Akadeemilise raamatukogu roll kriisides

Svea Kaseorg,Tartu Ülikooli raamatukogu erialainfo peaspetsialist

Viimased aastad on muutnud arusaamu sellest, mida tähendab töötada teadusraamatukogus. Pandeemia, sõda Ukrainas ja vaimse tervise kriisid on toonud esile, et raamatukogu roll ühiskonnas on palju laiem kui varem mõeldi. Inimesed ootavad lisaks usaldusväärsele infole ka ligipääsetavat ja turvalist keskkonda ning inimlikku tuge, mis aitab säilitada stabiilsust olukorras, kus tavapärane elu on häiritud.

Sellest arusaamast kasvas välja Erasmus+ projekt CAELUM (Open Science Supporting Vulnerable Communities: Empowering University Libraries in Crisis Response, 2025–2027), mida juhib Tartu Ülikooli raamatukogu. Lisaks on kaasatud partnerid Ukrainast, Leedust, Saksamaalt ja Kreekast. Projekti eesmärk on tugevdada ülikooliraamatukogude valmisolekut kriisidele reageerimiseks, arendada töötajate oskusi ning luua ühine praktiline raamistik, mille abil saavad raamatukogud kriisides oma kogukonda süsteemselt toetada.

Kriis tähendab aega, mil ühiskonnas või üksikisiku elus valitseb suur oht või ebakindlus, mis nõuab kiireid ja sageli raskeid otsuseid (Oxford University Press, i.a.). Kriis võib olla sõda või relvakonflikt, ülemaailmne pandeemia, majanduslik või poliitiline ebastabiilsus, aga ka infohäired või vaimse tervise probleemid. Kriis mõjutab kogu ühiskonda ning selle mõju ulatub paratamatult ka teadusvaldkonda. Siin muutubki akadeemilise raamatukogu roll nähtavaks – nagu ilmnes ka COVID-19 pandeemia ajal, mil raamatukogudelt oodati kiiret reageerimist, usaldusväärse info jagamist, digitaalsete teenuste töös hoidmist ning hiljem ka füüsilise ruumi pakkumist.

Raamatukogude senine tegevus

CAELUM-i projekti esimeses faasis (2025) uurisid kõik partnerid, kuidas nende riikide akadeemilised kogukonnad tajuvad raamatukogu rolli kriisiolukorras, milliseid teenuseid inimesed kasutavad ja mida nad raamatukogult ootavad. Käesolevas artiklis keskendun lühidalt Eesti ja Ukraina uuringu tulemustele, mis võimaldavad huvitavat võrdlust uuringus osalenud inimeste kogetud kriiside kaudu.

Et mõista, mida ülikoolikogukond raamatukogult kriisis ootab ja mida tegelikult kogeb, kasutati mõlemas riigis sama lähenemist: veebiküsitlust ja fookusgrupi arutelusid. Eestis vastas küsitlusele 62 inimest ja fookusgrupis oli viis osalejat; Ukrainas koguti 72 vastust ning kahes fookusgrupis osales kokku 14 inimest. Uuringutes osalesid raamatukoguhoidjad, üliõpilased, õppejõud ja ülikoolide tugipersonal, Ukrainas veel lisaks ka ajakirjanikud ja kodanikuühenduste esindajad. Selline kombineeritud lähenemine võimaldas analüüsida raamatukogu rolli nii kvantitatiivselt kui sügavamalt inimeste isiklike kogemuste kaudu.

Kolmetasandiline toetus ühiskonnale

Uuringute põhjal on raamatukogu roll kriisis kolmetasandiline ja kõik tasandid toetavad üksteist.

Esiteks tagab raamatukogu ligipääsu infole ja akadeemilise järjepidevuse. Eestis pidas kureeritud ja ajakohast kriisiinfot oluliseks 81% vastanutest. Ukrainas oli kõige olulisem ligipääs veebipõhistele raamatukoguteenustele (76%) ning rõhutati raamatukogude rolli sõja ajal õppetöö järjepidevuse tagamisel, kuna nad võimaldasid ligipääsu avatud õppematerjalidele ning toetasid kaug- ja e-õppe toimimist.

Teiseks on raamatukogu osa sotsiaalsest taristust, pakkudes füüsilist ruumi ja tehnilisi võimalusi, mis aitavad inimestel oma igapäevaelu jätkata. Eestis pidasid vastajad oluliseks võimalust elektroonilisi seadmeid laadida (79%), stabiilset WiFi-t (77%) ja füüsilist keskkonda (68%). Ukrainas peeti samas kontekstis samuti oluliseks ligipääsu WiFi-le (63%) ja füüsilisele keskkonnale (67%).

Kolmandaks täidab raamatukogu psühholoogilist funktsiooni, olles paik, kus saab kogeda rahu ja turvatunnet: Eestis soovis vaimset heaolu toetavat keskkonda 50% vastajatest ehk pooled küsitluses osalenutest. Ukrainas kirjeldasid vastajad raamatukogu sõja ajal kui sõlmpunkti, kus maa-alused hoidlad ja lugemissaalid toimisid varjenditena, sai laadida seadmeid, kasutada internetti ja jätkata õppetööd e-teenuste toel. Üks fookusgrupi osaleja märkis, et raamatukogu oli koht, kus elu tundus mõneks tunniks jälle normaalne. Eestis avaldus sama põhimõte teisel moel: raamatukogu pakkus pandeemia ajal kindlat ruumi ja tuttavat rutiini, mis aitas hoida tasakaalu ja toetas töötamist.

Samal ajal ilmnes mõlemas riigis ühine probleem: vähene teadlikkus raamatukogude võimalustest kriisiolukordades. Ukrainas kasutas vaid 22% vastajatest raamatukogu kanaleid kriisiinfo saamiseks, Eestis mainis raamatukogu kui infoallikat kõigest neli inimest 62-st vastajast. Kuigi raamatukogusid peetakse usaldusväärseteks, ei nähta neid otseselt kriisiabi pakkuvate asutustena. See oli laiemalt CAELUM-i uuringute üks keskseid järeldusi: raamatukogude suurim probleem ei ole mitte võimekus, vaid nähtavus.

Raamatukogu kui vaimse tervise toetaja

Kui nähtavuse küsimus on ühine kõigile CAELUM-i partnerriikidele, siis Eesti juhtumiuuringus kerkis esile veel üks oluline aspekt: raamatukogu roll vaimse tervise toetamisel. Tartu Ülikooli raamatukogu viis oma uuringu teadlikult läbi just sellest vaatenurgast, kuna ülikoolikeskkonnas on viimastel aastatel üha selgemalt fookusesse võetud üliõpilaste ja töötajate vaimne heaolu. Eesti inimarengu aruande (2023) järgi on üliõpilaste vaimne tervis õpingute ajal kehvem. CAELUM-i uuring näitas, et kuigi vaimse tervise tugi ei olnud vastajate jaoks peamiste ootuste hulgas, nähakse raamatukogus siiski suurt potentsiaali selles valdkonnas. Fookusgrupi osalejad kirjeldasid raamatukogu kui turvalist ja rahulikku paika, mis aitab ärevuse ja stressi keskel keskenduda ning säilitada igapäevaelu rutiini.

Samas ilmnes ka mitmeid kitsaskohti. Paljud vastajad ei olnud teadlikud, et raamatukogus on juba olemas mitmed vaimset heaolu toetavad teenused, näiteks Tartu Ülikooli näitel ööraamatukogu teraapiakoertega, tudengiköök, rohelised puhkealad ja muusikasaal. Need on madala lävega toetusvormid, mis loovad sõbraliku ja pingevaba õhkkonna, kuid mille olemasolu ei ole paljudele teada.

Aruteludes tõstatus ka raamatukogutöötajate enda vaimse tervise teema. Kriisiajal oodatakse raamatukoguhoidjatelt empaatiat ja valmisolekut abi anda, kuid samal ajal pole selge, kui kaugele see roll ulatub ja millal tuleks inimene suunata edasi professionaalse abi saamiseks. Töötajad vajavad nii koolitust empaatilises suhtluses kui ka kindlust, et nende enda heaolu ei jää tähelepanuta. Seega peab raamatukogu vaatama vaimse tervise tuge nii kasutaja kui töötaja vaatepunktist.

Eesti juhtumiuuringu põhjal saab öelda, et raamatukogud saavad vaimset tervist toetada füüsilise keskkonna kaudu, pakkudes rahulikku ja kaasavat keskkonda; teenuste kaudu, pakkudes tegevusi, mis aitavad lõõgastuda ja tugevdavad kogukonnatunnet, ning suhtluse kaudu, olles kättesaadav ja inimlik kontaktpunkt, kus kuulamine ja mõistmine on osa teeninduskogemusest. Selle rolli teadlik täitmine eeldab, et raamatukogud teevad nähtavaks oma olemasolevad algatused, töötajad saavad vajalikku väljaõpet ja ülikool toetab neid ametlikult ka organisatsiooni tasandil.

Kriis teeb vanad väärtused nähtavaks

Nii Eesti kui Ukraina kogemus näitab, et raamatukogud on kriisides loomuomaselt valmis aitama: nad on paindlikud, empaatilised ja kogukonnapõhised. Samas pole see valmisolek ennetav, vaid reageeriv. Raamatukogud toetavad inimesi siis, kui olukord seda nõuab, kuid nende roll ei ole veel ametlikult kriisisüsteemi osaks mõtestatud. Kui raamatukogud suudavad oma panuse nähtavaks teha ja selle siduda laiemate tugistruktuuridega, muutub nende töö järjepidevamaks ja mõjusamaks.

Need sammud ei anna raamatukogule uut missiooni, vaid teevad nähtavaks selle, mida raamatukogud on alati teinud: nad on hoidnud info kõrval ka inimest ennast. Kriisid toovad selle rolli lihtsalt selgemalt esile.

Kasutatud allikad

Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 2023.inimareng.ee
https://doi.org/10.58009/aere-perennius0043

Oxford University Press. (n.d.). Crisis. In Oxford Learner’s Dictionaries. Kasutatud 10. juuni 2025.
https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/definition/english/crisis_1

Kolesnykova, T., Soroka, M., Shcherbatiuk, T., & Rybalka, R. (2025). Report on focus group discussion and survey results on the role of libraries during crises: The Ukrainian case. CAELUM consortium.

Kaseorg, S., Neerut, L. (2025). Focus group and survey report on the role of libraries during crises in Estonia. CAELUM consortium.

Loe lisaks julgeoleku teemal

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].