Uudised

Alates järgmisest nädalast lülitub rahvusraamatukogu ümber suvisele graafikule. Ilusat suve!

Lühendatud tööpäev

22. juuni, esmaspäev
Solarise saatkond avatud kell 10–17 ,
Hoiuraamatukogu 9–14 ,
Pimedate raamatukogu 10–14   

Raamatukogu on suletud

23.– 24. juuni
19.– 20. august

Suvised lahtiolekuajad (25. juuni – 31. august)

Solarise saatkond
E – L kell 10.00–19.00
P suletud 

Hoiuraamatukogu
E – R 9–16:30
LP suletud 

Hoiuraamatukogu on 2.– 3. juulil Kuressaares, Suur-Sõjamäe 44b on suletud.

Pimedate raamatukogu
E – N 10–16
RLP suletud 

Priit Kasepalu, Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu juhtiv spetsialist

Kolmapäeva, 6. mai kella 10 paiku kostab läbi Suur-Sõjamäe 44b lugemissaali lahtise akna hoonele lähenevate laste jutuvadinat. Pimedate raamatukokku tulevad külla Volodymyr, Artem ja nende kaaslased Laagna Rukkilille lasteaia Sinilille rühmast.

Lapsi peaks olema 18, kuid pärale jõuab neist vaid 12. Salalik kevad on mitmele kõrge palaviku toonud ja nad koju jätnud.

Õpetaja Laura Rebane-Schultsi on eelnevalt saatnud punktkirjas nimekaartide valmistamiseks laste eesnimed: Oleksandr, Juliana, Zahar, Volodymyr, Egor, Emilia ja teised. Võis arvata, et see lasterühm on tavapärasest veidi erinev. Nii ongi. Pimedate raamatukogu teenuse juht Piret Põllu, õpetaja Laura ja mina räägime lastega eesti keeles, nemad kipuvad omavahel vene keeles suhtlema. Seltskond on temperamentne ja lõbus. „Volodymyr, ära tee nii valju häält,“ keelitab õpetaja rühma kõige valjema häälega poissi. Veidi aja pärast manitseb ta taas.

Küsimusele „Kas pimedad inimesed teavad õiget aega?“ vastatakse, et ei tea. Küsimusele „Kas pimedad inimesed saavad telefoniga helistada?“ vastatakse samuti, et ei saa. Eksiarvamuste kummutamiseks lasen ringi käia täppidega kellal, vajutan rääkiva kella nuppu ja helistan ühelt telefonilt teisele.

Lapsed uudistavad reljeefpilte luigest, mustikast ja männiriisikast ning puuteraamatuid Kartul Kaidost, näljasest ämblikust ja teistest vahvatest tegelastest. Väikesed näpud kipuvad väikeseid asju raamatulehtede vahelt välja võtma, kuid tähelepanelik õpetaja Laura märkab kõike kohe.

Vahel kipub mõnel lapsel tulema haigutus. Õpetaja ütleb, et see ei tule igavast jutust, vaid kevadest ja varasest tõusmisest.

Punktkirjas raamatute valgeid lehti võrdlevad lapsed lumega – kõrgemad täpid ei ole neile nähtavad. Kõik osalenud ja sel päeval puudunud lapsed saavad endale punktkirjas nimekaardid. Õpetaja kirjutab tavakirjas nimed juurde. Näitan, kuidas punktkirjamasinal kirjutatakse ja iga laps saab endale koju kaasa veel ühe nime, mille ütleb. Tavaliselt soovitakse lasta kirja panna ema nime. Kahel lapsel on aga väga armsad koerad.

„Pange nüüd oranžid nimekaardid oma kottidesse,“ annab õpetaja Laura korralduse enne, kui onu Kaljuna tutvustatav mees seltskonna hoidlasse uudistama viib.

