk Sigrid Vaiksaar saali, samuti esinejate välimust. Kirjeldustõlke koostas ta koos pimeda konsultandi Kai Kunderiga. Mind kirjeldatakse nii: “Priit on vanem hallipäine härra, kes kannab seljas peenikese triibuga ülikonda, valget triiksärki ja tumesinist lipsu. Rinnataskus valge ilurätt, jalas mustad, terava ninaga kingad. Tema ees on laud, millel on punktkirjas paberid.”

Kontserdi avab niisuguste kontsertide korraldamise mõtte autor ja kunstiline juht dirigent Edmar Tuul. Tervitab linnaosa vanem, oma häid mõtteid ütlevad Eesti Vabariigi president Alar Karis ja Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. Siis algab kontsertosa. Üksteist laulu kammerkoori Encore esituses, dirigeerimas Karin Tuul. Solistid on Mari Kalkun ja Haldi Välimäe. Klaveril saadab Margus Lattikas ja kitarril Paul Daniel.

Lõpetan vaheteksti mõtetega:
“Meil kõigil on üks hing, üks süda ja üks elu. Üks sünnimaa. Ei rohkem ega vähem.
Seepärast palun ma sinult ainult sedasama, mis iseendalt.
Palun oma kõige kallimalt, iseenda südamelt – ole mu silmadeks. Palun sinult sama – ole mu silmadeks. Palun ole oma südame silmadeks. Päriselt näeb ainult südamega.”

Hinge jääb võimas lõpulaul “Palve” koori ja solist Mari Kalkuni esituses. Koor viipleb sõnu kaasa. Selle laulu esituse ajal on laval ka vaegkuuljad Jegor Andrejev ja Bella Kurg, kes olid õpetanud koori liikmeid laulu viipekeeles esitama.

Pärast kontserti kummardamine pealtvaatajatele. Mulle jääb lisaks muljetele esinemist meenutama puudega meistri valmistatud keraamiline käelaba meenutav kausike.

Mitmed pealtvaatajad tunnevad huvi punktkirja vastu. Linnapea tütar küsinud isalt, kuidas ma loen. Näitan neile ja teistele huvilistele oma punktkirjas tekstiraamatut.

Kolleeg Silva on samuti kontserdil ja tahab oma lubadust täita. Sel päeval sadanud vihm ja lumi ning üks külmakraad on muutnud kõnniteed aga jäisteks. Seepärast sõidan koju taksoga.

Kirjutavad ja helistavad kontserdi teleülekannet jälginud inimesed Tallinnast, Kuressaarest ning Haapsalust. Neile kontsert meeldis ja minu esinemisega oldi rahul. Sellest on hea meel. Hea meel on ka sellest, et RaRa Pimedate Raamatukogu toetas seda väärt sündmust.

ELUKOOR ühispilt
ELUKOOR Ühispilt. Esireas, vasakult paremale, seisavad Priit, Haldi, Mari, Anne-Mai ja Maarja. Nende ees kahel klaasist postamendil, klaasikunstnik Ivo Lille kaks klaastaiest. Solistide taga seisab kahes reas 30-liikmeline kammerkoor. Lava tagaseinas kuvatud ekraanipilt, millel tekst ühtekuuluvuskontsert Elukoor ning ühtse grupina seitse piktogrammi koos selgitava tekstiga (viipekeeletõlge, ligipääs ratastooliga, ligipääs nägemispuudega inimesele, kirjeldustõlge, punktkiri, kirjutustõlge, lihtsas keeles laulude kokkuvõtted).

Ühtekuuluvuskontserdil on koduleht https://yhtekuuluvus.ee/
Sellelt võib muu huvitava hulgas leida laulude tekstid ja nende lihtsas keeles kokkuvõtted.

Ühtekuuluvuskontserti “Elukoor” on võimalik järelvaadata Jupiterist.
Kirjeldustõlkega vaatamiseks märkida keelevalikus vaegnägijate helikanal.

Priit Kasepalu
Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu juhtiv spetsialist

Fotod: Remo Tõnismäe, Õhtulehe Kirjastus
Kirjeldustõlked: Piret Aus

Luule- ja muusikaõhtu koos punktkirjaraamatu esitlusega

31. oktoober 2024


Hea luulesõber, kes Sa armastad ka lapsest saadik muinasjutte!

Oled oodatud neljapäeval, 7. novembril kell 18:00 Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (Tondi 8a, Tallinn) saalis toimuvale luule- ja muusikaõhtule koos RaRa pimedate raamatukogus valminud punktkirjaraamatu esitlusega.

Oma luuleraamatut „Sündinud rohelises kleidis“ tutvustab ja luulet esitab Inge Vallandi. Luulet ja lugusid kaunistab Maarja Haamer oma muusikaliste improvisatsioonidega flöödil, suupillil ja teistel pillidel.

Kohvi- ja teelaud üllatusega Marnu Kohvikult.

Kohapeal on võimalik osta soodushinnaga tutvustatavat luulekogu nii raamatu kui ka CD-plaadi kujul.

Tule ja veedame ühe hubase õhtu luule ja muusikaga!

Sündmuse leiad ka Facebookist.

