10 aastat e-residentsust 

Mis on e-residentsus? 

Sel aastal tähistab Eesti e-residentsuse programm oma kümnendat sünnipäeva. 2014. a. loodud programm on avanud uksed tuhandetele ettevõtjatele üle maailma, pakkudes neile digitaalset ligipääsu Eesti ärikeskkonnale.  

E-residentsuse idee sündis Eesti pikaajalise digiriigi ja e-teenuste arendamise kontekstis. E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ning logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. 

E-resident on välismaalane, kellele Eesti on loonud digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-residendi digi-ID. E-residentsuse eesmärk on anda välismaalastele ligipääs Eesti e-teenustele ja võimalus luua Eestis ettevõtteid siia kohale tulemata. 

E-residentsuse programmi algus 

Ka ajakirjandusest leidub 2014. aastast rohkesti kajastusi ja arvamusi e-residentsuse teemal. Mõned näited. 

Eesti Päevalehe artikkel teatab, et Eesti esimeseks e-residendiks sai Edward Lucas, kellele anti kiipkaart üle 1. detsembril 2014. aastal. Seda kirjeldab 2. detsembri Eesti Päevalehe artikkel.  

8. oktoobri Äripäeva nupuke kirjutas programmi edukast algusest ja tuleviku ambitsioonidest detailsemalt. Samuti arutles Äripäev programmi ja e-teenuste ohtudest ja väljakutsetest. 

Mujal maailmas programmi algusaegadel kirjutatust, annab ülevaate LP artikkel Teised meist: Eesti teeb julge hüppe 

E-residentsuse 10 aastat – statistikat

E-residentsuse programmi kaudu on ID-kaardi saanud üle 119 000 inimese enam kui 170 riigist. Suurim kasv viimastel aastatel on toimunud Hispaanias, Ukrainas ja Saksamaal, samas kui Türgi ja Prantsusmaa on samuti esile kerkinud oluliste sihtriikidena. E-residendid on loonud Eestis üle 33 000 ettevõtte. Populaarsed tegevusalad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, juhtimiskonsultatsioon, jaekaubandus jm. 

Täpsemat infot ja täiendavaid statistilisi näitajaid leiate e-residentsuse ametlikult veebilehelt. 

Mida leiab raamatukogust?

E-residentsuse teema on väga mitmekülgne – hõlmates tehnoloogiat, ettevõtlust ja rahvusvahelisi suhteid. Kui soovid programmi kohta rohkem teada saada või analüüsida selle mõju, siis leiab ka raamatukogu vahendusel erinevaid allikaid. 

Artiklid ajakirjanduses: DIGARi Eesti artiklite portaalis  saab leida üles esimesed kajastused e-residentsuse teemal. 

Teadusandmebaasid: Rahvusraamatukogu otsinguportaal on värav teadusandmebaaside ja –ajakirjade maailma. Paljud andmebaasid pakuvad põhjalikke artikleid e-residentsuse majandusliku ja poliitilise mõju kohta. 

Raamatud ja raportid: e-kataloogist ESTER võib leida kirjandust digiriigi, digiteenuste ja e-residentsuse kohta. Otsisõnad selleks võivad olla e-riik, e-teenused, e-residentsus jne. 

Välismaine ajakirjandus: teiste riikide ajakirjade ja ajalehtede lugemiseks sobib Pressreader. Rahvusraamatukogu kasutaja leiab sealt ajakirjanduse üle maailma. 

Kasutatud allikad: 

Esimene e-resident on Edward Lucas // Eesti Päevaleht, 2. dets. 2014, lk. 5. 
Kopli, Kaivo. Teised meist: Eesti teeb julge hüppe // LP [Eesti Päevalehe laupäevalisa], 2. dets. 2014, lk. 8. 
Tuul, Harry. Elamiskõlbmatu Eesti // Äripäev, 5. dets. 2014, lk. 18. 
Taavi Kotka paneb hoogsalt kirja e-eestlasi // Äripäev, 8. okt. 2014, lk. 2.
E-residendi digi-ID
E-residentsuse veebileht