Küsimused ja vastused

• Juhtimine, töökorraldus

  Milline on reformi ajakava?
  Ajakava on seotud raamatukoguseaduse kooskõlastamise ja kinnitamisega. Hetkel hakkab I etapp kehtima 2027/01 ja II etapp 2027/06.

  Oleks hea kui aastate lõikes on ära toodud millal ja mis on kavandatud
  Projektiplaan aastate lõikes avalikustatakse peale raamatukoguseaduse kinnitamist.

  Kas tänaseks on otsustatud, et riiklike ülesannete täitmiseks moodustatakse arendusüksus RaRa juurde? Või antakse riiklike ülesannete täitmine RaRa arendusüksusele?
  Rahvaraamatukogude valdkonna riiklikud haldusülesanded sätestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduses.
  Rahvusraamatukogule antakse ülesanded täitmiseks halduslepingu alusel.
  RaRa-s eraldi üksust ei moodustata, vaid ülesannete täitmisel kasutatakse RaRa-s olemasolevaid  teenusmudeleid ja tugistruktuure. Samas on ülesannete täitmisega seotud isikud, nende kontaktandmed ja vastutusvaldkonnad selgelt leitavad RaRa kodulehelt.

  Kas sisulise tööga, kaasates 79 raamatukogu saab alustada augustis, peale puhkuste perioodi?
  Riiklike ülesannete protsesside ja tegevuste kirjeldamise sisulise tööga alustatakse kõikide teenuste lõikes 2025. aasta septembris. Kõik raamatukogud kaasatakse läbi laiapõhjaliste kommunikatsioonikanalite ja  töörühmades osalemisega. Igapäevane koostöö 79 KOV rahvaraamatukoguga algab seaduse jõustumisel.
  

  Kuidas on eesmärgistatud koostöö erinevate osapoolte vahel? Milline on koostöömudel?
  Rahvaraamatukogude reformi eeltegevuste elluviimiseks on kujundatud osapoolte ja huvigruppide koostöömudel: https://www.rara.ee/raamatukogudele/koostoo-ja-juhtimine/
  Aruteludes raamatukogutüüpidega täpsustatakse koostöömudelit vastavalt kokkulepetele, tähtaega on 2025. a. lõpp.

  Koostöögrupis peaks olema ka valla raamatukogude juhid. Ainult linna ja maakonna omadest jääb väheks. Muidu peavad maakondade krk-d infot edasi saatma.
  Käivitatud on laiapõhjaline kommunikatsioon, kus info raamatukogureformi edenemisest jõuab kõikide raamatukogudeni, sh valla raamatukogudeni.. Kehtiva rahvaraamatukogu seaduse alusel on maakonnaraamatukogudel jätkuvalt oluline roll info vahendamisel ja raamatukogude kaasamisel.

  Kuidas on plaanis tagada KOVide informeerimine reformiga seotud teemade osas?
  KOVidega toimuvad eraldi kokkusaamised, lisaks on kavas KOV esindaja kaasata andmekogu juhtrühma. KOVide huvide koondamine ja tegevustest informeerimine on piirkonnaüksuste üks tööülesanne.

  Üks keskraamatukogu linnas ja vallas, milline on tegelik olukord?
  Keskraamatukogu on moodustatud 66-s omavalitsuses 79-st. Ülejäänud omavalitsustes on protsess käimas ja eeldatavasti viiakse lõpule pärast rahvaraamatukogu seaduse eelnõu jõustumist.

  Mis on üldine reformi eesmärk?
  Raamatukogureformi eesmärk on muuta senine killustatud ülesannete korraldus ühtsemaks, luuakse ühine andmekogu ja koostöö tugi, millele tuginedes saab iga KOV rahvaraamatukogu täita oma ülesandeid.   Seeläbi on võimalik vajadusel koolitusi planeerida ning teenuste osutamisel kõige otstarbekamad lahendused leida.

  Kas 25 RaRa töötajat, tegelevad kõik ainult arendusüksuse tööga? Kas nende 25 hulgast 15 töötavad maakondades, kas sain õigesti aru?
  25 on mõeldud riiklike ülesannete teenindamiseks. Esimeses etapis on ette nähtud, et tekib 4 piirkondlikku üksust. Esialgu on piirkondlikus üksuses 5 töötajat, reformi II etapis on piirkondlikes üksustes kokku 10 töötajat.

