Teadus- ja erialaraamatukogude infopäev (2.10.2024)
Küsimused ja vastused
Mida tähendab, et maakonnad võiksid teha ühisasutuse? Mis tasemel?
Igas KOV-is peab olema tagatud rahvaraamatukogu teenus. Hetkel ei võimalda seadus üle KOV piiride moodustada ühisasutusi. Edaspidi on võimalus, et KOV-id võivad moodustada ühisasutuse, kus on 1 juht.
Võtate MKR funktsiooni ära ja võtate ressursi ära, siis õhutate neid konsolideeruma ja oma elu nii korraldama, et üle maakonna v mitu KOV-i koos?
Ühtse juhtumise all on 65 KOV-i raamatukogu. Partnereid, kellega suhelda pole tulevikus enam 500, vaid 79. KOV juhtide otsus, et soovitakse tervikteenust. Riigi teenus peab toetama kõigi KOV-ide teenust. Rahulolu MKRide teenusega teatud KOV-ides ei ole kõrgel tasemel. Meie eesmärk on, et igas KOVis oleks tugev rahvaraamatukogu teenus. Keskraamatukogude moodustamisega on tekkinud tugevad rahvaraamatukogud ja tugev teenus.
Mis on rahvark. roll riigikaitse kontekstis? Kas arendusüksus tegeleb ka selle probleemiga, et suunata rahvaraamatukogusid riikliku eesmärgi täitmiseks? Kas keskus on orienteeritud IT lahenduse pakkumisel või rahvaraamatukogu põhiülesande tagamisele? Milline on töötajate jaotus IT ja strateegiliste suundade toetamise vahel?
Rahvark. on ka Riigikantselei arvates suur tugi riigile. Info jagamine võrgustiku kaudu toimib. IT inimesi kavas 8 ametikohta, ülejäänud koolitused, nõustamine, haridusprogrammid jne. Valdkonna nõrk koht on meie kuvand. Arendusüksuse (AÜ) roll on korraldada ka ühiskampaaniaid, kujundada visuaale jms. KOV-ide soov on, et keegi peab koordineerima koolitusi. AÜ ei tee seda üksi, meil on ERÜ väga hea partnerina sellega tegelemas. Riigikaitselise info jagamine jms on kindlasti teema rahvark-des ja AÜ-s. Siseministeerium ja Kaitseministeerium peavad loogiliseks, et nt rahvark-des on generaator jms, info- ja esmatarbevajaduste koht juhul, kui on kriis käes. Seda kirjutada RaRS-i.
Milline on ELNET-i roll rahvaraamatukogude ümberkorraldamise süsteemis?
ELNET kuskile ei kao. Nende ülesanded on ühised andmekogud, töörühmad, arendused. Teenused, mida teadusraamatukogud vajavad, ei kao kuskile. Koostöö on peamine, vajalik kujundada arusaam, et kes mis ülesandeid täidab ja kus osaleb.
Raamatukogude profiilid on erinevad. Eksitav on öelda, et rahvaraamatukogud lahendavad samu ülesandeid, mida teadusraamatukogud.
RaRSis on kirjeldatud rahvaraamatukogu ülesanded. Saame leida koostöökohti. Suuremad rahvaraamatukogud pakuvad teenuseid ja ruumi ka üliõpilastele. Rahvaraamatukogud on nt andmebaaside soetamisest huvitatud, sama küsimus on ka ELNETi tegevuses. Ühiste litsentsiandmebaaside ostmine – rahvaraamatukogud liiguvad oma teenustega sarnases suunas. Võtmesõna on koostöö ja ühiste vajaduste välja selgitamine.
Kuidas komplekteerimine hakkab toimuma?
Põhimõte jääb samaks. Arendusüksuse ülesanne on riigi raha eest teavikute hankimine. KOV raha eest võib raamatukogu ise hankida, aga kui KOV soovib, võib tellida teenuse AÜ-lt. Valikute tegemine on täna KOV rahvaraamatukogu ülesanne ja on seda ka tulevikus. Valikud tehakse kohalikul tasandil. Kõige nõrgem osa on üleriigiline logistika. Vajab erisuste kaardistamist, analüüsi ja lahendamist.
Miks üks raamatukogusüsteem, kui võiks teha ühe pealiskihi, mis koondab kokku andmed mitmest süsteemist?
Pealiskiht on võimalik lahendus, aga eri süsteemid tähendavad eri arendusi, mitmekordseid halduskulusid jne. KuM enam Urrami arendamist tulevikus ei toeta. Ühtse üleriigilise süsteemi tulek käib läbi koostöö. Otsime koos lahendusi kus kõikide huvid saavad esindatud.
Kuidas hindate koostööd HTM-iga ja kas nad on seisukohad kujundanud kooliraamatukogude vaates?
On olnud kohtumisi. HTMi seisukoht on, et KOVi asutused (koolid) ja teadusraamatukogud ise otsustavad. Nemad kohustuslikuks ei tee. Rahad on igaühel olemas. KOVid on huvitatud et kooliraamatukogu oleks rahvaraamatukogudega samas süsteemis.
