RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19
www.nato.int
20 aastat NATO vihmavarju all
2024. aastal tähistame Eesti NATO-ga liitumise 20-ndat aastapäeva. Ametlikult sai Eesti koos Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks 29. märtsil 2004. a., mil Washingtonis toimus ühinemiskirjade hoiule andmine Ameerika Ühendriikide valitsusele. Eesti poolt oli üleandjaks tollane peaminister Juhan Parts.
Sama aasta 2. aprillis toimus Brüsselis alliansiga liitunud seitsme uue liikmesriigi pidulik liitumistseremoonia, kus Eesti lipp heisati alaliselt lehvima teiste liikmesriikide lippude sekka NATO peakorteri ette.
Eesti teekond NATO-sse oli keeruline, nagu on meenutanud Jüri Luik, tollane suursaadik Washingtonis ja praegune Eesti alaline esindaja NATO juures. Ta ütleb koguni, et kui Eesti poleks ära kasutanud tollast soodsat poliitilist ajaakent ja liitunud 2004. aastal NATO-ga, siis hiljem poleks seda võimalust rohkem võibolla tekkinudki.
Eesti teekond kaitsealliansiga liitumiseks hakkas juba kümme aastat enne seda, kui Eesti liitus NATO rahupartnerlusprogrammiga 1994. aastal. 1999. aastal tunnustas Washington Eestit kui ametlikku kandidaati ning 2002. aastal Prahas toimunud NATO tippkohtumisel esitati Eestile ja veel mitmele Ida-Euroopa riigile kutse ühineda NATO-ga.
Liitumisläbirääkimised toimusid 2003. aasta jaanuarist märtsini, mida pidas Vabariigi Valitsuse moodustatud delegatsioon eesotsas Välisministeeriumi nõuniku Jüri Luigega.
Tegelikkuses tuleb meil NATO vihmavarju alla saamises tänada president Lennart Merit, kelle 95. sünniaastapäeva me NATO-ga liitumise aastapäeval tähistasime.
Lennart Meril oli juba 1995. aastal visioon ja kindel teadmine, et “Euroopa tulevik on Eesti jaoks tähistatud kahe märksõnaga – Euroopa Liit ja NATO. Need kaks organisatsiooni kätkevad meie jaoks seda, mille poole me püüdleme ja mida ei saa kunagi olla liiga palju – õitseng ja julgeolek.” (L. Meri kõne Rootsi Rahvusvaheliste Suhete Instituudis)
Võib-olla põnev fakt, mida paljud ei teagi – juba 1991. aastal sõnas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis, et Eesti peab kuuluma NATOsse.
President Alar Karis sõnas NATO-ga liitumise 20. aastapäeva puhul tehtud avalduses, et “Sama suure nutikuse ja innukusega, nagu me püüdlesime omal ajal NATO liikmelisuse poole, töötame nüüd üheskoos alliansi sõjalise tugevdamise nimel. Et ka järgmistel põlvedel oleks NATO vihmavari vajadusel võtta. NATO vihmavari on tugev ja kindel. Aga see nõuab pidevat hoolt, et kate ei käriseks ja vedrud ei väsiks.”
Sel aastal tähistab NATO ka oma 75. aastapäeva.
Raamatukogu ei kogu küll eraldi NATO ametlike väljaandeid, kuid koostöös Eesti NATO Ühinguga on meil võimalik komplekteerida hea valik NATO teemalist kirjandust. Osa sellest kogust on välja toodud ka käesoleva artikli lugemissoovitusena.
Teemakohast lugemist
Kasutatud allikad
Luik, Jüri. Eesti keeruline teekond NATOsse. Diplomaatia, Nr 188, aprill 2019
Alar Karis: Lennart Meri aitas ja aitab meil pilgu selge hoida, ERR, 29.03.2024
Karis ja Kallas rõhutasid NATO-ga liitumise aastapäeval alliansi tugevdamise vajadust, ERR, 29.03.2024
Kaitseministeerium: Eesti teekond NATO-sse ja NATO-ga
Toomas H. Liiv. Ülo Nugis: Eesti peab NATO liikmeks saama niipea kui võimalik. Päevaleht, 25. okt. 1991, lk. 1.
