Raamatukogureform

Rahvaraamatukogude reform lähtub kultuuri arengukavas (Kultuur 2030) seatud sihtidest. Reform pole üks konkreetne tegevus, vaid laiem protsess. Lõplikud lahendused sünnivad aga alati valdkonna ja huvirühmadega arutledes. Jätkuvas protsessis on Kultuuriministeeriumi kaasteelisteks Rahvaraamatukogude Nõukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, kohalikud omavalitsused, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, maakonnaraamatukogud, rahvaraamatukogud, Eesti Rahvusraamatukogu, teised ministeeriumid ja organisatsioonid.

Rahvaraamatukogu seaduse muudatused ja raamatukoguteeninduse koordineerimise riiklike ülesannete ümberkorraldus (Mõttekoda Praxis, 2022) on kavandatud mitmes etapis. 2027. a-ni jätkavad maakonnaraamatukogud komplekteerimist ja rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ning muude andmebaaside loomist ja pidamist. Muudatuste jõustumise eestvedajaks on Rahvusraamatukogu, mille ülesanneteks on kogude komplekteerimise üldine korraldamine, statistilise aruandluse korraldamine ja analüüsimine, rahvaraamatukogude töötajate erialane nõustamine ja täienduskoolituste koordineerimine, üleriigiliste teenuste ja infosüsteemi loomine, haldamine ja arendamine ning sihtrühmapõhiste programmide koordineerimine.

2027. a-st ehk seaduse jõustumise teises etapis peaks täismahus rakenduma teenusega ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ÜÜRS) ning rahvaraamatukogude arendusüksusele lisanduma komplekteerimise korraldamine ja koordineerimine, mis on ühtlasi siduvaks toeks rahvaraamatukogude võrgustikuteenustele.

Loe raamatukogude reformist lähemalt artiklist “Muutused on tulevik”.