Vaata lahtiolekuaegasid
Aruteluringis istumine

Autoriõiguste seminar: Seadusandja võiks tehisintellekti regulatsiooniga oodata 

25. aprill 2023

20. aprillil arhitektuurikeskuses toimunud ja Eesti rahvusraamatukogu korraldatud autoriõiguste seminaril tõdeti, et seadusandja ei peaks kiirustama tehisintellekti regulatsiooniga. Eesti esitajate liidu tegevjuht Urmas Ambur ja vandeadvokaadid Olivia Kranich, Helery Maidlas ja Peeter Mõtsküla leidsid ühisel arutelul „AI≠IO ehk tehisintellekti ja intellektuaalomandi vastasmõjudest ja koostoimest”, et settimist vajavad ühiskonnas mitmed olulised küsimused. Autoriõiguste kaitse on muutumas tehisintellekti ja intellektuaalse omandi suhtes veelgi nüansirikkamaks.  

Seminaril toimunud arutelu osalised olid ühisel seisukohal, et nii Eestis kui mujal maailmas oleme seismas võimaluste ees teha tehisintellekt inimesele kasulikuks. Kuidas seda teha õiguse vaatenurgast nii, et ka autoritel jätkuks tahet luua uusi väärtusi ning töö eest on võimalik saada õiglast tasu. See ei ole juriidikas küll uus küsimus, aga kiirete arengute tõttu tehnoloogias põimub küsimus paljude teiste valdkondade ja nende sees toimuvate muudatustega.  

Täna usume, et tehisintellekti info haare lõpeb peamiselt veel seal, kus tekstid või info pole enam avalikud. Inimene pääseb ligi palju suuremale ja sageli ka väärtuslikumale infole, kui laenutab raamatuid ja külastab piiratud ligipääsuga andmebaase. Kui aga tehisintellektil on võimekust töötada läbi sadu kordi kiiremini infot, võimaldab ta ühiskonnale suuremat kasutegurit. Tahes tahtmata mõtleb inimene, et kuidas saada abimehe toel efektiivsemaks.  

Õigus tasule oma loomingu eest on kirjanikel, illustraatoritel, kirjastajatel, kunstnikel, fotograafidel, teadlastel. Loetelu on pikem, sest isiklike ja varaliste õigustega autoriteks võivad olla kõik inimesed, kes on autoriõiguse mõistes loonud teose. Vaid inimene saab luua autoriõiguste kaitse all olevat teost. AI loodud teos ei ole seaduse mõistes intellektuaalne omand.  

Piiride ületamine 

Kui tehisintellektist vestluspartner kasutab võrgus kättesaadavat infot ilma viideteta, sisaldub selles enamuse vaatest kõigest korrektsuse küsimus, mis tänasele kasutajatele jääb sageli probleemina veel märkamatagi. Vaid üksikute ekspertide jaoks võib see olla huvitav küsimus, et mismoodi erineb olukord sellest, kui kirjanik loob tekste teiste autorite lugemisest saadud mõtete toel ja tehisintellekt ammutab ideid miljonist dokumendist, et inimesele rahuldust pakkuv vastus kokku panna?  

Võrgu andmebaasid on omaette peatükk mastaapses autoriõiguse temaatikas. Andmemaht kasvab. Andmebaaside omanike arv kasvab. Teoste koosseis on sageli piiriülene. See kõik nõuab arvestamist rahvusvahelise õigusega ning seda konkureerivates tingimustes nö kontinentide vahel.  

Lahendamist vajavad mitmed küsimused tuleviku vaatenurgast. Kui tehisintellekt pakub veel inimkäe pikendusena loomingulist rõõmu, siis suure tõenäosusega kaob mänguline meeleolu siis, kui tehisintellektist peaks saama autor intellektuaalse omandi tähenduses. Me ei taha mõelda, et temas on võimekus tegutseda ilma inimkonna kogutud tarkusele toetumata. Võibolla on järgnev nali liiga must huumor, aga loojate jaoks on lahendus hakata tehnoloogia ettevõtete aktsionärideks, et mingigi tasu saada.   

Inimloomingu autorid peavad saama oma töö eest õiglast tasu. Intellektuaalse omandi küsimused tehisintellekti saabumise kontekstis muutuvad veelgi enam ühiskonnas olulisteks. Vaatamata sellele ei maksa õigusregulatsiooni loomisel kiirustada. Kuigi alates 1939. aastast on üheks ühiskondlikuks mureks olnud Eestis autoriloomingu kaitsmine tehnoloogia eest, on vaja taas justkui astuda esimene samm ning nüansirikkas uues olukorras vaadata teemale peale tervikpildis. Läheb aega nii palju kui läheb, aga seadusandjal on kaitsta vaja inimest ning selle juures tagada kultuuri kestvus, julgeolek ja loomevabadus, millele saab põhineda edukas majandus.  

Teised teemad ja seminari salvestus 

Autoriõiguste päevale pühendatud seminaril kõneldi laenutustasudest, autorilepingutest, autori pärandi küsimustest, fotode õigesti kasutamisest ja rikkumiste tuvastamistest tehisintellektiga.  
Seminari kõikide ettekannetega saab videos tutvuda rahvusraamatukogu Youtube kanalil. 

Ettekannetega esinesid Ainiki Väljataga Autorihüvitusfondist, Kärt Nemvalts Justiitsministeeriumist, Ivo Mahhov Välisõigusabi Advokaadibüroost ja Priit Lätt PwC Legalist, Mari Must Ellex Raidlast, Henrik Eggert ja Maris Copyright Agentist ning Rita Enna Eesti Rahvusraamatukogust. 

Aruteluringis vahetasid mõtteid Peeter Mõtsküla Trinitist ning Helery Maidlas ja Olivia Kranich Sorainenist. Lisaks rikastasid oma mõtetega seminari Heli Künnapas ja Haldi Välimäe

Autoriõiguste seminar „Paberraamatust tehistaibuni. Autoriõiguslikke küsimusi analoog- ja digikeskkonnas“ toimus 23. aprillil peetava rahvusvahelise raamatute ja autoriõiguste päeva tähistamiseks.  

Raamatute ja autoriõiguste päeva eesmärgiks on julgustada avastama lugemise mõnusid ja tõsta inimeste austust kirjanike vastu, kes on oma teostega andnud edasi inimlikkuse sotsiaalset ja kultuurilist progressi. Esmakordselt tähistati seda päeva 1995. aastal UNESCO peakontoris Pariisis. 

FOTOGALERII 
Autor Aron Urb/ Eesti Rahvusraamatukogu
  
Signe Heiberg 
Avalike suhete ja sisekommunikatsiooni ekspert