Statistilised mustrid: XIV Riigikogu mõju ja jõud arvudes 

Heidame äsjavalminud Riigikogu XIV koosseisu statistikakogumiku valguses tagasipilgu selle koosseisu tööle: millest räägib ja vaikib statistika? 

Riigikogu XIV koosseisu tööd jäävad meenutama kriisid (koroona, sõda Ukrainas, energiakriis). Statistika räägib rekordilisest tööajast, jätkuvalt vähenevast vastuvõetud seaduste ja esitatud arupärimiste arvust ning suurenenud olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelude ja parlamendile esitatud kollektiivsete pöördumiste hulgast. Tehnoloogilise uuendusena valmis COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra ajal unikaalne kaugosalusega istungite korraldamise platvorm. 

Kuid millest numbrid ei räägi? Näiteks abielureferendumi korraldamisega seotud pingetest parlamendis ja esimestest märkidest suuremamahulises obstruktsiooni kasutamisest. 

Märgilisemate seadustena võib mainida pensionireformi, mis muutis pensioni II samba vabatahtlikuks ja võimaldas sinna kogutud summa välja võtta ning perehüvitiste seaduse muudatusi, millega sooviti märgatavalt tõsta toetusi paljulapselistele peredele. Riigikogu otsustest saab välja tuua riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“  ja riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kinnitamise. 

Kogumikust saab lugeda ka Riigikogule esitatud kollektiivseid pöördumisi ja nende lahenduskäike.  

Avasõnad ütleb Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu juhataja Karmen Linask.  Vestlusringis arutlevad kogumiku peatoimetaja ja Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Kaido Jõgeva, politoloog Tõnis Leht ja Riigikogu liige Yoko Alender.  

Kogumik on valminud Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu töötajate põhjaliku töö tulemusena koostöös Riigikogu Kantseleiga. Selline kokkuvõte ja ülevaade ilmub iga nelja aasta tagant pärast Riigikogu koosseisu töö lõpetamist.