  Piirkondlikud üksused- teema seni lahti rääkimata, kuhu need tulevad?
  Arutelude tulemusel on jõutud nelja piirkondliku üksuseni, mis ei pea kattuma maakonna piiridega. Lõpliku piirkonnaüksuste jaotuse üle peetakse 2025. a. sügisel läbirääkimisi kohalike omavalitsustega.

  Mis on töörühma liikmete roll?
  Töörühma suurus peab toetama töö efektiivsust. Töörühma liige esindab nii piirkonda kui ka raamatukogu tüüpi. Seetõttu on oluline, et töörühma liikmel oleks toimiv võrgustik (oma asutusest ja sarnastest asutustest), kelle sisendit töörühmas esindada. Nii oleks kaasatud kogu võrgustik, et süsteemi testida või tagasisidet koguda. Küsimuste korral saab pöörduda töörühma juhi poole.

  Millal tuleb täpne info RK reformi 1. etapi rakendamise kohta? See tähendab töötajate koondamist ja tööplaanide koostamist.
  Rahvaraamatukogu seaduse muutmise eelnõu on kooskõlastamisel ja seaduse vastuvõtmisel Riigikogus sätestatakse eelnõu täpsed rakendumise ajad. Eelnõu kohaselt peaksid esimesed muudatused rakenduma 1. juulist 2026. aastal.
  Maakonnaraamatukogusid haldavate kohalike omavalitsuste esindajatega on kohtutud ja kohtumised jätkuvad 2025. a sügisel.
  Töötajate ülesannete ja koormuse osas teevad otsused KOVid – rahvaraamatukogu on jätkuvalt KOVi hallatav asutus,
  RaRa kuulutab 2026. a kevadel avaliku konkursi piirkondlike spetsialistide ametikohtade täitmiseks, kuhu saavad KOVide spetsialistid kandideerida.

  Kas raamatukogu teavitatakse, kui KOViga minnakse rääkima?
  Me räägime kõigepealt raamatukogude omanikega, sel juhul me tingimata ei teavita, aga kindlasti hoiame maakonnaraamatukogusid kõigi arengutega kursis. Kui on kohalike omavalitsuste kui omanikega on kohtumised toimunud, siis maakonnaraamatukogude juhtidega on meil regulaarsed kohtumised ja neid me jätkame. Kui on mingid arengud, kindlasti tulevad arutlusele ka maakonna raamatukogude juhtidega.  
  Kohalik omavalitsus on rahvaraamatukogu omanik, kellega peame läbi rääkima. Osa omavalitsusi on öelnud, et neil on pakkuda ka teisi ametikohti, kuhu töötajad ümber suunatakse, aga kindlasti  räägime kohaliku omavalitsusega esimesena, kuna maakonnaraamatukogu riiklike ülesandeid täitvad töötajad on kohalike omavalitsuste töötajad, siis nende kohta otsuseid teeb kohalik omavalitsus. Nii inimeste töö kui ka töötasudega. 

  Mida tähendab, et maakonnad võiksid teha ühisasutuse? Mis tasemel?
  Igas KOV-is peab olema tagatud rahvaraamatukogu teenus. Hetkel ei võimalda seadus üle KOV piiride moodustada rahvaraamatukogu teenuse osutamiseks ühisasutusi. Edaspidi on võimalus, et KOV-id võivad moodustada ühisasutuse, kus on 1 juht.

  Kuidas on nn ühtse juhtimise all toimimine kavandatud?
  Ühtse juhtumise all on juba 66 KOV-i rahvaraamatukogu. Partnereid, kellega suhelda pole tulevikus enam 500, vaid 79. Riigi teenus peab toetama kõigi KOV-ide teenust. Meie eesmärk on, et igas KOVis oleks tugev rahvaraamatukogu teenus. Keskraamatukogude moodustamisega on tekkinud tugevad rahvaraamatukogud ja tugev teenus.

  Mis on rahvaraamatukogu roll riigikaitse kontekstis? Kas arendusüksus tegeleb ka selle probleemiga, et suunata rahvaraamatukogusid riikliku eesmärgi täitmiseks?
  Rahvaraamatukogu on KOV asutus ja riigikaitse kontekstis annab korraldusi kas Vabariigi Valitsus või KOV.
  Arendusüksuse ülesannete kaudu toetatakse ennekõike rahvaraamatukogude kogude kujundamist, töötajate koolitamist, programmides osalemist, tulemusnäitajate kogumist, rahvaraamatukogude tegevuse analüüsimist ja raamatukogude andmekogu arendamist.
   
