“Bibliograafiatöö on natuke ka detektiivitöö”. 12 küsimust tegijale

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) annab alates 2000. aastast välja auhinda parimale bibliograafiale. Auhinda antakse välja üle aasta ning tänavu sai selle vääriliseks Leelo Tungla bibliograafia (Eesti Rahvusraamatukogu, 2022). Selle olulise saavutuse äramärkimiseks rääkisime bibliograafiatest, nende tähtsusest ja tulevikust Krõõt Liivakuga, kes on ka üks Leelo Tungla bibliograafia koostajatest. Ent Krõõda käe all on valminud näiteks veel Betti Alveri, Kersti Merilaasi, Lennart Meri, Jaan Krossi, Oskar Lutsu, Valter Ojakääru ja veel paljude teiste bibliograafiad.

Mis on bibliograafia ja miks see on oluline?
Bibliograafia võib tähistada nii bibliograafianimestikke, tööd nende nimestike koostamisel kui ka bibliograafiaalast teadustööd ja metoodikat. Kreeka keeles on see βιβλιογραφία, bibliographia ning täpne tõlge on „raamatu kirjutamine”. Ammuses minevikus tähistaski see mõiste raamatute ümberkirjutamist. Ladinakeelne sõna bibliographia tuli kasutusele 17. sajandi Prantsusmaal, selle sõnaga tähistati raamatute tundmist ja kirjeldamist.

Bibliograafiate eesmärk on informeerida lugejaid trükistest ja muudest dokumentidest ning anda põhjalik ja ammendav, usaldusväärne, täpne ja korrastatud bibliograafiakirjete loetelu kindlal teemal. Näiteks isiku kohta koostatud bibliograafias loetletakse kõik tema tööd ja nende käsitlused.

Mis tüüpi inimene sobib hästi bibliograafiks?
Bibliograafia koostamine tähendab süüvimist teemasse, teostesse, käsitlustesse, süsteemi loomist, süvenemist detailidesse ning tervikpildi ja seoste nägemist. Bibliograafiks sobib seega süsteemne ja põhjalik inimene, kes märkab seoseid ja suudab pikka aega ühele teemale keskenduda. Pean oluliseks ka huvi aine vastu. Kasuks tuleb haridus erialal, mille kohta bibliograafiat koostatakse, aga ka raamatukogundusharidus ja bibliograafia koostamise metoodika tundmine.

Kuidas jõudsid oma esimese bibliograafia koostamiseni?
Pärast Tartu ülikooli lõpetamist kutsus endisaegne tuntud bibliograaf Vaime Kabur mind tookordse Kreutzwaldi nimelise raamatukogu bibliograafiaosakonda ja andis mulle esimeseks tööks Juhan Smuuli bibliograafia teise osa koostamise. Mul oli küll eesti filoloogi haridus, aga puudus bibliograafia koostamise kogemus. Raamatukogundushariduse sain Tallinna ülikoolist alles kümme aastat hiljem. Vaime Kabur oli mu esimene õpetaja bibliograafia alal. Teine oluline juhendaja oli bibliograafiaosakonna kolleeg Vilma Piibeman. Mäletan, kuidas ta meid, noori bibliograafe, utsitas ja saatis kõike de visu (oma silmaga) kontrollima, et ikka iga sõna, number, koma ja punkt õiged oleksid.

Kui ma alustasin, olid bibliograafiaalikateks kataloogid, kartoteegid ja trükised. Andmebaasid tulid hiljem.

Kust sa alustad bibliograafia koostamist? Kuna oled koostanud mitmeid bibliograafiaid, siis kas sul on sul välja kujunenud ka mingi kindel rutiin?
Alustuseks on tähtis teemaga tutvuda. Bibliograafia koostamiseks on kindlasti vaja süvenemisega uurida teoseid, mille kohta bibliograafiasse andmeid kogutakse. Kirjaniku personaalbibliograafia koostamisel võtan ette kõigepealt raamatud. Koostan loetelu allikatest, mis on vaja läbi vaadata. Näiteks kirjaniku bibliograafia puhul tuleb loetleda raamatud, nende arvustused ja tutvustused, ajakirjanduses ja kogumikes ilmununud ilukirjanduslik looming, intervjuud publitsistika, seejärel kõik tema kohta kirjutatu, kajastusi kunstis, teoste ainetel loodud muusikateosed, teatrilavastused jne. Kirjete kogunedes kujuneb bibliograafia ülesehitus.

Kuidas paned paika piirid bibliograafia koostamisel, kui kuulsuse tööde hulk on väga suur?
Olen enamasti koostanud täielikke bibliograafiad, olenemata sellest, kui suur kirjaniku tööde ja selle käsitluste hulk on. Valiknimestiku koostamine pole sugugi lihtsam: vaja on eriti hästi tunda teemat ja käsitlusi, et välja valida oluline. Tuleb kriitiliselt hinnata allikaid.