Kui hoidlast tagasi, muutub väga populaarseks välisukse ees olev porimatt. „Kes on valmis, astub vaiba peale,“ annab õpetaja riietuvatele lastele teada. Kui kõik lapsed on vaibal, asutakse minekule. „Aidaa! Head aega!“

Nädala pärast tutvub pimedate raamatukoguga järgmine lasteaiarühm.

Priit Kasepalu, Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu juhtiv spetsialist

Enam kui 20 aastat on ajalehe Postimees toimetus võimaldanud pimedate raamatukogu lugejatel ajalehe tekstiversiooni ehk nii-öelda pimedate lehte tasuta lugeda. Ekraanilugejaga arvutite kasutajatel oli lehel lihtne liikuda – vajutad h-tähele, mis tähendab pealkirja, ja jõuad järgmise artiklini. Sel lehel ilmusid aga ainult tasuta lood ja lugejatel jäi kindlasti palju olulist infot saamata.

Postimehe toimetus andis hiljuti teada, et ajaleht on selle teenuse sulgenud, sest põhileht on läbinud uuenduskuuri vastavalt ligipääsetavuse suuniste WCAG nõuetele, et see oleks kasutatav kõigi, ka ekraanilugejaga kasutajate jaoks. Toimetus teatas samuti väga hea uudise – annab pimedate raamatukogu nägemispuudega lugejatele ajalehele tasuta ligipääsu esialgu üheks aastaks. Siis vaadatakse edasi, kui palju on kasutajaid ja millised on ligipääsetavuse küsimused. Eelmisest nädalast saavadki need inimesed Postimehe põhilehte tasuta lugeda-kuulata. Nad ei tohi kasutusõigust jagada ega kurjasti kasutada.

Pimedad lugejad loevad-kuulavad teksti tavaliselt ekraanilugeja kõnesüntesaatoriga. Portaalis on tellijal võimalik artikleid aga ka ekraanilugejast sõltumata sünteeshäälega kuulata.

Et tavalist Postimeest ekraanilugeja abil kasutada, on paljudel nägemispuudega lugejatel vaja oma arvutioskusi täiendada. Kindlasti on kolmveerandsaja pimeda või vaegnägijast kasutaja hulgas neid, kellele salasõna loomine ja äpi allalaadimine on esmakordsed tegevused.

Eesti tuntuim pime arvutiasjatundja ja -õpetaja Artur Räpp koostas juhised, kuidas pimedad lugejad saaksid Postimeest kasutada. Tavalugeja ei pruugi ehk esialgu mõista, mida erilist selles on. Vaid üks näide. Artiklit lugedes läheb nägija lugemissoovitustest võib-olla pilguga üle, kuid pimedale lugejale loeb ekraanilugeja need ette. Artur aga selgitab ekraanilugejaga tegutsejatele: “Veebilehel on abiks järgmised käsud: h-täht – artikli pealkiri, n-täht – viib artikli keskel olevast linkide plokist üle artikli jätkumiskohani.”

Nägemispuudega lugejad tunnevad Postimehe otsuse üle heameelt. See annab neile uusi teadmisi ja ärgitab arvutioskusi arendama.

Varem Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus olnud pimedate raamatukogu on 2023. aasta 1. jaanuarist RaRa osa. See raamatukogu eriteeninduse haru ei ole paljudele kolleegidele aga veel täiesti tuttavaks saanud.

RaRa koosseisus olemise ajal on pimedate raamatukogus toimunud mitmeid muudatusi ja neid tuleb edaspidi veelgi. Kõiki muudatusi on vaja nägemispuudega lugejatele põhjalikult tutvustada. Reede vahendab Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infolehe Kuukiir selgitava artikli.

Mullu 17. oktoobril lahkus ametist enam kui 20 aastat pimedate raamatukogus töötanud ja sellest 15 aastat raamatukogu juhtinud Marja Kivihall. Eesti Pimedate Liit tänas teda pikaajalise töö eest raamatukogu arendamisel tänukirjaga.

