Dialoogis õpime kuulama, väljendama ja häid küsimusi esitama

Artikkel ilmus esmakordselt väljaandes Pärnu Postimees.
Piret Jeedas, koolitaja, dialoogipraktik ja andragoogika külalislektor Tallinna Ülikoolis

Piret Jeedas viis koos Bart Cosijniga läbi oktoobris 2024 Rara meediahariduse konverentsil töötoa “Dialoogi võimalused klassiruumis: kuidas rääkida inimesega, kellega sa ei ole samal arvamusel?“

Iga inimese jaoks on oluline oma mõtteid väljendada turvalises ja usalduslikus keskkonnas, olla kuulatud ja mõistetud.

Dialoogiline mõtteviis ja lähenemine

Kui sa mõtled sõnale “dialoog”, millised seosed sul kohe tekivad? Võid teha veel ühe sammu ja uurida sõnaveebist dialoogi tähendust. Tihti tuuakse esmase seosena välja, et dialoog on kahekõne kahe inimese vahel. Aga nagu sõnaveebi uudistades selgub, võib kahekõne toimuda ka mitme inimese vahel, näiteks rühmas. Dialoogi sünonüümiks on meie igapäevases sõnavaras  enam levinud arutelu, vestlus, kõnelus.

Edasi uurides võiks küsida, et kui toimub kahekõne – dialoog, arutelu, vestlus  –  kahe või mitme inimese vahel, siis milline see on? Kes kui palju sõna võtab? Kas kõik soovijad saavad kordamööda sõna? Kas inimene kogeb, et tal on võimalus oma mõtteid ja seisukohti julgelt väljendada? Kas ta tunneb, et teda päriselt kuulatakse? Või vastupidi, inimene kogeb, et ta ei saa oma mõtteid lõpuni väljendada, talle segatakse pidevalt vahele ja tema vaatenurki ei juleta isegi mitte kaaluda. Mõnikord neid isegi halvustatakse. Nende küsimuste valguses võid jälgida suhtluskultuuri oma elus ja töös, mõnes virtuaalses töögrupis, jututoas või erinevatel suhtlusplatvormidel.

Üks võimalus parema arutelu- ja vestluskultuuri edendamiseks nii kogukonnas, klassiruumis, juhatuse koosolekul kui ka ühiskonnas laiemalt on läbi dialoogilise mõtteviisi ja lähenemise. Dialoog kui mõtteviis on seotud meie hoiakute ja suhtumisega, nt avatuse, austuse ja lugupidamisega teise inimese ja tema vaatenurkade suhtes. DIaloog on ka struktureeritud kohtumise vorm:  vestlusring olulise teema või küsimuse sügavaks uurimiseks. Dialoogilises vestlusringis kohtuvad inimesed võrdsetena ja arutlevad osapooli kõnetava teema või küsimuse üle. Igaühel on võimalus end väljendada ja olla kuulatud, kedagi ei arvustata ega mõisteta hukka tema seisukohtade pärast. Põhimõtetena kõlavad need mõistlikult ja arusaadavalt,  aga päris elus on keskendunud vestlus ja kuulamine, eri vaatenurkadega kohtumine oluliselt keerulisem. Ikka tekib soov vahele segada, mitte nõustuda, kiirelt oma mõte vahel torgata. Dialoogiks on vaja ka aega. Rutaka vestluse käigus jäädakse pinnapealseks, ega süveneta piisavalt.

Milliseid dialooge me vajame?

Dialoog algab igast teemast või küsimusest, mis läheb inimestele korda. Nii võib igaüks  kokku kutsuda  inimesed ja püstitada olulisi teemasid. Sa ei pea olema teema ekspert, vaid sind kannustab soov mingit probleemi, teemat, küsimust paremini mõista. Dialoog ei pea lõppema otsuse või kokkuleppega. Mõnikord on ka teema lahti rääkimine, avamine ja uurimine eri nurkade alt edasiviiv. Nii kujuneb jagatud tähendusruum, selgus, uus arusaamine, taipamine.

Aktuaalse teema leidmisel võib aga uudishimulikult ringi vaadata erinevaid meediaväljaandeid sirvides. Millest viimasel ajal räägitakse, millest kirjutatakse? Näiteks on aktuaalne teema nutitelefonide kasutamine koolis. Kas seda piirata ja kuidas? Tegemist on keerulise teemaga, kus erinevatel osapooltel on oma arusaam. Nii võib koolides eri vanuses õppijad, õpetajad, lapsevanemaid, psühholooge selle teema üle arutlema tuua.

Avatud ja turvalises dialoogiruumis võiks olla ka julgelt kriitiline. Kriitiline hoiak tähendab, et inimene on uuriv, küsimusi esitav, oletusi kahtlusi alla seav. Kriitiline mõtleja uurib oma ideid, oletusi ja nende paikapidavust eri allikatele toetudes.

Kuidas dialoogis olla?

Dialoogi hoiavad koos 4 lihtsat põhimõtet.

• Ma väljendan – see tähendab julgust ausalt väljendada iseennast, oma mõtteid ja esile tuua oma kogemusi. Anda oma mõtetele hääl. See ei olegi aga nii lihtne, sest sageli hoiame end tagasi kartuses, et meid ei mõisteta jne.

• Ma austan – see tähendab, et ma märkan ja austan teist inimest eri arvamustest hoolimata. See on sageli eriti keeruline: mis juhtub siis, kui teise inimese mõte on totaalselt minu omast erinev. Vahest aitab just lõpuni kuulamine mõista, miks inimene nii mõtleb.

• Ma kuulan – see tähendab, ma kuulan ennast ja teisi avatud meele ja siira uudishimuga. Kuulan mõtte lõpuni ja ei sekku.

• Ma olen avatud erinevustele – see tähendab, et olen avatud eri vaatenurkade mõistmisele. Igalt inimeselt on midagi õppida.

Nendest põhimõtetest lähtumine on vestlusringis sageli palju keerulisem ning oluline ongi seda õppida.

Meediahariduse dialoogid

Meediamaastikul ringi uudistades võib leida rikkalikult teemasid ja küsimusi, mis on aluseks dialoogiks. Alati pole võimalust kutsuda inimesi ühisesse vestlusringi, aga võib läheneda dialoogiliselt ka muul viisil.  Dialoogis võib olla ka tekstiga. Näiteks mõnd arvamuslugu lugedes võiks läheneda sellele läbi 3 prisma: millega ma nõustun? Millega ma ei nõustu? Millised küsimused mul tekivad? Just küsiv hoiak on oluline ka kriitilise mõtlemise arendamise seisukohast.

Rikkalikku materjali pakuvad ka fotod.  Näiteks pressifoto näitus, sageli avalikes ruumides,  pakub võimalust peatuda ja astuda dialoogi nii foto endaga kui ka fotograafiga.  Samuti võib olla dialoogis linnakeskkonnas, ise fotosid teha ja seejärel teistega nende üle arutleda. 

Kokkuvõtteks, dialoog pakub võimaluse mitmekülgseks õppimiseks. Nii iseenda, teiste inimeste kui ka ümbritseva maailma kohta. Dialoogis osalemine loob võimaluse sügavamalt mõista teise inimeste mõtteid, soove, unistusi ja vajadusi ning  arendada endas kuulamis- ja eneseväljendusoskust ja kriitilise mõtlemise oskust.