Hindan väga meeskonnatööd, millest mul on ainult meeldivad kogemused. Paljud meie bibliograafiad on sündinud kollektiivselt, s.t on olnud mitu koostajat, kes teevad tööd bibliograafia eri osadega. Pean seda tööviisi väga tõhusaks. Meeskonnas tekib häid mõtteid, saab nõu pidada, üksteist toetada ja kontrollida. Selleks meeskonnaks on viimasel ajal olnud näiteks Signe Suursöödi, Tiina Ritson, Tiina Aasmann, Eha Garšnek.

Mida teed olukorras, kus allikad on vastuolulised või ebaselged?
Vastuolusid ja ebaselgust tuleb ikka teinekord ette. Siis on vaja teada, milline allikas on usaldusväärne. Need on näiteks tunnustatud kirjastuste toimetatud trükiväljaanded ja tunnustatud organisatsioonide andmebaasid. Ka bibliograafiallikates võib vigu olla, sellepärast on ideaalis olnud eesmärk kõik de visu läbi vaadata, s.t allikat tuleb oma silmaga kontrollida ja lugeda.

Millised on su nipid vähetuntud või haruldaste allikate leidmiseks?
Tuleb lugeda teoseid ja käsitlusi, nendes olevad kirjanduse nimestikud läbi töötada, märgata pisiasju. Bibliograafiatöö on natuke ka detektiivitöö, sest kõik andmed ilmunud loomingu kohta ei tule välja tavapärastest bibliograafiaallikatest, vaid on vaja jälitada viited ja vihjeid.

Mis on olnud kõige ootamatum väljakutse, millega oled bibliograafia koostamisel kokku puutunud?
Kõige suuremad väljakutsed olidki algajana, kui alles omandasin teadmisi bibliograafia koostamise allikate ja metoodika kohta. Aga mul olid head õpetajad ja juhendajad.

Kuidas hoiad mõistust selgena, kui pead läbi vaatama lõpmatuna näivat allikate hunnikut?
Teen tööd samm-sammult ja varun võimaluse korral aega. Mõnikord on kasuks olnud ka pausid, kui vahele tuleb mõnikord teine ülesanne. Siis saab jälle värske pilguga töö juurde naasta.

Kas hingel kripeldab veel mõni bibliograafia, mida tahaksid koostada?
Olen koostanud ja toimetanud peamiselt kirjanike bibliograafiaid, mis on olnud huvitav kulgemine läbi kirjaniku loomingu, aga ka näiteks Eesti Teaduste Akadeemia bibliograafia. Enamiku bibliograafiatest olen koostanud koos kolleegidega ühise tööna. Tunnen, et bibliograafiatöö pakuks endiselt huvi ja rõõmu, näiteks oleks tore veel mõne eesti luuletaja loomingut uurida.

On sul soovitusi teistele bibliograafidele?
Soovin kannatlikkust ja kriitilist meelt. Noortel tasub meeles pidada, et sugugi kõike ei leia internetist. Kõiki bibliograafiaallikaid ei ole veel digiteeritud, nii et andmeid tuleb otsida nii trükistest, katroteekidest kui ka käsikirjadest. Interneti kasuks räägib jälle see, et sealt tuleb nime- või sõnaotsinguga välja täiesti ootamatuid ja haruldasi allikaid, mida teistmoodi ei leiaks.

Täpsust. Kui bibliograafias on ajaleheartikli ilmumisaasta või -kuupäev valesti läinud, on kasutajal seda raske mujalt üles leida. Sellepärast soovitan bibliograafil süveneda ja aega võtta, mitte kiirustada. Algajale bibliograafile on suureks toeks hea ja kogenud õpetaja-juhendaja või toimetaja

Kuidas sa näed selle eriala tulevikku?
Bibliograafiad ei ole loodetavasti sugugi kaduv kunst. Ikka tuleb mõni töö- ja ajamahukas tellimus või koostööpakkumine. Bibliograafiatel on meie kultuuris seni kindel koht olnud ja tellijatel paistab samuti huvi olevat. Aina enam bibliograafiaid ilmub ainult veebis või on vormistatud andmebaasidena. Aga loodetavasti ilmub ka edapidi trükitud bibliograafiad. Nende välimus ja kujundus on aasta-aastalt üha esinduslikumaks läinud.

Julgen öelda, et bibliograafia koostamine on loominguline tegevus, mis pakub suurt töörõõmu. Endiselt on inimesi, kellel huvi, hakkamist ja võimet bibliograafiaid koostada.

Küsimusi esitas Paula Põder.

ERÜ bibliograafiaauhinna nominendid

Leelo Tungal : bibliograafia

2022

Valter Ojakäär 100 : bibliograafia

Kullamaa, Inge, koostaja 2023

Bibliograafia Eesti majandusajalugu 1918-1940

[2022]