  Milline on ELNET-i roll rahvaraamatukogude ümberkorraldamise süsteemis?
  ELNET on olnud kaasatud rahvaraamatukogu seaduse lahenduste aruteludesse. Ühiselt on vaja kujundada tulevaste aastate koostöö, seda eelkõige andmekogu vaates  ja rolli, tööjaotus ning koostöömudel.

  Raamatukogude profiilid on erinevad. Eksitav on öelda, et rahvaraamatukogud lahendavad samu ülesandeid, mida teadusraamatukogud.
  RaRSis on kirjeldatud rahvaraamatukogu ülesanded. Saame leida koostöökohti. Suuremad rahvaraamatukogud pakuvad teenuseid ja ruumi ka üliõpilastele. Rahvaraamatukogud on nt andmebaaside soetamisest huvitatud, sama küsimus on ka ELNETi tegevuses. Ühiste litsentsiandmebaaside ostmine – rahvaraamatukogud liiguvad oma teenustega sarnases suunas. Võtmesõna on koostöö ja ühiste vajaduste välja selgitamine.

  Kuidas hindate koostööd HTM-iga ja kas nad on seisukohad kujundanud kooliraamatukogude vaates?
  HTM on seisukohal, et Eestis ei peaks olema mitu raamatukogusüsteemi ja võiks olla ühine raamatukogude andmekogu, kuid oluline on läbi rääkida juhtimismudel.
   HTMi seisukoht on, et KOVi asutused (koolid) ja teadusraamatukogud ise otsustavad. KOVid on huvitatud, et kooliraamatukogu oleks rahvaraamatukogudega samas süsteemis.
  

  Kui HTM annab vabad käed, siis kas see võib tähendada et KuMil võib tekkida hajusa arhitektuuri võimaldamise vajadus?
  Võimalus on ka praeguses korralduses. Ülemineku ajaks peab seda nagunii võimaldama.
  

  Kas kooliraamatukogud on plaanis ÜÜRSI tuua?
  Kõik on oodatud, aga liitumist kooliraamatukogudele kohustuslikuks ei tehta.

  Litsentsiandmebaasid – kui suure raha eest või kui palju RaRa praegu andmebaase ostab?
  Riigilitsentsiga andmebaaside hankimine rahvaraamatukogudele vajab täiendavat ühist ressurssi. Teemaga tegeletakse tulevikus edasi ning võimaluste tekkimisel on RaRa üleriigilise komplekteerimisteenuse pakkujana valmis seda tegema .

  ELNET eelarves on teaduskirjanduse 7 mln, teadusandmebaaside hankimise võtab üle RaRa?
  See on ELNETi roll ja jääb nii ka tulevikus, juhul kui teadusraamatukogud ühiselt ei soovi mudeli muutmist.

  Kas teadusraamatukogule töörühmas osalemine on jah-sõna liitumisele?
  Ei. See on koht välja näidata oma häid ideid, jagada praktikaid ja soove.

  Kas töögruppide koosseis on lukus?
  On avatud ja saab liituda.

• Komplekteerimine

  Tundub, et komplekteerimismoodulit saab rakendada 2027. a. lõpul, mitte enne? Komplekteerimismoodulit saab rakendada siis, kui ühine raamatukogusüsteem on kasutusele võetud.

  Kuidas komplekteerimine hakkab toimuma?
  Põhimõte jääb samaks. Arendusüksuse ülesanne on riigi raha eest teavikute hankimine. KOV raha eest võib raamatukogu ise hankida, aga kui KOV soovib, võib tellida teenuse AÜ-lt. Valikute tegemine on täna KOV rahvaraamatukogu ülesanne ja on seda ka tulevikus. Valikud tehakse kohalikul tasandil. Kõige nõrgem osa on üleriigiline logistika. Vajab erisuste kaardistamist, analüüsi ja lahendamist.

  Kust saavad raamatukogud infot ilmuvast/ilmunud raamatutest?
  Koondinformatsioon ilmunud ja ilmuvate raamatute kohta saab olema kättesaadav uue raamatukogusüsteemi kaudu. Seda, kui detailselt seal raamatute kohta informatsioon kuvatud on (nt sisukokkuvõtted jmt), sõltub uue raamatukogusüsteemi võimalustest, mille kohta täna informatsioon puudub.

