Uudised

Priit Kasepalu, Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu juhtiv spetsialist

Enam kui 20 aastat on ajalehe Postimees toimetus võimaldanud pimedate raamatukogu lugejatel ajalehe tekstiversiooni ehk nii-öelda pimedate lehte tasuta lugeda. Ekraanilugejaga arvutite kasutajatel oli lehel lihtne liikuda – vajutad h-tähele, mis tähendab pealkirja, ja jõuad järgmise artiklini. Sel lehel ilmusid aga ainult tasuta lood ja lugejatel jäi kindlasti palju olulist infot saamata.

Postimehe toimetus andis hiljuti teada, et ajaleht on selle teenuse sulgenud, sest põhileht on läbinud uuenduskuuri vastavalt ligipääsetavuse suuniste WCAG nõuetele, et see oleks kasutatav kõigi, ka ekraanilugejaga kasutajate jaoks. Toimetus teatas samuti väga hea uudise – annab pimedate raamatukogu nägemispuudega lugejatele ajalehele tasuta ligipääsu esialgu üheks aastaks. Siis vaadatakse edasi, kui palju on kasutajaid ja millised on ligipääsetavuse küsimused. Eelmisest nädalast saavadki need inimesed Postimehe põhilehte tasuta lugeda-kuulata. Nad ei tohi kasutusõigust jagada ega kurjasti kasutada.

Pimedad lugejad loevad-kuulavad teksti tavaliselt ekraanilugeja kõnesüntesaatoriga. Portaalis on tellijal võimalik artikleid aga ka ekraanilugejast sõltumata sünteeshäälega kuulata.

Et tavalist Postimeest ekraanilugeja abil kasutada, on paljudel nägemispuudega lugejatel vaja oma arvutioskusi täiendada. Kindlasti on kolmveerandsaja pimeda või vaegnägijast kasutaja hulgas neid, kellele salasõna loomine ja äpi allalaadimine on esmakordsed tegevused.

Eesti tuntuim pime arvutiasjatundja ja -õpetaja Artur Räpp koostas juhised, kuidas pimedad lugejad saaksid Postimeest kasutada. Tavalugeja ei pruugi ehk esialgu mõista, mida erilist selles on. Vaid üks näide. Artiklit lugedes läheb nägija lugemissoovitustest võib-olla pilguga üle, kuid pimedale lugejale loeb ekraanilugeja need ette. Artur aga selgitab ekraanilugejaga tegutsejatele: “Veebilehel on abiks järgmised käsud: h-täht – artikli pealkiri, n-täht – viib artikli keskel olevast linkide plokist üle artikli jätkumiskohani.”

Nägemispuudega lugejad tunnevad Postimehe otsuse üle heameelt. See annab neile uusi teadmisi ja ärgitab arvutioskusi arendama.

Varem Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus olnud pimedate raamatukogu on 2023. aasta 1. jaanuarist RaRa osa. See raamatukogu eriteeninduse haru ei ole paljudele kolleegidele aga veel täiesti tuttavaks saanud.

RaRa koosseisus olemise ajal on pimedate raamatukogus toimunud mitmeid muudatusi ja neid tuleb edaspidi veelgi. Kõiki muudatusi on vaja nägemispuudega lugejatele põhjalikult tutvustada. Reede vahendab Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infolehe Kuukiir selgitava artikli.

Mullu 17. oktoobril lahkus ametist enam kui 20 aastat pimedate raamatukogus töötanud ja sellest 15 aastat raamatukogu juhtinud Marja Kivihall. Eesti Pimedate Liit tänas teda pikaajalise töö eest raamatukogu arendamisel tänukirjaga.

Mitu kuud oli pimedate raamatukogu juhita. 5. jaanuaril asus teenusejuhina tööle Piret Põllu. “Olen varasemalt töötanud haridusasutustes õppekorraldajana ja mitmes mittetulundusühingus tegelenud just meelepuudega inimeste teemadega. Üle 13 aasta olen lisaks päevatööle osalenud ülemaailmse viipekeelte sõnaraamatu koostamisel, viimase projektiga lisanduvad pimekurtide taktiilsed märgid. Mulle meeldib hea nali, võimalusel reisida ning rahvustoidud, eriti just jaapani road. Kui kevadeti aega on, siis võib mind leida Jazzkaare kontsertidel vabatahtlikuna pileteid kontrollimas,” tutvustas ta end uudiskirjas Reede.

Alates 28. veebruarist lõpetas Rahvusraamatukogu juhtkonna otsusega Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoones Tondi 8a lugemispunkti tegevuse ja eelnevalt tellitud raamatute kättetoimetamise ning raamatukogust laenatud teavikute tagastamiseks vastuvõtmise. Lugemispunkti külastuste arv on aastast aastasse vähenenud, olles mullu väga väike. Lugejad kasutavad aktiivselt muid võimalusi, nagu Veebiraamatukogu.

