Pimedate raamatukogu

Uudised

Punktkiri tähistab Eestis 20. aastapäeva kahe uue õpikuga

4. jaanuar 2024

4. jaanuaril tähistatakse ülemaailmselt Braille kirja ehk punktkirjapäeva. Eestis on päeva tähistatud alates 2004. aastast ning tänavune tähtpäev möödub erilisemalt, sest punktkirja ja muusikat saab õppida uue metoodika põhjal möödunud aasta lõpul valminud õpikutest.

Eesti rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu teabespetsialist Priit Kasepalu ütles, et kuigi noored eelistavad punktkirja lugemise asemel audioraamatuid, nägid ilmavalgust kaks kauaoodatud uut õpikut “Eesti punktkirja aabits” ja “Punktkirja noodiraamat”.

Viimati anti välja punktkirja õpik “Aabits pimedatele”1965. aastal ja selle järgi ei õpetatud koolis pimedaid juba pikka aega, sest õpetused olid vananenud. Uuenenud metoodikaga õpikud koostasid Tartu Emajõe Kooli õpetajad.

„Pimedate raamatukogus valmistati mullu punktkirjas 11 lasteraamatut, neist üks venekeelne,“ kõneles Kasepalu, kes viitas, et kõige enam on viimasel ajal valmistatud punktkirjaraamatuid Ilmar Tomuski loomingu põhjal. Punktkirja teosteks on saanud ka paljude teiste autorite looming, näiteks värskemad teosed on valmistatud Aino Perviku ja Rein Saluri loomingu põhjal. „Kokku on võimalik laenutada pimedate raamatukogust ligi tuhandet punktkirjas raamatut,“ kõneles Priit Kasepalu.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon, mis mahub sõrme alla.

Suurima trükiarvuga punktkirjas väljaanne on Kasepalu sõnul kalender, mida 2024. aastaks on valmistatud 50 eksemplari ja mida jagatakse tasuta. Raamatuid valmistatakse vaid ühes eksemplaris ning neid saab ainult laenutada.

Punktkirjapäev on saanud alguse 2000. aastal Melbournes, kus maailma pimedate liit võttis oma täiskogul vastu otsuse seda hakata tähistama Louis Braille sünnikuupäeval, 4. jaanuaril. Braille jäi pimedaks 3-aastaselt õnnetuse tõttu ning 15-aastaselt mõtles välja oma sümbolite süsteemi, mis on kasutusel tänaseni.

Eestis tähistati punktkirjapäeva tollase Eesti pimedate raamatukogu eestvõttel esmakordselt 2004. aastal ning selle eesmärk on teadlikkuse tõstmine punktkirja olulisusest suhtlusvahendina pimedatele ja vaegnägijatele.

Raamatukogu pühade ajal

18. detsember 2023

Pühade ajal on Rahvusraamatukogu avatud järgnevalt:
 

RaRa väike maja  

Avatud:  
N 21.12 kell 10–14 
R 22.12 kell 10–20  
L 23.12 kell 12–16  

Suletud:  
P 24.12 
E 25.12 
T 26.12  
P 31.12 
E 01.01 

RaRa Solarise saatkond 

Avatud:  
N 21.12 kell 10–14  
R 22.12 kell 10–19  
L 23.12 kell 10–16 

Suletud:  
P 24.12 
E 25.12 
T 26.12  
P 31.12 
E 01.01 

Videomängude muuseum LVLup! 

Avatud:  
N 21.12 kell 12–14  
R 22.12 kell 12–18 
N 28.12 kell 12–18 
R 29.12 kell 12–18 
L 30.12 kell 13–18 

Suletud:  
L–K 23.–27.12  
P–E 31.12.23–01.01.24 

Hoiuraamatukogu

Avatud:
N 21.12 kell 10–14
R 22.12 kell 10–16.30

Suletud:
E 25.12
T 26.12
E 01.01

Pimedate raamatukogu

Avatud:
N 21.12 kell 10–14

Suletud:
R 22.12
E 25.12
T 26.12
E 01.01

Vaata lisaks:

Hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu Suur-Sõjamäel täna suletud

24. mai 2023

Seoses põlengu ja suitsu levimisega Suur-Sõjamäel töötavad meie hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu kolleegid täna eemalt. Avame raamatukogud, kui olukord on stabiliseerunud ja seal viibimine kõigile taas ohutu.

