Digiligipääsetavusest raamatukogu praktiku vaatest

Made Viljur-Voit, Eesti Rahvusraamatukogu testijuht ja ligipääsetavuse spetsialist

Ligipääsetavus on inimeste võrdne kohtlemine ja elementaarne viisakus oma klientide vastu. Digiligipääsetavus tagab võrdse kohtlemise digitaalses ruumis. Ligipääsetavusest võidavad kõik meie kasutajad – nii need, kelle erivajadus on kaasasündinud, kui need, kelle erivajadus on ajutine. Ligipääsetavuse tagamise eest vastutab veebilehe valdaja. Samas ei valmi ükski veebileht ilma meeskonnata: panustada saavad disainerid, arendajad ja sisuloojad.

Veebilehe loomisel tuleks järgida nelja lihtsat põhiprintsiipi: veeb peab olema navigeeritav, kohalduv erinevatele ekraanidele, värvid peavad olema piisavalt kontrastsed, tekst arusaadav ja lihtne ning tugitehnoloogiad peavad veebile ligi pääsema.

Veeb on navigeeritav: lihtne navigatsioon, selged pealkirjad ja järjepidev struktuur. Kasutaja peaks kogu aeg aru saama, kus ta lehel asub.

• Oluline element on jäljerada, mis näitab iga lehe päises, kus kasutaja asub. Samuti peaks lehel olema võimalik korduvatest osadest nagu menüüd, küljepaneelid ja otsing, üle hüpata ja kohe vajaliku põhisisu juurde liikuda.
• Inimesele, kes kasutab ekraanilugejat või veebilehel liikumiseks tabulaatorit, on olulised nn ülehüppamislingid, mis võivad olla kasutaja silmale nähtamatud, kuid võimaldavad kiiret liikumist lehe põhisisu juurde. Selline link tuleks iga lehe algusesse lisada.
• Leht peaks olema jagatud pealkirjadega plokkideks ja igal lehel peaks pealkirjad algama esimese taseme (H1) pealkirjast ning jätkuma järjest, ühtegi taset vahele jätmata.
• Pealkirjade tasemeid ei tohiks eristada ainult teksti suuruse või värvilahendusega – pealkirjad peavad olema eristatavad veebilehe koodist.
• Igal veebilehel peaks olema võimalik liikuda hiirt kasutamata, navigeerides ainult tabulaatori või nooleklahvide abil.
• Ka elemente avada (linke klikata, nuppe vajutada vms) peaks olema võimalik klaviatuuri abil, ühtegi hiireklõpsu tegemata. Hiire kasutamine võib olla raskendatud motoorikahäiretega inimestel ja vanemaealistel.
• Igal klikataval elemendil peaks olema selgelt nähtav fookus. See tähendab, et igal elemendil, kuhu liigutakse tabulaatoriga, tekib selgelt eristatav raam, mis on piisavalt kontrastne võrreldes nii elemendi enda kui üldise taustaga. Ka see annab kasutajale aimu, kuhu ta lehel navigeerides jõudnud on.
• Lehel liikumine peaks toimuma loogilises lugemisjärjekorras ehk lineaarselt vasakult paremale ja ülevalt alla. Väga lihtsa testi saab teha igasse veebilehitsejasse paigaldatava programmiga Wave (https://wave.webaim.org), mis kontrollib kasutaja peamist teekonda ja lehe struktuuri.
• Liigutamist vajavatele tegevustele nagu nt hõljutamine (hover), lohistamine (drag) ja libistamine (slide) tuleks pakkuda alternatiive. Kui tegevust saab teha ainult hõljutamise või libistamisega (element aktiveerub kas ainult hiirega selle kohal hõljutades või saab nt karusselle kerida, pilte vahetada vm ainult näpuga libistades), siis tuleb sellele pakkuda ka hiireklõpsu alternatiivi. Lohistamist saab asendada lõikamise ja kleepimise funktsiooniga. Eriti oluline on see nutiseadmetes, kus navigeerimisruum on väiksem ning kehvema koordinatsiooni ja nägemise puhul on eksimisvõimalus suurem.
• Kõik lisaaknad nagu modaal- ja hüpikaknad (kui neid kasutatakse) peaksid olema varustatud sulgemise nupuga, et neid saaks sulgeda ka ainult klaviatuuri kasutaja, kes ei tohiks jääda kusagile kinni.