  Kas riik hakkab ette andma valiku raamatuid, mis tuleb nii või teisiti igasse raamatukokku tellida?
  Süsteem jääb samaks. Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra lisas 1. on sõnastatud komplekteerimispõhimõtted.
  Kas komplekteerimisel arvestatakse raamatukogude soove ja arvamusi? Igal raamatukogul säilib õigus otsustada, milliseid teavikuid kogusse tellida.

  Kuidas hakkab toimuma raamatute kohaletoimetamine ning laialijagamine?
  Need ja kõik teised logistikaga seonduvad küsimused saavad täpse vastuse logistika teenusedisaini projekti käigus, mis viiakse läbi 01.09.2025-28.02.2026.

  Kui kiiresti raamatute hankimine ja nende liikumine toimuma hakkab?
  Raamatute tellimused esitatakse kord nädalas ning tellimused liiguvad samuti igal nädalal, seega jõuavad uued raamatud raamatukogudesse ligikaudu kord nädalas.

  Kes koostab raamatute kirjed, kui konkreetset raamatut üheski teises kogus pole või pole kirjet tehtud?
  Kirjed koostatakse Rahvusraamatukogus.

  Kuidas toimub komplekteerimisraha jagamine raamatukogude vahel?
  Raha jagamise kord on sätestatud Kultuuriministeeriumi poolt Rahvaraamatukogu seaduse rakendusaktides. Seadusemuudatuse eelnõu ja rakendusaktide kavandid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis.

  Kas raamatute hankimisel raamatukogudele rakendub ka mingi soodustus?
  Raamatute hind ja võimalikud soodustused selguvad hanke käigus.

  Kas tellimise edastavad kõik raamatukogud või ainult valla keskraamatukogu?
  RaRa-le edastavad tellimused KOV keskraamatukogud.

  Kuidas on korraldatud järelkomplekteerimine?
  Raamatukogude järelkomplekteerimise soovid edastatakse Rahvusraamatukogule.

  Kas KOVi komplekteerimisraha saab anda RaRa’le? Kuidas seda korraldatakse?
  Selline võimalus saab lepingute alusel olema, kuid täpse süsteemi väljatöötamine seisab veel ees.

• ÜÜRS, raamatukogude andmekogu

  Kas uue e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi tarkvara kasutamine on raamatukogudele tasuta?
  Rahvaraamatukogudele on teenus tasuta (finantseerib Kultuuriministeerium).

  Kas ÜÜRS-i meeskonda on kutsutud ka praegused süsteemide arendajad. Nemad teavad rahvaraamatukogude vajadusi
  2023. aastal läbi viidud detailanalüüsi kaasati praeguste süsteemide arendajad. Edaspidi koostöö kindlasti jätkub ja andmete migreerimisel läheb vaja nende abi.

  Milleks arendada uut süsteemi kui maailmas on juba häid lahendusi?
  Rahvusraamatukogu poolt arendatud MIRKO platvorm on aluseks uuele e-kataloogile. Ise arendades on suurem paindlikkus ja võimalus muuta kataloogi funktsionaalsusi ja kasutajamugavust ning pakkuda personaliseeritud teenuseid. Maailmas olevad kataloogid ei arvesta Eesti eripärasid (nt ID-kaardi ja Smart-ID kasutamine jne).
  Raamatukogusüsteemi tarkvara soetame valmis lahendusena kuna maailmas on häid terviklahendusi, mis võimaldavad ühes süsteemis koos töötada erinevatel raamatukogutüüpidel ning kasutada erinevaid töövoogusid ja funktsionaalsuseid. 

  Kui tuleb uus üleriigiline e-kataloog ja raamatukogusüsteemi tarkvara, kust saab abi (tehnilist tuge)?
  Uue süsteemi tuge raamatukogudele hakkab pakkuma Rahvusraamatukogu (E-P 8.00-20.00).

  Kas rahvaraamatukogudel on kohustus ÜÜRS-iga ühineda? Ja seda esimeses etapis?
  Rahvaraamatukogudele on kohustus ÜÜRS-iga liituda esimeses etapis. Seaduseelnõu näeb ette, et rahvaraamatukogud ühinevad ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemiga.

  Miks üks raamatukogusüsteem, kui võiks teha ühe pealiskihi, mis koondab kokku andmed mitmest süsteemist?
  Kasutusel olevad raamatukogusüsteemid on vananenud ja riigi vaates dubleeritud. Eri süsteemid tähendavad eri arendusi, mitmekordseid halduskulusid jne. Kultuuriministeerium ei toeta edasist Urrami arendamist. Seetõttu ei piisa ainult ühtsest e-kataloogi kihist, vaid uuendamist vajab ka raamatukogusüsteemi tarkvara.

