Emakeelepäeva konverents: rikka eesti keele mur(d)ekohad  

Ametlike kirjakeelte sees on enamasti hulk väiksemaid keeli, mis ühtekokku suuremad kui välimine. Tänavune emakeelepäeva konverents on pühendatud murretele meie keelemaastikul. Juttu tuleb murrete tähtsusest ja tähendusest ning uurimisest ja rääkimisest nii minevikus kui ka tänapäeval. Päeva juhib Eesti Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv.  Oled oodatud osalema nii kohapeal kui ka veebis!

Emakeelepäeva konverentsi kirjutustõlkega otseülekannet saab jälgida rahvusraamatukogu Youtube’is ja Facebooki lehel, kus saad kutset ka teiste huvilistega jagada. Sündmuse salvestus on hiljem Youtube’is järelvaadatav. 

Päevakava

11.00–11.05 Sissejuhatus ja avasõnad 
Karl Martin Sinijärv, Eesti Rahvusraamatukogu kultuurinõunik

11.05–11.30 Keel või murre? Murre või keel?    
Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, kultuuriloolane ja folklorist 

Räägime piirkondlike ehk kohalike tähtsusest ja tähendusest 21. sajandi Eesti keele- ja kultuuriruumis. Keeleline rikkus  loob mõtteilma, rikas mõtteilm on loovuse läte. Kunagi varem pole Eestis ilmunud nii palju murdeaabitsaid, kui 21. sajandil. Millest see kõneleb?  

11.30–11.55 Murdekeelte murranguline aeg  
Kätlin Kõverik, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert   
 
Murdekeelte kõnelejaid on viimase rahvaloenduse andmetel ca 22% Eesti elanikkonnast. Mida saab riik ja kogukonnad teha, et põlvkondade vaheline side ei katkeks ning murdekeelte kõnelejaid oleks ka saja aasta pärast.  

11.55–12.20 Murdesalved triiki täis  
Jüri Viikberg, keeleteadlane 

Meenutusi traditsioonilisest murdekogumisest: mida, kuidas ja kellelt on aastakümnete jooksul kogutud.  

12.20–12.45 Mida kirevam, seda toredam  
Mari Kendla, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf 

Juttu tuleb meie rikkalikust murdekeelest, selle piirkondlikest eripäradest, inimeste soovist säilitada ja kasutada murdekeelt ka tänapäeval.  

12.45–12.55 Vaheaeg 

12.55–13.20  Murrangulised või murenevad murded – mulgi keele näitel  
Robin Liiber, Tartu Ülikooli esimese aasta tudeng 

Tarvastu mulk Liiberi Robin kõnelep, mes ta mõtlep ja tunnep murrete asjun – kuis tekküsi suuv akate tegeleme mulgi keelege ning mes raskuse ja äämeele om sii üten toonu? Mida üits rikas ja omaperäne kiil annap? Nende küsümiste jaos lääme mõteten ütenkuun Mulgimaale.   
 
Tarvastu mulk Robin Liiber kõneleb enda mõtetest ja kogemustest seoses murretega – kuidas tekkis soov hakata tegelema süvitsi mulgi keelega ning mis raskused ning õnnestumised seda teekonda varjutavad? Mida üks rikas ja eripärane keel üldse annab? Nende küsimuste lahti harutamisega lähme mõtetes üheskoos Mulgimaale. 

13.20–13.45 Isealgatuslikud kunstipraktikad: Kadrina murraku dokumenteerimine ja kogumine  
Maryliis Teinfeldt-Grins, kunstnik ja luuletaja 
Luulekogu “Kivi alla kükakille” (Värske Raamat, 2023) saamislugu ja tutvustus.   

13.45–14.10 Contra ja Urvastõ kiil 
Contra, kirjanik 

• Oled oodatud, pääse on prii!
• Sündmust jäädvustab piltnik ning pilte kasutatakse RaRa ja tema partnerite kanalites. Kui sa seda ei soovi, siis palun anna sellest pildistajale märku.