Mitu kuud oli pimedate raamatukogu juhita. 5. jaanuaril asus teenusejuhina tööle Piret Põllu. “Olen varasemalt töötanud haridusasutustes õppekorraldajana ja mitmes mittetulundusühingus tegelenud just meelepuudega inimeste teemadega. Üle 13 aasta olen lisaks päevatööle osalenud ülemaailmse viipekeelte sõnaraamatu koostamisel, viimase projektiga lisanduvad pimekurtide taktiilsed märgid. Mulle meeldib hea nali, võimalusel reisida ning rahvustoidud, eriti just jaapani road. Kui kevadeti aega on, siis võib mind leida Jazzkaare kontsertidel vabatahtlikuna pileteid kontrollimas,” tutvustas ta end uudiskirjas Reede.

Alates 28. veebruarist lõpetas Rahvusraamatukogu juhtkonna otsusega Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoones Tondi 8a lugemispunkti tegevuse ja eelnevalt tellitud raamatute kättetoimetamise ning raamatukogust laenatud teavikute tagastamiseks vastuvõtmise. Lugemispunkti külastuste arv on aastast aastasse vähenenud, olles mullu väga väike. Lugejad kasutavad aktiivselt muid võimalusi, nagu Veebiraamatukogu.

Alates 23. märtsist muutus pimedate raamatukogu lugejateenindus veelgi. Seda olulisemal määral. Seni Suur-Sõjamäe 44b hoones asunud klienditeenindus viidi üle Tõnismäe majja. Sinna ümber suunatud laenutustelefoni number on ikka 6 748 212 ja e-posti aadress [email protected].

Pimedate raamatukogu lugejaid hakkasid teenindama kogude ja teenindusosakonna infospetsialistid Tiina Reinpalu ning Liive Paapstel, kes on viimastel kuudel Sõjamäel nägemispuudega lugejate teenindamise eripäradega tutvunud. Kauaaegne pimedate raamatukogu infotöötaja Ülle Olt läks pensionile. Tal oli heameel, et saab nüüdsest enam aega perele ja lapselastega tegelemisele pühendada. “Minu meelest võiks ühing tänada Ülle Olti väga sõbraliku suhtumise eest meie liikmetesse,” arvas üks lugeja.

Lugejaks registreerumise, Veebiraamatukogu kasutusõiguse taotlemise ja teavikute laenutamise küsimustega palume pöörduda laenutustelefonile esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 või kirjutada e-posti aadressile.

Enam ei valmistata kohapealt laenutamiseks mõeldud plastmasskarpides CD-del heliraamatuid. Telefonitsi või e-postiga tellitud heliraamatud saadetakse lugejaile-kuulajaile mittetagastatavatena kord kahe nädala tagant postiga koju. Kõige hõlpsam on heliraamatuid lugeda-kuulata aga Veebiraamatukogust.

Punktkirjas raamatute, puuteraamatute ja kirjeldustõlkega filmide laenutamise soovist palume ette teatada ning infospetsialistiga kättesaamise ja tagastamise aeg kokku leppida. Need raamatud ja kirjeldustõlkega filmid saab kätte ikka Suur-Sõjamäe 44b hoonest ja tuleb ka sinna tagastada.

Praegu asuvad Sõjamäel heli- ja punktkirjas raamatute ning e-ajakirjade valmistamine ja hoidlad. Tõnismäel asub klienditeenindus ehk lugejatega telefonitsi ja e-posti teel suhtlemine. Nagu esimesed päevad on näidanud, on klienditeeninduse töö uues asukohas alanud ladusalt.

Rahvusraamatukogu on kavas avada lugejatele enam kui aasta pärast – 28. mail 2027. Pimedate raamatukogu kolimisaeg on kavandatud hiljemalt tuleva aasta algusse. Kui seadmed ja mööbel saabuvad varem, kolitakse samuti varem.

Pimedate raamatukogus toimuvatest muudatustest antakse ülevaade ka Kuukiires.

Priit Kasepalu
pimedate raamatukogu
juhtiv spetsialist