Luuleraamat „Sündinud rohelises kleidis“

Luuleraamat „Sündinud rohelises kleidis“ on autori esimene luulekogu. Valdavalt on tegemist riimluulega, kuid autor on katsetanud mõnel korral ka vabavärssi. Oma luuletustes puudutab ta hingetasanditeemasid, tähtsal kohal on armastus ja loodusmotiivid. Autorit on paelunud muinasjutulised haldja- ja võlumaailm ning luuletustes on pisut maagiatki. Kogu võibki nimetada muinasjuturaamatuks täiskasvanutele, kusjuures muinaslood on kirja pandud värsivormis. Luulekogule lisavad väärtust Triin Heimanni kaunis kujundus ning kunstnik Maria Välja autoritööna valminud värvilised illustratsioonid, mis luuletaja sõnul on tabanud väga täpselt tema lugude hinge. Raamat on debüütluulekogu kohta üsna mahukas, sest selles leidub ka mitmeid värssjutustusi. Teos on jagatud viieks temaatiliseks osaks. Raamatu lõpus on ka autori saatesõna.

Luulekogu „Sündinud rohelises kleidis“ kaanepildi kirjeldus

Kaanepildi autor on kunstnik Maria Välja.
Kujundaja Triin Heimann.

Kaanepilt on valminud akvarellmaalina peamiselt rohelistes toonides.
Sellel on kujutatud metsavälu põliste puude ja väheste taimedega, kelle hulgas on äratuntavad sinakaslillad kellukad.
Roheline kleit, mis sisaldub luulekogu pealkirjas „Sündinud rohelises kleidis“, on luuletaja sõnul sümbol, mis märgib armastust looduse vastu, ühtsust loodusega.

Kaanepildil kannab rohelist kleiti metshaldjas, kes istub ühe põlispuu all. Kleit voogab maani ja sealt edasi, kujutadeski maapinda, millest võrsuvad taimed. Haldja juures lamab väike kitsetall, kes on maalitud beežides ja pruunikates toonides, talle silmad ja ninaots on mustad. Metshaldjas, kellel on maani ulatuvad pikad pruunid juuksed, hoiab käes kahte kudumisvarrast ning koob pruunikaspunast kirivööd.

Kaanepildi servades on kujutatud kaht vana tugeva tüvega hiiepuud. Neil on tihe lehestik ja teineteise poole kaarduvad oksad, mis koos moodustavad omamoodi võlvkaare. Võlvialune on maalitud helerohelistes ja valkjates toonides. Kujutatud on päikesevalgust, mis kumab puude ja lehestiku vahelt läbi. Tumerohelisel taustal võib aimata omamoodi valgustunnelit, mis loob pilti vaadates ruumilise mulje.

Kaanel on ülaservas keskel valgete kirjatähtedega autori nimi Inge Vallandi. Kaane keskel, just tunneli kohal on suuremate roheliste läikivate trükitähtedega raamatu pealkiri „Sündinud rohelises kleidis“, iga sõna eraldi real.

Luulekogu „Sündinud rohelises kleidis“

Rõõmsa kohtumiseni!

Maarja Haamer

RaRa Raadio: pimedate lugemisharjumused ja raamatukogude ligipääsetavus

26. september 2024

Saate teemaks on pimedate lugemisharjumused ja kuidas pimedate raamatukogu teenused nende vajadusi täidavad. Milliseid raamatuid ja formaate nägemispuudega inimesed eelistavad? Kuidas tehnoloogia aitab neile lugemist lähemale tuua? Räägime spetsiaalsetest teenustest, nagu heliraamatud, ning sellest, kuidas need võimaldavad nautida lugemiselamusi ka neil, kes traditsioonilistest raamatutest osa ei saa. Samuti arutame, kuidas raamatukogud saaksid oma teenuseid veelgi paremaks muuta, et toetada ligipääsetavust ja edendada lugemisharjumusi. Kuula ja saa teada, millised on lahendused pimedate lugejate toetamiseks.

Oma lugemisharjumustest vestlevad Jakob Rosin (Eesti Pimedate Liit) ja Priit Kasepalu (Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu).

Saade on salvestatud Tallinna Linnaruumifestivalil 30. augustil 2024.

Kuula saadet

Tule sel pühapäeval PIME festivalile

6. september 2024

Hea nägemispuudega raamatuhuviline!

Oled väga oodatud pühapäeval, 8. septembril PIME festivalil Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoovis (Tondi 8a, Tallinn) saksa kirjanduse esitlusele, mis toimub kell 14.00-14.30 Pimelaval (maja bensiinijaama poolsel väljakul). Tallinna Goethe Instituudiga koostöös sündinud esitlusel loeb näitleja Liia Kanemägi katkendeid kolmest kaasaegse saksa kirjanduse autori teosest: Volker Kutscher “Märg kala”, Jenny Erpenbeck “Viimsepäeva õhtu” ja Daniela Krien “Armastus hädaolukorras”. Esitluse lõpus toimub hääletus, et selgitada välja teos, millest saab Tallinna Goethe Instituudi toel ja koostöös Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukoguga audioraamat.

Olete kõik väga oodatud kuulama ja osalema!

Jaanika Juhanson
Terateatri lavastaja

4 postitust 15 postitusest.