Eesti Raamatu Aasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?”

13.–14. märts 2026 
Eesti Rahvusraamatukogus Tõnismäel

Eesti Raamatu Aasta tähistamine lõpeb piduliku konverentsiga emakeelepäeval. Kahepäevane konverents toimub 13. ja 14. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu värskelt renoveeritud, kuid veel avamata hoones ning keskendub esmajoones eesti raamatukultuuri olevikule ja tulevikule. 

Konverentsi saab jälgida nii kohapeal kui veebis otseülekande vahendusel sündmuse lehel Facebookis ja Rahvusraamatukogu Youtube’ lehel.

Konverentsi fookuses on raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb 2025″ ning soomlaste ja lätlaste lugemisuuringud, (kirja)kultuuri ja loomingulisuse säilitamine tehisaru ajastul, eestikeelse humanitaarteaduse tulevik, eesti raamatu olevik ja tulevik laias maailmas ning tulevik ise – noored lugejad, kirjanduse õpetamine ja värske kirjandus. 

Registreerumine on vajalik ainult kohapeal osalemiseks! Registreerimine on avatud 5. märtsini.

Konverentsi kava 

Päevajuht on mõlemal päeval Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv.

Reede, 13. märts 2026

11.00–11.30 Avasõnad: 

• Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel
• Eesti Raamatu Aasta patroon, president Alar Karis 

11.30–13.00 Raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb 2025” 

Ettekanded: Marju Lauristin, Riie Heikkilä (Soome), Maija Treile (Läti)

14.00–15.30 Vestlusring kirjandusest, haridusest ja kirjandusharidusest 

Kas kirjanduse lugemine koolis inspireerib või on see koormav kohustus? Millised teosed ja kirjanikud peaksid kindlasti õppekavasse jõudma? Kuidas võiks kirjanduse roll digiajastul endiselt oluline olla? Õpilased ja õpetajad jagavad oma kogemusi ja ootusi kirjanduse õppimisel ja õpetamisel. Arutletakse selle üle, millised teemad ja lähenemised aitavad luua sidet kirjanduse ja noore lugeja vahel ning kuidas leida tasakaal klassikalise ja tänapäevase vahel. 

Vestlusringis osalevad kirjandusõpetajad Elo Viiding ja Jürgen Rooste ning õpilased. Modereerib Marju Lauristin.

16.00–17.30 (Kirja)kultuuri säilitamine tehisaru ajastul

Mis saab loomingulisusest, ajaloolisest mälust ja kultuuriidentiteedist tehisaru ajastul? Kahtlemata aitab tehisaru meil kultuuri taaselustada, seda uuel moel analüüsida ja levitada, ent sellega kaasnevad nii juriidilised kui ka eetilised väljakutsed. Kuidas tagada, et kultuur ei muutuks lihtsalt andmekogumiks ilma inimliku tähendusvälja ja väärtusteta? Kuidas saavutada tasakaal tehnoloogia arengu ning kultuuri ja loojate kaitse vahel? 

Ettekanded: Krister Kruusmaa, Hegle Pärna, Sten Saluveer

17.30–18.00 Alguses oli (regi)laul.

Konverentsi avapäeva lõpetab Eesti Raamatu Aastat tähistava Tallinna Linnateatri lavastuse “Alguses oli laul” autor ning lavastaja, Tallinna Linnateatri muusikajuht Riina Roose. Ettekanne on kantud Johann Gottfried von Herderi mõttest: “Inimese esimene keel oli laul.”

Laupäev, 14. märts 2026

10.00–10.30 Päeva avaettekanne: Jaak Tomberg

10.30–12.00 Eesti kirjandus ja teadus

Tõe otsimise paatos on universaalne, aga tõde kõneleb erinevalt igas rahvuskeeles. Kas tuhandeaastane eesti raamat on ülepea mõeldav ilma eesti keeles läbi tunnetatud humanitaarteadusliku keeleta? Eestikeelse teadusmõtte olemasolu nii lähemas kui natuke kaugemas tulevikus sõltub traditsioonide, globaalsete süsteemide ja kohalike võimaluste targast kombineerimisest ja tasakaalustamisest. Humanitaarteadusliku kirjakultuuri tuleviku keerukaid vastuolusid lahkavad kogenud kirjandusteadlased.