  Kas nt laenutähtajad tuleb teha samaks kõigile?
  Kasutaja seisukohast on ebaotstarbekas kui kehtib 800 erinevat laenutähtaega. Mõistlik lahendus on defineerida piiratud arv laenutähtaegu (näiteks 1 päev, 5 päeva, 10 päeva, 30 päeva jne), mille vahel raamatukogud saavad valida endale sobiva variandi vastavalt oma vajadustele ja kasutuspraktikale.

  Kuidas tagatakse, et uus raamatukogusüsteemi tarkvara on kõigile raamatukogutüüpidele sobiv – alates väikestest kooliraamatukogudest kuni suurte teadusraamatukogudeni?
  Uue süsteemi hankimisel arvestatakse eri tüüpi raamatukogude vajadustega, selleks kaasatakse töörühma erinevate raamatukogutüüpide esindajad. Uus tarkvara põhineb modulaarsetel funktsioonidel ja rollipõhisel kasutusloogikal, mis võimaldab kohandada töövooge vastavalt raamatukogu suurusele ja teenuste eripärale.

  Kas uus raamatukogusüsteemi tarkvara kasutajaliides toetab eesti keelt?
  Jah, süsteem võimaldab kasutajaliidese tõlkimist eesti keelde.
   
  Kuidas lahendatakse andmete migreerimine olemasolevatest raamatukogusüsteemidest?
  Andmete migreerimine on oluline etapp uue süsteemi kasutusele võtmisel. Andmete migreerimisel tehakse koostööd olemasolevate süsteemide arendajatega, raamatukogusüsteemi pakkuva tarkvara ettevõttega kui ka raamatukogudega. Raamatukogusüsteemi tarkvara pakkuval ettevõttel on kogemus ja töövood andmete migreerimiseks erinevatest süsteemidest, mis aitavad säilitada andmete terviklikkuse ja sidususe. Migreerimisprotsessis testitakse andmeid mitmes etapis ning raamatukogud kontrollivad enne lõplikku üleminekut andmed üle.

  Kas süsteemiga liitumisel on ette nähtud koolitused ja tugimaterjalid raamatukogudele?
  Jah, iga liituva raamatukogu jaoks on planeeritud praktilised koolitused, veebiseminarid ning juhendmaterjalid. Samuti luuakse kasutajatugi, mis pakub tuge nii liitumisprotsessi kui ka igapäevase kasutamise ajal (nt telefoni, meili ja loodava teadmusbaasi kaudu).

  Kuidas tagatakse kasutajate isikuandmete kaitse uues raamatukogusüsteemis?
  Andmed ja nendele ligipääs on vaid volitatud isikutel vastavalt oma töörollile. Lisaks logitakse kõik andmetega seotud tegevused, mis aitab tagada läbipaistvuse, tuvastatavuse ja turvalisuse.

• MIRKO

  Kas postiga raamatute saatmine on tõusvas, langevas või stabiilses trendis?
  Maht on püsinud stabiiline.

  Kas MIRKO e-laenutuses on ainult eestikeelsed raamatud?
  MIRKO e-väljaannete laenutuses on Eestis ilmunud raamatud.

  Mida tähendab e-väljaannete keskkonnas litsents? 
  Litsentsiga määratakse tingimused, mida peavad e-väljaandeid litsentsi alusel laenutajad ja kasutajad jälgima. Näiteks mitu korda võib raamatukogu e-väljaannete laenutada, mitu koopiat korraga, mis aja perioodi jooksul jne.
  MIRKO-s on üks litsents = 10 kasutuskorda = 10 laenutust.

  Mida loetakse MIRKO e-väljaannete laenutuses raamatuga tutvumiseks?
  Audioraamatuga tutvumiseks loetakse kuni 5 minutit kuulamist. E-raamatul kuni 10% teaviku mahust või kui saab täis 10 lehekülge.

  Kas e-raamatu laenutus mõjutab ka paberraamatu laenutust?
  E-raamatute laenutus ei mõjuta paberraamatute laenutust kuna e-raamatute valik on väike. E-raamat on mugav alternatiiv paberraamatule.

  Miks ei ole pimedate raamatukogu audioraamatud kõigile kättesaadavad?
  Pimedate raamatukogu audioraamatud on kättesaadavad ainult nendele erivajadustega kasutajatele, kellel on seadusest tulenev õigus neid tarbida.

