Vaata lahtiolekuaegu
Foto: P. Langovits. Rahvusarhiiv

Aasta 1991 – nii me elasime siis

1. november 2021

20. augustil 1991 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Sellele eelnesid ja järgnesid olulised poliitilised sündmused, mis mõjutasid ka kodanike igapäevaelu.

1991. aasta algas traagiliste sündmustega Leedus ja Lätis, mis tõid kaasa inimohvreid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium moodustas Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu, mille liikmeiks olid Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis.

13. jaanuaril toimus Tallinnas Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsini kohtumine Balti
riikide juhtidega, ajendatuna veristest sündmustest Vilniuses. Tehti ühisavaldus üksteise
riikliku suveräänsuse tunnustamise kohta. Boriss Jeltsin pöördus Vene sõjaväelaste
poole üleskutsega hoiduda relvade kasutamisest. Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv
Päevaleht, 9. jaanuar
24. veebruaril tähistati taas riiklikult Eesti Vabariigi aastapäeva. Foto: T. Volmer
Rahvusarhiiv
1. märtsil jõustunud politseiseadusega asus miilitsa asemel tööle politsei.
Miilitsaauto ülevärvimine politseiautoks 
Eesti Politsei 90 = Estonian Police 90. Tallinn : Politseiamet, 2008. 
3. märtsil toimus Eesti iseseisvusreferendum, millest võttis 82,86% valimisõiguslikest elanikest
ja 77, 83% referendumil osalenuist pooldas iseseisvuse taastamist. Foto: P. Langovits
Rahvusarhiiv
16. märtsil toimus Eesti Kongressi IV istungjärk. Otsustati hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi
Arnold Rüütli ja Lennart Meri kohtumine USA presidendi George Bushiga   
Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn, 2011.  

19.–22. augustil toimus NSV Liidus sõjaväeline riigipöördekatse ja 19. augustil ületas Pihkva 76. õhudessantdiviisi soomuskolonn Luhamaa piiripunkti, dessantväelasi saadeti Tallinna ka lennukiga ja reidile jõudis kaks dessantlaeva. 20. augusti pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.

Foto: E. Prozes
Rahvusarhiiv
Foto: V. Puhm
Rahvusarhiiv

Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest

Iseseisvus on taastatud! Ülo Nugis kinnitas haamrilöögiga iseseisvuse väljakuulutatuks.
Rahvusarhiiv

21. augustil tungisid dessantväelased teletorni. Teletorni lõplikult hõivata ei õnnestunud,
ETV saated katkesid, aga Eesti Raadio jätkas tegevust. Pärast riigipöördekatse
ebaõnnestumist lahkusid dessantväelased Eestist.

22. augustil tunnustas Island Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Samal päeval tunnustasid teineteise iseseisvust Eesti ja Leedu, päev hiljem Eesti ja Läti.

Eesti iseseisvuse tunnustamine
Nord, 1992, nr. 14.

23. augustil keelustas valitsus NLKP ja EKP tegevuse. Raudtee, laevandus ja üleliidulise alluvusega tehased kuulutati Eesti riigi omandiks.

Tallinnas võeti maha Lenini kuju. Foto: H. Leppikson
Rahvusarhiiv
29. augustil avasid Eesti ja Rootsi välisministrid esimese välisriigi saatkonnana Tallinnas Rootsi saatkonna.
Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv

4. septembril Edgar Savisaar ja NSV Liidu KGB esimees Vadim Bakatin kirjutasid alla protokolli KGB likvideerimise kohta Eestis (nn Savisaare-Bakatini leping)

8. septembril korraldas Eestimaa Rahvarinne Tallinna lauluväljakul suurürituse Vabaduse laul.
Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv
13. septembril alustas Tallinnas tegevust Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajatest
moodustatud Põhiseaduse Assamblee, kelle ülesandeks oli uue põhiseaduse väljatöötamine.
Foto: H. Leppikson
Rahvusarhiiv

17. oktoobril võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu maareformi seaduse, mille kohaselt kuulus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele, asendamisele või kompenseerimisele endistele omanikele või nende õigusjärglastele

15. novembril alustati valitsuse määrusega piirikontrolli maanteedel asuvates
majanduspiiri kontrollpunktides, raudtee piirijaamades, Eesti Vabariigi territooriumil
asuvates rongides enne või pärast piiri ületamist, rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates
ja lennujaamades.
18. novembril kehtestati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega alates 1. detsembrist Eestisse sissesõidu ja
väljasõidu ajutine kord ning seati sisse piirikontroll
Eesti-Läti piiril. Foto: H. Käos
Rahvusarhiiv

21. detsembril avaldati Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ajalehes Rahva Hääl (lähtudes Ülemnõukogu otsusest)

Kodanikuühiskond

Meeleavaldus kohvik “Tallinn” müümise vastu Eesti-USA ühisfirmale. Foto: G. Tsvetkov
Rahvusarhiiv

Kuidas me ostlesime …

Järjekord kaupluses “Linda”. Valuutakaupluses järjekorda pole. Foto: E. Prozes
Rahvusarhiiv
Pärnu maantee leivapood
Rahvusarhiiv
Tühjad letid. Foto: A. Truuväärt
Rahvusarhiiv
Turg Paldiski maanteel. Foto: A. Truuväärt
Rahvusarhiiv
Uued hinnad poes – 1. juulil lasti valitsuse otsusega põllumajandussaaduste hinnad vabaks. Foto: P. Langovits
Rahvusarhiiv
Rahva Hääl, 1. oktoober

… ja mis sai rahast

Jaanuaris kaotasid NSV Liidus kehtivuse 50- ja 100-rublalised. Rahavahetusjärjekord
Tallinnas Raekoja platsil. Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv

Unistus …

Foto: E. Prozes
Rahvusarhiiv

… ja tegelikkus

Foto: E. Prozes
Rahvusarhiiv

Kaunid Eesti neiud…

Juba neljandat korda toimusid missivalimised. Miss Estonia 1991
oli Erika Bauer. Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv

… ja tublid sportlased

“Kalevi” korvpallimeeskond võitis viimase NSV Liidu meistritiitli. Foto: L. Peegel
Rahvusarhiiv

Mida õpetati ülikoolis

Välismaale!

Meelelahutus siinpool lahte …

“Armastus kolme apelsini vastu” Ugala teatris. Foto: V. Salupuu
Rahvusarhiiv
Urmas Ott ja ETV saade “Teletutvus”. Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv

… ja sealpool lahte

Lõõgastumiseks oli ka teisi võimalusi

Mudavann Kuressaare haiglas. Foto: M. Oolup
Rahvusarhiiv