Alates 23. märtsist muutus pimedate raamatukogu lugejateenindus veelgi. Seda olulisemal määral. Seni Suur-Sõjamäe 44b hoones asunud klienditeenindus viidi üle Tõnismäe majja. Sinna ümber suunatud laenutustelefoni number on ikka 6 748 212 ja e-posti aadress [email protected].

Pimedate raamatukogu lugejaid hakkasid teenindama kogude ja teenindusosakonna infospetsialistid Tiina Reinpalu ning Liive Paapstel, kes on viimastel kuudel Sõjamäel nägemispuudega lugejate teenindamise eripäradega tutvunud. Kauaaegne pimedate raamatukogu infotöötaja Ülle Olt läks pensionile. Tal oli heameel, et saab nüüdsest enam aega perele ja lapselastega tegelemisele pühendada. “Minu meelest võiks ühing tänada Ülle Olti väga sõbraliku suhtumise eest meie liikmetesse,” arvas üks lugeja.

Lugejaks registreerumise, Veebiraamatukogu kasutusõiguse taotlemise ja teavikute laenutamise küsimustega palume pöörduda laenutustelefonile esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 või kirjutada e-posti aadressile.

Enam ei valmistata kohapealt laenutamiseks mõeldud plastmasskarpides CD-del heliraamatuid. Telefonitsi või e-postiga tellitud heliraamatud saadetakse lugejaile-kuulajaile mittetagastatavatena kord kahe nädala tagant postiga koju. Kõige hõlpsam on heliraamatuid lugeda-kuulata aga Veebiraamatukogust.

Punktkirjas raamatute, puuteraamatute ja kirjeldustõlkega filmide laenutamise soovist palume ette teatada ning infospetsialistiga kättesaamise ja tagastamise aeg kokku leppida. Need raamatud ja kirjeldustõlkega filmid saab kätte ikka Suur-Sõjamäe 44b hoonest ja tuleb ka sinna tagastada.

Praegu asuvad Sõjamäel heli- ja punktkirjas raamatute ning e-ajakirjade valmistamine ja hoidlad. Tõnismäel asub klienditeenindus ehk lugejatega telefonitsi ja e-posti teel suhtlemine. Nagu esimesed päevad on näidanud, on klienditeeninduse töö uues asukohas alanud ladusalt.

Rahvusraamatukogu on kavas avada lugejatele enam kui aasta pärast – 28. mail 2027. Pimedate raamatukogu kolimisaeg on kavandatud hiljemalt tuleva aasta algusse. Kui seadmed ja mööbel saabuvad varem, kolitakse samuti varem.

Pimedate raamatukogus toimuvatest muudatustest antakse ülevaade ka Kuukiires.

Priit Kasepalu
pimedate raamatukogu
juhtiv spetsialist

Eesti kirjanduse päeval esitasid Rahvusraamatukogus oma loomingut Värske Rõhu kaasautorid Annabel Berg, Tõnn Martin Tirgo ja Tuule Kangur. Kui tahad kuulda, kuidas kõlab noor eesti kirjandus, siis see saade on sulle! Head kuulamist!

Kuula saadet

Apple Podcast

Kuula Apple Podcast rakenduses

Sündmused RaRa-s

Tule osale RaRa erinevatel sündmustel!

Eesti Rahvusraamatukogu kutsub kaasa rääkima pimedate raamatukogu teenuste arendamises. Selleks viiakse läbi uuring, mille eesmärk on koguda kogemusi ja arvamusi teenuste kasutamise, ligipääsetavuse, nähtavuse ning edasiste arendusvõimaluste kohta.

Vastama on oodatud nii pimedate raamatukogu senised kasutajad kui ka inimesed, kes kuuluvad teenuste sihtrühma, kuid ei ole neid seni kasutanud. Küsitlus on suunatud näiteks nägemispuudega, lugemisraskusega või muu füüsilise erivajadusega inimestele, kellel on tavapärase trükiteksti lugemine raskendatud.

Osalemine on vabatahtlik ja anonüümne ning vastamisel ei koguta tundlikke isikuandmeid. Kogutud vastuseid kasutatakse magistritöö raames ning koondatud ja anonüümsel kujul võivad need toetada ka pimedate raamatukogu teenuste edasist arendamist.

Küsitlust saab täita iseseisvalt või koos abistajaga. Vajaduse korral on võimalik küsitlus läbi viia ka telefoni teel, selleks palume anda märku e-posti aadressil [email protected]. Alla 18-aastaste vastajate puhul palume küsitluse täita lapsevanemal või seaduslikul hooldajal.

Iga vastus aitab paremini mõista kasutajate vajadusi ning toetab ligipääsetavamate ja kasutajasõbralikumate teenuste kujundamist.

Uuringut viib läbi Elisabeth Elmend, Tartu Ülikool kultuurikorralduse magistrant. Küsimuste korral palume pöörduda uuringu läbiviija poole e-posti aadressil [email protected].