Veeb on kohalduv: veebileht on kasutatav kõikides seadmetes ja erinevate ekraanisuurustega ühtemoodi. Sisu ei kao ega kattu ja on kasutatav nii ekraani horisontaalses kui vertikaalses asendis. Veeb on vastuvõetav kõikide meeltega ja tajutav erivajadusest olenemata.

• Veebilehe sisu peaks saama suurendada ja vähendada nii mobiilses seadmes kui ka veebibrauseris.
• Tavapäraste veebibrauseri- või arvutivahenditega peaks saama sisu probleemideta suurendada kuni 200%. Kogu info peab jääma sisu suurendades loetavaks.
• Nii suurel kui väikesel ekraanil peaks olema kasutatav sama sisu.
• Mobiilses seadmes peaks leht olema kasutatav nii ekraani püstises kui ka küliliasendis. Ekraanil kuvatav sisu peaks kohanduma iga vahendiga, millega seda vaadatakse; ükski osa ei tohiks kasutaja vaateväljast kaduda ega teisega kattuda.

Värve saab muuta: piisav kontrastsus teksti ja tausta vahel; informatsiooni edastamiseks ei tohiks kasutada ainult värve.

• Nii nagu ei ole loetav hele tekst heledal taustal, ei ole loetav ka tume tekst tumedal taustal, sest mõlemad on vähekontrastsed. Suures ja paksus kirjas teksti korral piisab väiksemast kontrastsusest, sest tekst on iseenesest juba paremini nähtav.
• Elemendid (nt lingid, nupud) ja nende olekud (avamata ja avatud link, aktiivne ja mitteaktiivne nupp) ei tohiks olla eristatud ainult värvidega.
• Värviline sisu peaks olema kättesaadav ka ilma värvideta. Lisaks värvidele peaksid alati olema esitatud ka sõnalised selgitused: nt diagrammide sektorid, graafikute värvilised jooned või valikud, kus kasutaja peab tegema otsuse; veateated peaksid olema varustatud ka sõnalise vastega. Kõik kasutajad ei pruugi tajuda värve ja seetõttu jääb neil osa infot saamata.
• Ka fookus ja elemendi aktiivne olek peaksid olema tajutavad värve kasutamata: nt kui veebilehitsejas värvid üldse välja lülitada, peab tabulaatoriga liikudes olema elemendi fookus ja aktiivne/mitteaktiivne olek silmaga nähtavalt eristatud. Värvipimeduse puudega inimestel esineb nt hallskaalal nägemist ‒ inimene ei näe üldse värve. Samuti muutuvad värvipimeduse mõnede liikide puhul ühed värvid teisteks, nt ühel juhul kaovad skaalalt punased toonid, teisel rohelised või sinised toonid ja värvidega edasi antud sisu kaotab mõtte, kui esitatud ei ole ka tekstilist alternatiivi.

Sisu on esitatud lihtsas ja selges keeles: struktureeritud sisu, lihtne keel, piisav teksti suurus ja reavahe.