• Statistika ja RAJU

  Mis on RAJU?
  Raamatukogude juhtimistöölaud (RAJU) on keskkond, mis   koondab andmed Eesti raamatukogude võrgu kohta ning loob raamatukogudele iseteenindusliku juurdepääsu nii  oma raamatukogu andmetele läbi aastate kui raamatukoguvõrgu andmetele laiemalt.
   
  Milliseid võimalusi pakub RAJU raamatukogudele?
  RAJU võimaldab raamatukogudel efektiivselt ja operatiivselt andmeid koguda, töödelda ja vahetada;
  toetab andmepõhist juhtimisotsuste tegemist ja ka uute lugejatele suunatud teenuste pakkumist; aitab hinnata oma tegevust, saada teada oma tegevuse mõju ja võrrelda end teiste raamatukogudega Eestis.
  

  Kas RAJU on ainult raamatukogudele?
  Juhtimistöölaua avalikule liidesele on registreerimata juurdepääs igal huvilisel. Tavakasutajal on võimalik saada andmeid raamatukogude kontaktandmete ja teenuste kohta ning tutvuda statistiliste näitajate ja mõõdikute tulemustega nii päringu vormis kui aruannetes. 

  Töötajate registrisse on raamatukogud töötajate ametinimetused väga erinevalt kirja pannud, seetõttu on ka Statistikaameti andmed veidrad. Me võiks valdkonnas ametinimetused kooskõlastada.
  Samade tööülesannete puhul erinevate ametinimetuste kasutamine teeb tõesti aeg-ajalt raskemaks samadel alustel koondite tegemise ja analüüsimise. Samas on paljud ametikohad ka väga erinevate ülesannete ja vastutusega, millest tulenevalt on ka ametinimetus erinevalt väljendatud. Lisame ettepaneku praegu meie ideepanka edasiseks aruteluks (vähemalt raamatukogude statistika andmebaasi osas).

  Kas juhtimistöölaua arenduse skoobis on ka töökava moodul ja personalimoodul ning andmete automatiseeritud eksport statistikaaruandesse ja analüütika aruandesse.
  Praeguse projekti skoopi need teemad (töökava ja personal) ei mahu, aga lisame need meie ideepanka edasiseks analüüsiks.

  Kuidas RAJUs API lahendused mõeldud on? Kas rk saab öelda, milliseid andmeid ta annab ja mida mitte? Lugejatelt pole luba küsitud, et andmeid edastada.
  Kuidas süsteem võimaldab andmeid küsida, kui võtame RAJUga saab küsida süsteemidest regulaarselt andmed, mida on operatiivselt vaja, nt kasutajate registreerimine, laenutused. Rohkemat ei ole kavas küsida. Üle tuuakse vaid isikustamata andmed.

  Kas RAJUs saab kasutada ka varem esitatud andmeid?
  Üle tuuakse kõik olemasoleva statistika andmebaasi (RSTAT) andmed, tagasiulatuvalt aastani 2005.

  Kas RAJUs hõlmatakse kõik raamatukogud? Kohustus tuleb seadusesse?
  Jah, kõik Eesti raamatukogud. See on statistika kogumise keskkond ja Statistikaamet kogub Eesti riigi statistikat ja raamatukogude valdkonna andmete edastamine on pandud kohustuseks KUM-ile. RaRale pandud kohustus koguda ja edastada andmed Statistikaametile.

• Kiirendi ja programmid

  Kas IT tehnoloogiliste arenduste projektis nt iseteenindusautomaadi soetamisel on vajalik omaosalus või on võimalik toetust saada täies ulatuses?
  Määruse § 5 lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja investeeringuprojektide puhul (nt tehnika ja sisustuse soetamine) tagama abikõlblikest kuludest vähemalt 50% omaosaluse.
  Määruse teises peatükis on sätestatud toetuse määrad ja kulude abikõlblikkus.
  Enne taotluse esitamist on oluline läbi lugeda kõik investeeringu- ja koolitusprojektide taotlemise tingimused.
  Enne taotlusvooru avamist toimuvad infoseminarid, mille kohta leiate info Rahvusraamatukogu ja Kultuuriministeeriumi kodulehelt.
  Investeeringuprojektidel on abikõlblikest  kuludest omaosalus vähemalt 50%. Kui me räägime ükskõik, millistest tehnoloogilistest vahenditest, siis igal juhul on oma osaluse nõue 50%. Koolitusprojektidel ei ole 50% nõuet.