Probleem on, et raamatukogude andmekogud pole seaduses reguleeritud, HTM valmistab ette infot, et mis seadusi nad peavad selleks muutma hakkama.
Kui HTM annab vabad käed, siis kas see võib tähendada et KuMil võib tekkida hajusa arhitektuuri võimaldamise vajadus?
Võimalus on ka praeguses korralduses. Ülemineku ajaks peab nagunii võimaldama.
Kooliraamatukogud on plaanis ÜÜRSI tuua? RIKSi kasutajad on hetkel väga rahul süsteemiga. Kas loodav süsteem teeb samasugused integratsioonid koolisüsteemis? Miks ei võiks suunata Urrami arendusraha Riksile ja suunata kõik rahvaraamatukogud sinna?
Kõik on oodatud, aga liitumist kohustuslikuks ei tehta. RIKS-i andmekvaliteet on nõrk. Eri süsteemide arendamine ei ole jätkusuutlik ega ka kasutajasõbralik.
RAJU
Kuidas RAJUs API lahendused mõeldud on? Kas rk saab öelda, milliseid andmeid ta annab ja mida mitte? Lugejatelt pole luba küsitud, et andmeid edastada.
Kuidas süsteem võimaldab andmeid küsida, kui võtame aastaaruanded, siis tahame eeltäidetud infot. Riksis ja urramis on arendus tehtud ja saame küsida aastaaruannet (lugejate arvu jne). Sierral seda ei ole, tuleb kokku panna. Sierra analüüs on ees.
RAJUga saab küsida süsteemidest regulaarselt andmed, mida on operatiivselt vaja, nt kasutajate regamine, laenutused. Rohkemat ei ole kavas küsida. Üle tuuakse vaid isikustamata andmed.
Milliseid andmeid migreeritakse ja kui kaugele ajalukku?
Olemasolev statistika andmebaas täies ulatuses aastani 2003.
Kas RAJUs hõlmatakse kõik raamatukogud? Kohustus tuleb seadusesse?
Jah, kõik eesti raamatukogud. See on statistika kogumise keskkond ja Statistikaamet kogub eesti riigi statistikat ja raamatukogude valdkonna andmete edastamine on pandud kohustuseks KUM-ile. RaRale pandud kohustus koguda ja edastada andmed statistikaametile.
MIRKO Margit:
Kas MIRKO e-laenutuses on ainult eestikeelsed raamatud?
Eesti ilmunud on kriteerium.
Kas postiga raamatute saatmine on tõusvas, langevas v stabiilses trendis?
Maht on püsinud stabiiline.
Kas e-raamatu laenutus mõjutab ka paberraamatu laenutust?
Ei näe, et mõjutaks. Leevendab pigem inimese muret, kes vajab raamatut ja paberraamatut ei ole kuskil kättesaadaval. Pigem lisakanal.
MIRKO uus arendus, veebiraamatukogu audioraamatud ei ole kõigile?
Ainult erivajadustega inimestele. Nende jaoks on alati litsentsid n-ö olemas. Ei pea olema vaegnägija, ka düsleksik v ajutise erivajadusega inimene.
ÜÜRS
Kas e-kataloog tuleb 3 süsteemi peale?
Edasi arendatakse MIRKO platvormi, kuhu on juba ühendatud Sierra, RIKS ja URRAM.
Kas nt laenutähtajad tuleb teha samaks kõigile?
Ilmselt ei ole võimalik, et kõik 800 rk lepivad kokku ühes tähtajas. Samas kasutaja vaates on loogiline, et ei ole 800 erinevat tähtaega. Mõistlik on eristada tingimused eri reeglitel nt 5 komplekti, 1 päev, 10 päeva, 30 päeva vms. Raamatukogul tekib võimalus valida endale sobivad.
Kas eri raamatukogutüübid on eraldi standardiseeritud? Disainimisel peaks arvestama teadusraamatukogude keerukust.
Väga mõistlik. Ühtne keskne andmebaas ei ole eraldi, vaid paneme selle raamatukogusüsteemi sisse. Peame läbi süsteemi ka keskset bibliokirjete andmebaasi. Kõige keerulisem funktsionaalsus lahendab kindlasti ära ka teiste vajadused.
Litsentsiandmebaasid – kui suure raha eest või kui palju RaRa praegu andmebaase ostab?
RaRa ei hakka riigi litsentsiga ostma kõigile. Iga ülikool ostab omadele. Autentimislahendus saab aru, et oled selle ülikooli liige ja sulle kuvatakse selle ülikooli andmebaasid.
ELNET manageerib 7 mln hanget. Kas te võtate selle üle?
Ei. Iga raamatukogu enda teha jääb see mida ta pakub oma lugejale. Kliendikiht lahendab selle, et kasutaja saab autentida ja otsida.
Kas töörühmas osalemine on jah-sõna liitumisele?
Ei. See on koht välja näidata oma häid ideid, jagada praktikaid ja soove.
Millega tegeleb e-kataloogi töörühm?
Ainult lugejate poolega, nagu hetkel ester.ee. Pealiskihiga.
Kas töögruppide koosseis on lukus?
On avatud ja saab liituda.
Sündmus
Koolitus
Koolitus