• Veebilehel edasi antav sisu peaks olema struktureeritud vahepealkirjadega.
• Sisu peaks olema esitatud lihtsas keeles, selge, loetav ja hoomatav. Lihtsas keeles tekst on tavaliselt pikema teksti kokkuvõte, kus on kirjas kõige olulisem. Lisainfo: https://vaimupuu.ee/rubriik/lihtne-keel/. Lihtsast tekstist võidavad mitte ainult vaimupuudega kasutajad, vaid ka lapsed ja vanemaealised.
• Kindlate vajadustega kasutajaskonnale suunatud veebides võib kasutada ka alternatiive: nt teha kasutajale kättesaadavaks keerulisemate sõnade seletused, piltide või pikemate tekstide sisukokkuvõtted või adapteeringud, kasutada spetsiaalseid lugemist lihtsustavaid kirjastiile.
• Sellised lihtsas keeles esitatud alternatiivid ei ole küll otseselt kohustuslikud, aga kergesti loetavad pealkirjad ja lihtsad sõnad teevad veebilehe sisu kergemini loetavaks.
• Võimalusel võiks kasutada ainult vasakule joondatud teksti, mis on piisava tähesuurusega ning piisavalt laiade rea- ja paragrahvivahedega.
• Sisuteksti minimaalne suurus on 14 pikslit, soovituslik 16 pikslit.
• Soovituslik universaalne reavahe on 1,5-kordne ja soovituslik lõikude vahe on võrdne teksti suurusega.
• Kasutaja peaks saama ise teksti suurust ja reavahet muuta nt brauseri vahenditega. Selliseid tööriistu kasutades ei tohiks sisu kaotada oma konteksti. Kasutaja jaoks ei tohiks ükski osa teisega kattuda ega ekraanilt kaduda.
• Kui lehele on sisse ehitatud nn stiilivahetaja (moodul, kus saab muuta teksti suurust, reavahet või kontrastsust), peaks see asuma päise keskosas, et see lehe suurendamisel ekraanilt ära ei kaoks. Samuti peaks selline moodul olema ise ligipääsetavalt disainitud.
• Teksti asemel ei tohiks kasutada ainult pilti, välja arvatud juhtudel, kus pilt on illustratiivse loomuga, nt logod.
• Tekst ei tohiks liikuda, st olla animeeritud. Teksti peaks saama kopeerida.
• Lingid jt interaktiivsed elemendid peaks olema tekstist visuaalselt eristatavad, nagu ka avatud ja avamata lingid.
• Lingi tekst peaks viitama sellele, mis edasi toimuma hakkab. Sama tekstiga lingid ei tohiks viia erinevasse kohta. Kindlasti ei tohiks olla katkiseid linke.
• Link ei tohiks ette hoiatamata avaneda uues aknas või uuel vahelehel.
• Uues aknas või uuel vahelehel avaneva sisu puhul peab olema kasutajale selge, kuidas ta pääseb eelmisesse vaatesse tagasi.

Pildi ja heli esitus võimaldab sisu tarbida erivajadustest sõltumata: tekstilised alternatiivid piltidele ja videotele ning võimalus iseliikuvat sisu peatada või pausile panna.

• Kurtidele ja vaegkuuljatele peaks videotel ja helilisel sisul olema tekstilised alternatiivid, nt subtiitrid.
• Pimedatele ja vaegnägijatele peaksid piltidel ja videotel olema helilised kirjeldused (kirjeldused, mida saab kuulata) ja tekstilised alternatiivid ning pildiallkirjad.
• Kõigel veebilehel esitatul (olgu see tekst, pilt või video), peaks alati olemas olema ka alternatiiv, et kasutaja jõuaks iga sisuosani oma võimalustest lähtuvalt.
• Igasugust iseliikuvat sisu, näiteks liikuvaid pildigaleriisid või animatsioone, peaks saama peatada või pausile panna ja valjusid helisignaale vaigistada.
• Galeriid peaks saama kasutada klaviatuuri abil. Aktiivne galeriielement peaks olema kättesaadav tugitehnoloogiatele.
• Vilkumine ja sähvimine ei ole lubatud kiiremini kui kolm korda sekundis. Liigselt sähviv sisu võib mõnel kasutajal tekitada haigushoo.
• Pildid ja ikoonid, millel ei ole sisulist tähendust ja mis on vaid illustreerivad, võib tugitehnoloogiate jaoks peita. Neil ei pea olema alternatiivteksti ega -fookust.
• Kasutajal peaks olema kõikide toimingute tegemiseks alati piisavalt aega.
• Ajastatud toimingud peaks kasutajal olema võimalik peatada ja need võiksid olla varustatud ka helilise või visuaalse (loader) märguandega, et aeg hakkab otsa saama. Erandiks on toimingud, mille puhul ajaline piirang on hädavajalik.
• Oluline on, et igal interaktiivsel elemendil (nt nupp, link, märkeruut) oleks selgelt kirjeldatud selle nimi, roll ja väärtus masinloetaval kujul ning igal joonisel, graafikul ja pildil selle täpne iseloomustav kirjeldus, et ka pimedad ja vaegnägijad saaksid neist osa.

