XX oskuskeelepäev: Piiblist kõik algas – piiblitõlkest tehisaruni 

14. oktoobril kell 11–13.50 toimub XX oskuskeelepäeva konverents „Piiblist kõik algas – piiblitõlkest tehisaruni“. Tänavune konverents keskendub eesti teaduskeele kujunemisele varasest trükikirjandusest kuni praeguse aja terminoloogiliste väljakutseteni. Päevajuht on rahvusraamatukogu hoiuraamatukogu ekspert ja ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.  

Konverents toimub rahvusraamatukogus Tõnismäel esimese korruse konverentsisaalis. Konverentsi otseülekannet saab jälgida veebis – nii Facebookis kui ka Youtube’is.

AJAKAVA

11.00–11.05 Avasõna
Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

11.05–11.30 Varaste trükikirjade nimetustest ja liikidest 
Tiiu Reimo, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond 

Trükikunsti leiutamisest alates on kasutusele tulnud ja eesti keeles omaseks saanud väga paljud omaaegse raamatutoodanguga seotud mõisted. Enamikule neist leiab selgitused ja võõrkeeltes vasted mitmesugustest teatmeteostest ja erialasõnastikest.  

Trükikunsti esimestel sajanditel kasutusel olnud trükikirjade nimetustest ja kirjaliikidest on eestikeelses erialakirjanduses juttu olnud suhteliselt vähe.  Säilinud on ka ainult paar käsitrükiperioodi aegadest pärit Eesti trükikodade varustuses olnud trükikirju tutvustavat saksakeelset kirjaproovide vihikut.   

Ettekanne käsitleb siin kasutusel olnud varaste trükikirjade nimetuste ja liikide eestikeelseid vasteid. 

11.30–11.55 Eesti teaduskeele algus varastes piiblitõlgetes  
Annika Viht, Eesti Keele Instituudi vanemteadur 

Saksa pastorid, kes lõid piiblit tõlkides eesti kirjakeele, avardasid eestikeelset mõtteruumi. Ettekandes tulevad jutuks näited, kuidas esimesed piiblitõlkijad laiendasid eesti keele piire, et väljendada seda, mida oli keeruka suurteose eestindamiseks tarvis. Piiblikeelest kasvas välja eestikeelse hariduse, teaduse, õiguse, ilu- ja ajakirjanduse keel. 

11.55–12.20 Haridusmõistestik kui keele- ja kultuuritraditsioonide sulatusahi: „Haridusleksikoni“ koostamise kogemus  
Rain Mikser, Tartu Ülikooli haridusteooria professor 

Eestikeelse haridusmõistestiku kujunemist on tugevalt mõjutanud eri ajajärkudel siin ülekaalus olnud keele- ja kultuuritraditsioonid. Tosina aasta eest ilmunud „Haridusleksikoni“ saamislugu langes erakordselt huvitavale ajale, mil pea võrdselt elujõulised olid nii ingliskeelne kui ka Mandri-Euroopa saksakeelne haridus- ja kasvatusteaduslik pärand. Ettekandes kirjeldab leksikoni toimetaja selle rikkusega seotud pingeid ja lahendusi teose valmimisel ning avab selle tähendust eesti haridus- ja kasvatusteadustele. 

12.20–12.35 Vaheaeg 

12.35–13.00 Teadusest eesti keeles 
Toivo Maimets, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor 

Ettekandes räägin, mille poolest on teaduskeel erinev muudest keele kasutusaladest, silmas pidades just loodusteadusi. Samuti küsin, miks on vajalik teadusest rääkida ja kirjutada muuhulgas ka eesti keeles ning millised on sellega kaasnevad raskused. 

13.00–13.25 Tehisaru, tehisintellekt ja AI – terminoloogia Metsik Lääs  
Silver Vapper, Eesti Keele Instituudi keeletehnoloog 

Toon välja tehisintellekti valdkonna terminoloogilisi väljakutseid eesti keeles, illustreerides laiemaid probleeme, mis tekivad kiiresti areneva tehnoloogia ja aeglasema keelelise kohanemise koosmõjul. Analüüsides konkreetseid näiteid toon välja üsnagi edukaid uute terminite juurutamise näiteid ja ka vastupidist, kus seis on segasem. Näitan, kuidas erinevad keeleregistrid (teadus, meedia, igapäevakeel) loovad kohati paralleelseid terminisüsteeme ning pakun välja praktilisi lahendusi terminoloogia ühtlustamiseks, tuginedes nii ajaloolistele õppetundidele, valdkonna ekspertide arvamusele kui ka teiste keelte kogemusele.

13.25–13.50 Tehisaru rakendamine terminitöös riigikaitse ja siseturvalisuse terminite näitel  
Sandra Eiche, Eesti Keele Instituudi keeletehnoloog 

Otsides võimalusi, kuidas saaks tehisaru inimest toetada terminoloogiatöös ette tulevate ülesannete lahendamisel, on Eesti Keele Instituudi ja Kaitseväe Akadeemia koostööna valminud terminitööd abistava rakenduse prototüüp. Ettekanne käsitleb kasutatud tehnoloogia põhimõtteid, õnnestumisi ja kitsaskohti riigikaitse ja siseturvalisuse valdkondade näitel.  

Oskuskeelepäeva korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Keele Instituut. Eesti terminitööd rahastab keeleprogrammi kaudu Haridus- ja Teadusministeerium.  

• • Oled oodatud, pääse on prii!

• • Sündmust jäädvustab piltnik ning pilte kasutatakse RaRa ja tema partnerite kanalites. Kui sa seda ei soovi, siis palun anna sellest pildistajale märku.