Aasta parim äriraamat räägib Nvidia tõusust tehisaru keskmesse

Kristiina Kaju
Eesti Rahvusraamatukogu

Financial Timesi 2025. aasta parim äriraamat on mikrokiipide tootja Nvidia lugu jutustav The thinking machine : Jensen Huang, Nvidia, and the world’s most coveted microchip  

Uuriv ajakirjanik ja mitmete raamatute autor Stephen Witt räägib raamatus Nvidia asutajast ja tegevjuhist Jensen Huangist ning sellest, kuidas tema otsused ja eestvedamine viis mikrokiibi konstrueerimiseni, mis on muutnud nii mängurite kui ka suurimate tehisintellekti mudelite ja superarvutite teekonda. 

Lugu alustatakse Huangi lapsepõlvest Taiwanis ja Tais ning tema elust Ameerikas. Muu hulgas toob autor välja tema keskendumis- ja pühendumisvõime mängides lauatennist. Nvidia algas idufirmana, mis keskendus mängugraafikate kiirendamisele, ning kirjeldatakse, kuidas ettevõte alustas tegutsemist 1990ndatel ning kuidas see peaaegu nurjus enne, kui leidis oma niši paralleelprotsessorite maailmas. Paralleelprotsessorid võimaldavad teha korraga lugematuid arvutusi. 

Peamine pöördepunkt Nvidias saabus siis, kui ettevõte andis välja CUDA tarkvaraplatvormi, mis võimaldas nende kiipe kasutada masinõppes ja superarvutustes. See oli strateegiline panus, mis tõi firma tehisaru tööstuse infrastruktuuri keskmesse, kuna suured keelemudelid ja masinõppe algoritmid hakkasid nõudma enneolematult palju paralleelset arvutusvõimsust. Raamatu peatükid avavad selle tarkvara arendamise teekonna ja inseneride eduka koostöö. 

Näiteks on Nvidia teinud koostööd OpenAI-ga muutes süvaõppe tehnoloogiat tuhat korda kiiremaks. Nvidia tehnoloogia on paljude suuremate rakenduste töötamise taga, nagu Midjourney, ChatGPT, Copilot – neid on arendatud tuginedes Nvidia masinatele. Nvidia on teinud võimalikuks tehisaru buumi. Ettevõtte väärtus on praeguseks triljoneid dollareid, pakkudes konkurentsi Microsoftile ja Apple´ile. 

Raamatu ja ettevõtte keskmes on  Jensen Huang kui keerukas, intensiivne ja sageli vastandlik liider: visionäär, kelle tööeetika on legendaarne ja juht, kes nõuab tipptaset. Selle raamatu tarbeks intervjueeris autor lisaks Huangile endale veel ca 200 inimest. Mitmed intervjuud toovad esile Huangi temperamendi ja tema suhte nii töötajate kui ka ajakirjanikega. Raamatu autor nimetab teda kõige võimsamaks inimeseks tehisaru sektoris. 

Ja loomulikult ei usu Huang  tehisintellektiga seotud ohtudesse ja hukutavasse mõjusse inimkonnale. Ta näeb seda pigem jõustavana nii progressile kui ka tööstuslikule revolutsioonile. Raamatus on käsitletud tuleviku ja tehisaruga seotud hirmude ja kahtluste teemat, seoses sellega erinevate ekspertide kahtlusi, ootusi ja arvamusi. 

Raamat annab selge pildi sellest, millistes ärilistes, tehnilistes ja kultuurilistes tingimustes Nvidia kasvas domineerivaks jõuks. Raamatus on välja toodud see, mis kaasneb eksimuste ja vigadega ja julgusega seda tunnistada ning muudatusi teha. Witt uurib nii strateegilisi riske, nagu vastasseis Google’i tehnoloogiatega kui ka suuremaid narratiive tehisintellekti tuleviku ja inimkonna suhete kohta masinõppega.   

Raamatut kokkuvõtvas tutvustuses on öeldud –  see on lugu ettevõttest, mis leiutab tulevikku.