Vaata lahtiolekuaegasid
Digimälu 2023

Digimälu 2023

Digimälu 2023

30. märtsil toimub juba traditsiooniks saanud seminar “Digimälu/Digital Memory”. Seekord on teemaks digiainese loov kasutamine. 

Mäluasutuste digiainese maht kasvab ja huvi selle järele mitmekesistub. Jätkuvalt on see allikaks ajaloolastele, politoloogidele ja ühiskonnateadlastele, aga üha enam ka andmeteadlastele ja loomeinimestele.  
 
Tänavune seminar toob häid näiteid digiainese mitmekesisest kasutusest üle maailma – alates töötlemisest andmetena ja lõpetades kasutamisega kunstiprojektides.  
Seminaril vaatame ka tulevikku. Inspiratsiooni saavad nii digikogude hoidjad kui ka potentsiaalsed kasutajad. 

Külalisesinejad liituvad meiega veebi kaudu (inglise keeles):  

  • Thomas Padilla (Internet Archive; Collections as Data) 
  • Annika Rockenberger (Oslo Ülikooli Raamatukogu) 
  • Fredrik Norén (Umeå Ülikool) 
  • Vojtěch Malínek (Tšehhi Teaduste Akadeemia) 
  • Jessica Wevers ja Rianne Koning (Hollandi Kuninglik Raamatukogu) 
  • Sophie Hammer ja Martin Krickl (Austria Rahvusraamatukogu) 

Lisaks toimub kohapeal arutelu (eesti keeles) digiainese loovkasutuse tulevikust – kuhu võiksime liikuda ja kuidas sinna jõuda? 

Seminar jätkub töötoaga (eesti keeles), mis aitab koondada mõtted kuuldu kohta ja leida saadud inspiratsioonile praktiline suund. 

Päeva lõpus esitlevad rahvusraamatukogu võõrustajad vastvalminud virtuaalse labori platvormi ja selle võimalusi. Pärast seda jätkub õhtu vabamas vormis. Tule muljeta kolleegidega nii päeva jooksul kui ka õhtul koos suupistete ja pokaalikesega! 

Broneeri kalendris 30. märts ja registreeru seminarile!  

Tead kedagi, kes samuti põnevast päevast osa võiks saada? Siis jaga kutset ka temaga! 

AJAKAVA 

10.00 Tervitus I  Moderaatorid: Laura Nemvalts (Eesti Rahvusraamatukogu digihumanitaaria spetsialist) ja Krister Kruusmaa (Eesti Rahvusraamatukogu andmeteadlane) 

10.05 Avasõnad I Janne Andresoo (Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor) 

10.10–11.40 Inspiratsioonipaneel (inglise keeles) 

Annika Rockenberger (Oslo ülikooli raamatukogu) – “Jagamine on hoolimine. Digitaalse uurimistöö tugi, oskuste arendamine ja erikogude digiteerimine Oslo Ülikooli Raamatukogus”  

Ettekandja räägib raamatukogude põhiväärtusest — jagamisest. Teadmiste ja teabe, aga ka oskuste, meetodite ja uurimistegevuse jagamisest. Oslo Ülikooli Raamatukogu on Norra vanim ülikooliraamatukogu, mis täitis kuni 1999. aastani ka Norra rahvusraamatukogu ülesandeid. Praegu on raamatukogu koduks suurele uurimiskirjanduse kogule ja mitmele ainulaadsele, enamasti mitte-Norra päritolu erikogule. Hiljutise strateegilise ümberkorraldusega keskendub ülikooli raamatukogu digitaliseerimisele selle erinevates aspektides. Juhtmõte on: „Kuidas saaksime jagada oma erinevaid (Oslo ülikooli teaduskondade ja instituutide väiksemaid ja hajutatumaid) kogusid meie teadlaste ja üliõpilastega siin Oslos, Norras ja kaugemal, rahvusvahelise teadus- ja kultuuripärandi kogukonnaga?“ Raamatukogu kasutab kolmepoolset lähenemist. 

  • Tehakse koostööd teadlastega ja toetatakse neid nende töös, eelkõige digitaalsete meetodite ja tegevuste osas. 
  • Investeeritakse raamatukogu enda töötajate ja erinevate teadusvaldkondade magistritaseme üliõpilaste  digioskuste arendamisse. 
  • Raamatukogusse luuakse, koolitatakse ja hoitakse eraldi erikogude digiteerimismeeskonda, et viia raamatukogu enda ja teiste kogud veebi ning kohandatakse need vastavaks FAIR (Findability, Accessibility, Interoperability, and Reuse) põhimõtetega. 