Ettekanded: Eneken Laanes, Eret Talviste, Liina Lukas

12.00–12.30 Raamatuesitlus: 

• Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste (19) allseeria “Raamat ja aeg” kaheksandas artiklikogumikus “Sõnade tähendusest” vaatlevad keele- ja kirjandusteadlased ning ajaloolased mitme eesti keeles juurdunud sõna kujunemislugu ja tähenduse muutumist.
• Ühe raamatuna ilmuvad 6 faksiimilet eesti rahvuskultuuri teetähistest – vanimatest säilinud eesti aabitsatest 17. ja 18. sajandist. Need on Bengt Gottfried Forseliuse uuenduslikud aabitsad, millega pandi alus eestlaste lugemisoskusele. Kolm neist on tallinnakeelsed aabits-katekismused. Kolmest tartukeelsest on üks aabits-katekismus ja kaks aabitsad. Raamatu saatesõna põhineb koostaja Aivar Põldvee pikaajalise uurimistöö tulemusena ilmunud teadusartiklitel.

13.30–15.00 Eesti kirjandus maailmas

Mida saame teha, et eesti kirjandus saaks tulevikus üha nähtavamaks osaks maailmakirjandusest? Kas on üldse tarvis (veel) midagi teha? Pilt, mis moodustub eesti kirjandusest mujal maailmas, võib olla vaatepunktist sõltuvalt väga erinev, olenevalt sellest, milliseid teoseid on võõrkeeltes välja antud, ning sellestki, kes neid loevad. Paljuski sõltub teoste edasine käekäik ka väljaandjast ja ilmumisjärgsest turundusest. Aga ka tõlkijatest ja teistest eesti keele ja kultuuri sõpradest. Mil määral ja milliste vahenditega saame ise kujundada eesti raamatu teekonda läbi teiste keelte ja kultuuride?

Ettekanded:

• Kristjan Haljak
• Berk Vaher – “Nii lähedal, nii kaugel – estofiilid eesti kirjanduses”
• Piret Noorhani – “Eesti raamat Välis-Eestis”

15.00–16.30 Vestlusring „Noorte hääled kirjanduses“

Pole võimalik rääkida eesti raamatu tulevikust, ilma et sõna saaks see tulevik ise – noored autorid, kes on just praegu kirjandusväljale astumas ja oma esimesi kirjanduslikke tegusid tegemas. Eestis hoiab noorel kirjandusel kätt pulsil ajakiri Värske Rõhk, mille toimetajad annavad alustavatele autoritele alati põhjalikku tagasisidet, seda ka juhul, kui teksti avaldada ei otsustata. Küsime kolmelt Värskes Rõhus tekste avaldanud noorelt autorilt, milliseid suundumusi nemad oma lähikonnas märkavad ning kuidas omaenda ja eesti kirjanduse tulevikku näevad. Lisaks vestlusele kõlab ka osalejate looming.

Vestlusringis osalevad: Rasmus Politanov, Marie Ojamaa, Heneliis Notton. Vestlust juhib Marta Grünvald.

16.30–16.50 Lõppsõnad

Kultuuriminister Heidy Purga

Järgneb tänuõhtu kutsutud külalistele.

Lisaks konverentsile:

• Rahvusraamatukogu fuajees avatakse suur Eesti raamatukujunduse ülevaatenäitus. Juba pea 70 aastat on Eestis läbiviidud 25 kaunima raamatu konkurssi, et väärtustada ja esile tõsta raamatu esteetilist ja füüsilist poolt. Nüüd jõuavad hinnatud raamatud üheskoos ja kõrvuti vaatajate ette. Näeme, kuidas on ajas kujunenud ja muutunud meie raamatukujundus.
• Esmakordselt pannakse avalikult välja ka raamatuaasta jooksul ühisaktsioonina valminud, Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna tudengite kujundatud piltvaip.
• Vaatame veelkord tagasi Eesti Raamatu Aasta tegemistele ning meenutame selle säravamaid hetki.

Eesti Raamatu Aasta lõpukonverentsi peakorraldajad on Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Eesti Raamatu Aasta programmi toetavad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.

Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi.