Äkkraamatukogu, kärglaenutus, ujukogu

Autor: Katre Riisalu, Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja ning Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna sekretär

Mõtisklen alljärgnevalt selle üle, kas, miks ja kuivõrd on vaja erialast keelt teadlikult korraldada ja suunata. Erialaspetsialistide omavahelist töist vestlust kuulama jäädes, võib asjasse mittepuutuvale isikule tunduda, et räägitakse mingit salakeelt. Eks see mõnes mõttes seda ongi, sest kasutatakse oskussõnu, mille tähendus ei pruugi laiemalt teada olla. Samas, oma eriala oskussõnu teadmata, ei saa ju kolleegidega suhelda. Eelkõige mõtleme terminitele siis, kui õige sõna leidmisel hätta jääme. Selleks, et end selgelt ja täpselt väljendada, vajamegi termineid. Maailm on sedavõrd hullumeelse kiirusega muutunud ja arenenud ning ka terminid peavad ajaga kaasas käima.

Raamatukogusõnastik

Juba XIX sajandi viimasel veerandil oli käibel üsna palju raamatukogudega seotud oskussõnu. Neid võis leida nii Wiedemanni sõnaraamatus kui ka seadustes, mis kehtestasid reegleid, kuidas avalikke raamatukogusid luua. Läbi aegade on üheselt mõistetav oskuskeel oluline olnud nii raamatukoguhoidjate koolitamisel kui ka erialastes väljaannetes. Ka ajakirja Raamatukogu ilmuma hakkamise üheks põhjuseks 1923. aastal oli see, et meie erialane oskuskeel areneks ning tekiksid omakeelsed terminid. Esimene oskussõnastik raamatukogunduse ja bibliograafia alal ilmus juba 1931. aastal. Veebis on Raamatukogusõnastik kõigile kättesaadav alates 2001. aastast, alates 2022. aastast on sõnastik Eesti Keele Instituudi portaalis Sõnaveeb. Ennekõike on vaja mõisteid, st termineid ehk oskussõnu süstemaatiliselt koguda ja kirjeldada. See on täpsust, aega ning järjepidevust nõudev töö. Raamatukogundusliku terminoloogiaga on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja rahvusraamatukogu koostöös tegeletud sajandi jagu.

Millest me räägime, kui räägime raamatukogu terminitest?

Mõned näited. Traditsiooniliselt leiab raamatukogust raamatuid, kuid viimasel ajal räägitakse aina rohkem raamatukogu kontekstis ka kõikvõimalikest teostest (sh muusikalisi, koreograafilisi, suulisi) ning väljaannetest (eri-, ilu-, sari-, digi-, jätk-, e-väljaanne). Kogu selle mitmekülgse raamatukogundusliku maailma võttis juba 1990ndatel kokku kirjanik Jaan Kross, kes pakkus üldiseks terminiks teavik. Teavik hõlmab kõikvõimalikke infokandjaid ning on väga hästi kinnistunud meie erialakeeles ja ka laiemalt ühiskonnas. Ametlikus dokumendis leidis teavik esimest korda terminina kasutust „Sundeksemplari seaduses“ (1997). Mõiste sundeksemplar on omakorda kasutusel olnud rohkem kui sajandi, kuid kuna sundus tekitas demokraatlikus ühiskonnas aina enam tugevaid negatiivseid emotsioone, siis kehtib Eestis nüüd „Säilituseksemplari seadus“ (2016). Tõsi, uues seaduses asendus teavik väljaandega. Kui teavik on „mis tahes materiaalne objekt, millele on talletatud info“, siis väljaanne on „üldnimetus levitamiseks määratud teose või teaviku kohta“. Sõltumata sellest, kas tegemist on sund- või säilituseksemplariga, on seaduse mõistes tegemist rahvusteavikute kogumisega. Säilituseksemplar rõhub ühisele vastutusele kultuuripärandi säilitamisel tänastele ja tulevastele põlvedele.