Tallinnas Suur-Sõjamäel lennujaama kõrval süttis teisipäeva õhtupoolikul jäätmejaam ning põlengu intensiivsuse tõttu võtsid tuld ka mitu kõrval olevat hoonet. Kustutustööd jätkusid läbi öö ja jätkuvad ka kolmapäeval.

Kolmapäeva varahommikul teatas päästeamet, et jätkuvate kustutustööde tõttu on Suur-Sõjamäe tänav endiselt osaliselt suletud alates Roosivälja tee ristmikust kuni Smuuli tänava ristmikuni.

Loe edasi ERRi uudisteportaalist.

Rahvusraamatukogu otsib pimedate raamatukogule uut nime

22. märts 2023

Oma nimepakkumise saavad teha kõik, kellel on hea idee!

Eesti rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu algatatud nimeotsingu eesmärk on tuua erivajadustega inimestele teenuseid osutav raamatukogu lugejatele lähemale ning muuta see enam kaasaegse ühiskonna osaks, kus piirid kellele milline raamatukogu on mõeldud, polegi nii selged.

„Eesti Rahvusraamatukogu koosseisus alates 2023. aasta algusest tegutsev pimedate raamatukogu teenindab inimesi, kes vajavad tuge trükitud teksti lugemisel või filmide vaatamisel. Kuna raamatukogu teenuseid ei kasuta ainult pimedad või nägemispuudega inimesed, vaid ka mitmed teised erivajadustega inimesed, siis soovime leida raamatukogule uue nime, mis vastab rohkem raamatukogu sisule ning aitab seda avastada palju rohkematel lugemissõpradel,“ kõneles Eesti rahvusraamatukogu teenuste juht Kristel Veimann.

Nime otsingutesse kaasatakse nii raamatukogu kasutajad kui spetsialistid, kelle tegevus on pimedate raamatukoguga seotud. Nime leidmiseks toimub aprillis töötuba, kus mitme tegevuse kaudu loodetakse jõuda variandini, millega kõik osapooled on rahul.

Pakkumised on oodatud

Protsessis on oodatud kaasa rääkima ärksad Eesti inimesed, kellel on hea mõte või idee olemas ning on valmis andma oma panust. Nime pakkumise eel saab tutvuda veebiaadressil https://epr.ee/et/pealeht/ raamatukogu tegevustega ning oma pakkumist saab jagada siin: https://forms.office.com/e/1hSwYMw0xr. Kõik head nimepakkumised jõuavad töötuppa ning valituks osutumise korral ootab autorit äramärkimine.

Pimedate raamatukogu tegevuse algus ulatub aastasse 1947. Raamatukogu peamiseks ülesandeks on heli- ja punktkirjas teavikute, puuteraamatute, e-raamatute ja kirjeldustõlkega filmide valmistamine, kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.

Aastal 2026 alustab ennekõike erivajadustega inimestele suunatud raamatukogu tegevust rekonstrueeritud Eesti rahvusraamatukogu hoones aadressil Tõnismäe 2, kus on tagatud erivajadustega inimeste jaoks vajalikud tingimused ja mugavused, et külastuskogemus oleks meeldiv.

Rahvusraamatukogu rekonstrueeritud Tõnismäe hoonest saab kaasaegne kultuuri- ja kogukonnakeskus iga Eesti inimese jaoks.

Lisainformatsioon
Marja Kivihall
+372 6214246
Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu juhataja

Regina Tagger
+372 58 58 83 58
Eesti Rahvusraamatukogu teenusedisainer