Jessica Wevers ja Rianne Koning (Hollandi Kuninglik Raamatukogu)  – “Tudengite  loomingulised eksperimendid” 

KB tegi koostööd kunstiakadeemiaga, luues rahvusraamatukogus digiteeritud Alba Amicorumi kogudega kunstinäitusi. Lisaks lõid Delfti Tehnikaülikooli üliõpilased elava raamatukogu, luues raamatukogu digikogude abil interaktiivseid installatsioone. 

Sophie Hammer ja Martin Krickl (Austria Rahvusraamatukogu) – “ONB Labs kunsti eksperimendid – kunstnikud, kes töötavad Austria Rahvusraamatukogu digitaalsete kogudega” 

ONB Labs on Austria Rahvusraamatukogu platvorm digitaalsete kogude teaduslikuks ja loominguliseks kasutamiseks. Lisaks valitud digikogude üldisele avamisele piltide, tekstide ja metaandmetena, otsib ONB Labs oma loomisest alates 2018. aastast aktiivselt kontakti nii noorte kui ka kogenud kunstnikega. See ettekanne käsitleb ONB Labsi hiljutiste “kunstiliste eksperimentide” protsessi ja tulemusi: kolm programmi, mis kutsusid kunstnikke loovalt ja kriitiliselt töötama raamatukogu digikogudega. Need programmid said teoks ELi kaasrahastatud projekti “Open Digital Libraries” raames. 

11.40–12.10 Kohvipaus 

12.10 –13.10 Arutelupaneel  I “Digiainese loovkasutuse tulevikust – kuhu võiksime liikuda ja mida tuleb selleks ette võtta” I Modereerib: Peeter Tinits (Eesti Rahvusraamatukogu digihumanitaaria peaspetsialist) (eesti keeles) 

Panelistid: Kadri Vare (Eesti Keele Instituut), Mikk Meelak (Eesti Kunstiakadeemia, Platvorm), Mirjam Rääbis (Muinsuskaitseamet) ja Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool)

13.10–14.00 Lõuna 

14–15.30 Inspiratsioonipaneel (inglise keeles) 

Fredrik Norén (Umeå ülikool)  – “Rootsi Riigipäev 1867–2022: lingitud avaandmete ökosüsteem” 

Parlamendil on võim muuta ühiskonna tulevikku. Selle dokumendid on meie tänapäeva jaoks demokraatlik ressurss, mida teadlased saavad omakorda kasutada meie minevikust arusaama ümberkujundamiseks. Ettekandja tutvustab äsja rahastatud teadusuuringute infrastruktuuri projekti, et suurendada võimalusi Rootsi parlamendi mineviku uurimiseks. Projekti eesmärk on (1) luua andmebaas kõigist parlamendiliikmetest alates 1867. aastast ja (2) siduda isikuandmed nende kõnede, tehtud ettepanekute, komisjonide liikmelisuse ja nende vastutada olnud eelnõudega (kui nad olid osa valitsusest). 

Vojtěch Malínek (Tšehhi Teaduste Akadeemia) – “Euroopa humanitaarteaduste bibliograafiate praegune olukord” 

Ettekanne tutvustab DARIAH-ERIC konsortsiumi bibliograafiliste andmete töörühma (Bibliographical Data Working Group – BDWG) tegevust ja väljundeid. 2019. aastal asutatud BDWG on koondanud bibliograafiliste andmete kureerimisest ja uurimisest huvitatud teadlasi, IT-arendajaid ja andmekuraatoreid. BDWG tegevuse peamine väljund on valge raamat “Humanitaarteaduste praeguse bibliograafilise andmemaastiku analüüs. Kaasus avalik-õiguslike huvigruppide ühise biblioandmete tegevuskava kaitseks” (2022), mis kaardistab hetkeolukorda ja suundumusi Euroopa humanitaarteaduste bibliograafiate maastikul. Teine BDWG kogukonnaga seotud projekt on portaal Literarybibliography.eu, mis püüab Euroopa kirjandusbibliograafiaid esitada ühises liideses. Hetkel on saadaval kolm riiklikku andmestikku (Tšehhi, Poola ja Soome), mida ühtlustatakse süstemaatiliselt. Samal ajal luuakse ühine normandmefail vikiandmete taaskasutamise põhjal. Lõpetuseks saab lühikese ülevaate Tšehhi kirjandusbibliograafia teadusinfrastruktuurist ja selle rahvusvahelisest tegevusest. 

Thomas Padilla (Internet Archive) 

15.30–17.00 Töötuba  I Osalejad koondavad mõtted päeva jooksul kuuldu kohta ja leiavad saadud inspiratsioonile praktilise suuna I Regina Tagger ja Margus Veimann (Eesti Rahvusraamatukogu teenusedisainerid) (eesti keeles) 

17.00–19.00 RaRa virtuaalse labori veebikeskkonna esitlus (eesti keeles) ning suupisted ja vein 

*Päeva esimest osa salvestatakse 

Kontakt