Digari mulluseks menukiks osutus tarbeklaas

Eestlased uurivad juba neljandat aastat digitaalarhiivist DIGAR kõige enam tarbeklaasi kohta, kuid 2023. aasta topp 10-sse mahtus tasavägiselt mõõtu võtma väga eriilmelisi teemasid –logistikast looduseni ja noorteprobleemidest maakaardini aastast 1805.

“Kõige enam uuriti digitaalarhiivis Joh. Lorup’i klaasivabriku kolme kataloogi aastast 1939, kokku ligikaudu 7000 korral. 1964. aastal ilmunud Tarbeklaasi kataloog osutus samuti populaarseks,” kõneles Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivi juhtiv spetsialist Ülle Laos. Digitaalarhiivi juhtiv spetsialist meenutab, et huvi tarbeklaasi vastu kasvas koroona aja alguses ning pole lakanud tänaseni.

DIGARi kasutaja avastas ka mitmeid uusi raamatuid. “Mullune pingerida enimkasutatud teostest näitab, et eelistatud on õppe-, aime- ja ilukirjandus,“ resümeeris Ülle Laos, kelle sõnul tähendab DIGAR väga eriilmeliste eesti kultuuri ja eestlastega seotud teemakollektsioonide kodu.

Kõrgele teisele kohale jõudis mullu mitmetuhandelise kasutuskorraga 2013. aastal välja antud „Logistika õpik kutsekoolidele“. Õpiku koostaja Ain Tulvi annab 536-leheküljelises teoses ülevaate logistika valdkonna põhimõistetest, selle toimimisest ning tarneahala juhtimisest.

6-kopikaline raamat taas popp

Auväärsele kolmandale kohale platseerunud Eesti põllumajanduse akadeemia 1968. aastal välja antud ja 6 kopikaga müüdud inglisekeelne vestmik „Meet the Parkers“ on Digaris saanud teoseks, mis on võitnud taas lugeja südameid. Aastal 1969 kuulus teos samuti õppematerjali hulka.

Menukas loodus- ja noorteraamat

Neljanda koha hõivas digitaalarhiivi topis loodusmehe Marek Vahula „Haigruotsija. Haigruraamat“, mis on enamikes vanaraamatupoodides läbi müüdud, aga allalaaditav DIGARis.

Viiendal kohal on jäädvustanud end mulluses topis Helga Nõu kaheksandike elust kõnelevad jutustused „Pea suu! ; Tõmba uttu“. Kõiki teise kuni viienda koha teoseid kasutati rohkem kui tuhat korda.  

Kahe sajandi tagune maakaart

Pingerea kuuendal ja seitsmendal kohal oli õppekirjanduses, aga topi kaheksanda koha hõivas maakaart aastast 1805. Tegemist on Eestimaa kubermangu käsikirjalise topograafilise atlase Tallinna kaardilehega. Kauni kujundusega kaardil on toonased sadamad, kirikud, mõisad, pastoraadid, postijaamad, toll, külad, teed, metsad, jõed, järved, sood.

Topi kahelt viimaselt kohtadelt leiab veel praktilise suunitlusega teoseid.

Rahvusraamatukogu hallatav DIGAR on ellu kutsutud vahendama kirjandust, perioodikat, õppematerjale, visuaale ja audiokandjaid. DIGARi sisu kättesaamine on reguleeritud autorikaitsega ning sageli ei ole värsked väljaanded loetavad, kuid autoriõigustega kaitstud teost saab lugema tulla raamatukokku kohapeale.

DIGAR on uuenemas ja tänaste teadmise järgi aastal 2024 saab Eesti kultuuripärandit uurida juba kaasaegsemast digitaalarhiivist.

Digitaalarhiivi DIGAR topp 10

1. Tarbeklaas ja Joh. Lorup’i klaasivabriku klaaskaupade kataloogid – 7178 kasutuskorda
2. Logistika õpik kutsekoolidele- 3068 kasutuskorda
3. Meet the Parkers : texts of conversation – 1784 kasutuskorda
4. Haigruotsija. Haigruraamat – 1680 kasutuskorda
5. Pea suu! ; Tõmba uttu! – 1393 kasutuskorda
6. Ühiskonna uurimise meetodid : sissejuhatus ja väljajuhatus – 1369 kasutuskorda
7. Õhtumaade muusikalugu I – 1336 kasutuskorda
8. Атлас топографический съемки Эстляндской губернии. Часть 1. A [Tallinn]- kasutuskordi 1304.
9. Eesti talundid : Tartumaa – 1136 kasutuskorda.
10. Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele- 1028 kasutuskorda.

Kokku kasutati DIGARit mullu 478 175 korda.