Veel mõnest raamatuga seostuvast eriomasest terminist. Levinud ja käibel on paber- ja e-raamatud, aga raamatukogudes leidub ka tirel- ja ahelraamatuid. Tirelraamatut saab lugeda mõlemat pidi. Nii raamatu esi- kui ka tagakaas on tegelikult esikaaned ja teose lõpud on köite keskel vastamisi. Tirelraamatud on näiteks kakskeelsed raamatud, kus ühes keeles lugu algab ühelt poolt, teises keeles teiselt poolt. Kui tirelraamatud on pärit uuemast ajast, siis ahelraamatuid leidus esijoones keskaja raamatukogudes, kui need olid ketiga lugemispuldi või riiuli külge kinnitatud. Dosadoo on köitetüüp, kus on vastakuti kokku köidetud kaks raamatut, nii on kaks esikaant ja ühine tagakaas. Bookazine on eesti keeles raamatajakiri, mis sisaldab nii raamatu kui ajakirja elemente ning oli kasutusel juba 1930ndail. Tänapäeval on selle näiteks Loomingu Raamatukogu, mis on ajakirjana ilmuv ning raamatuna levitatav. Hämmastav, kui palju erinevaid vorme ja tüüpe on raamatutel, mis korrastatud raamatukogus vajavad terminitena selgeid kokkuleppeid.

Inglise keele mõju

Kui sobivat omakeelset sõna saadaval ei ole, siis tuleb vaadata, kas teistel keeltel oleks midagi pakkuda. Inglise keele mõju on igapäevaelus tuntav ja tugev. Näiteks on kogu maailmas raamatukogudes levinud uue teenusena ruum, mida kutsutakse makerspace. Selle sõnaga on vähemalt raamatukoguhoidjate jaoks üheselt mõistetavalt öeldud, et antud ruumis saab külastaja kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid (3D-printer, laminaator jt). Eestikeelse vastena on pakutud tehnoloogia-, loome-, loovus- või tegevustuba. Terminoloogiatoimkond pakkus raamatukogu värkstuba – koht, kus inimesed võivad töötada üksi või koos, jagades ideid, seadmeid ja teadmisi. Omakeelse termini järele tekkis vajadus, kui tõlgiti rahvusvahelist raamatukogu statistikastandardit. Värkstuba tekitas standardi arutelude käigus üksjagu poleemikat, väideti, et seda ei hakata kasutama. Siiski on värkstuba ajakirjandusest läbi käinud ka raamatukogude kontekstis.

Mõni sõna selgituseks ka pealkirjas toodud terminite kohta. Äkkraamatukogud on ajutised, väljaspool raamatukoguruume korraldatud raamatukogud, nt ranna-, pargi-, festivaliraamatukogud. Need on ka välk- või pop-up raamatukogud. Kasutada võib meie omakeelseid või inglise keelest tulenevat terminit. Tartu linnaraamatukogu alustas juba õige mitme aasta eest kärglaenutust. See on laenutusviis, kus pereliikmed, sõbrad ja kõik, kellele see vähegi vajalik tundub, üksteisele ja üksteise eest raamatuid laenata saavad. Tallinna Keskraamatukogus on katsetatud ujukogu. See on kogu, mis ei ole kindlas raamatukogus, vaid mille teavikud asuvad raamatukogus, kuhu need lugeja poolt viimati tagastati. Soome kolleegide kogemusele tuginedes võib öelda, et ujukogu kasutuselevõtt toob traditsioonilise raamatukogu mõtteviisi väga suure muutuse. Uuel viisil toimimine eeldab koostööd ja usaldust, ühiste eesmärkide mõistmist, ühtseid tööjuhendeid ja töövõtteid. Väga tabavalt võtab see kokku ja samas iseloomustab ka tööd terminitega.

Nagu meie igapäevakeel, elab ja muutub ka erialakeel. Samuti vajab nimetust iga uus nähtus. Kahtlemata oli ja on ka tulevikus väljakutseks ajas püsivate ning arusaadavate terminite leidmine või loomine ehk teadlik oskuskeele kujundamine. Erialase keele säilimiseks, tuleks rohkem eelistada omakeelseid oskussõnu, eelkõige seetõttu, et omasõnalised keelendid on selgemad, läbipaistvamad ja seega ka üldarusaadavamad. Raamatukogu roll on muutumas ja ka erialane keel peab ajaga kaasas käima.

Kes soovib erialakeele teemadel kaasa mõelda, on oodatud 8. oktoobril kell 11–14 toimuvale XIX oskuskeelepäeva konverentsile „Meie, teie ja nende (oskus)keel“. Tänavusel konverentsil keskendume sellele, kuidas tekivad omakeelsed terminid ja milline on inglise keele mõju oskuskeelele. Vaata lähemalt XIX oskuskeelepäeva konverentsi lehelt.