Tugitehnoloogiate kasutamine on võimalik: neid kasutavad peamiselt erivajadusega inimesed. Tugitehnoloogiad on nt ekraanilugejad, spetsiaalne hiir või hiirt juhtivad lülitid, ekraanisuurendajad, värvifiltrid, kõnesüntesaatorid ning punktkirjamonitorid ja -klaviatuurid. Need tehnoloogiad saavad toimimiseks vajaliku info otse veebilehe või rakenduse koodist.

• Ekraanilugeja muudab kogu veebilehe sisu kasutajale arusaadavaks kõneks ja käsklusteks. Selleks kasutab ekraanilugeja veebilehe koodi.
• Veebilehe kood peab olema varustatud tugitehnoloogiate toimimiseks vajaliku märgendkeelega.
• Oluline on, et veebilehel liikumine toimiks ka ainult klaviatuuri kasutades, sest ka ekraanilugeja kasutaja kasutab ekraanilugeja juhtimiseks ainult klaviatuuri.
• Ekraanilugeja kasutamisel on suureks abiks eespool kirjeldatud veebilehe struktuur: on olemas pealkirjad (headings) ja leht on jaotatud loogilisteks lõikudeks (landmarks), samuti lihtne navigatsioon – lehel liikumine on loogiline ja arusaadav.
• Motoorikahäirega inimesed kasutavad abivahendeid, mis simuleerivad klaviatuuril tehtavaid tegevusi. Nad juhivad oma abivahendeid näiteks puhumise, vile- või häälkäsklustega.

Ligipääsetavust saab kontrollida iga töötaja

Kui lehe saab tõrgeteta läbida hiirt kasutamata või kadudeta suurendada kuni 200%, siis on suur osa ligipääsetavusest juba olemas.

Ligipääsetavuse testimiseks on mitmeid lihtsaid vahendeid, mis on veebilehitsejatesse kas sisse ehitatud või kasutatavad pistikprogrammidena (plugin). Automaatsed vahendid annavad kiire ülevaate ligipääsetavuse seisust, aga ei asenda kasutaja käsitsi tehtud teste.

• Kõige esmasemad testid saab veebilehe valdaja ise teha väga lihtsate vahenditega, nt GoogleChrome’i pistikprogrammidega Wave või Lighthouse. Wave on väga hea tööriist, mis näitab ära nii programmilised kui kontrastsuse puudujäägid, nagu ka lehe struktuuri ja navigeeritavust puudutavad üksikasjad.
• Mozilla Firefoxi brauseris on veidi teistsugune ligipääsetavuse kontrollimise moodul Inspect Accessibility Properties, mille leiab hiire parema klahvi alt.

Ligipääsetavuse nõuded avalikus sektoris

2019. a võeti vastu Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv EL 2019/882, millega kehtestati avaliku sektori veebidele ja mobiilirakendustele ligipääsetavuse nõuded ligipääsetavuse standardi EN 301 549 alusel. Järgmisel aastal, 2025. a juunist hakkab sama direktiiv kehtima ka erasektori veebidele ja mobiilirakendustele.

Eesti Vabariigis on standardi nõuded üle võetud 2019. a vastu võetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 20 Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord ja avaliku teabe seadusega, mis koos kehtestavad avalikule sektorile kohalduvad nõuded. On ka üksikud erandid, mille puhul standard ei kohaldu.

Ligipääsetavuse teatis ehk veebi kasutusjuhis

Avaliku sektori asutustele on digiligipääsetavuse standardi järgimine kohustuslik. Muuhulgas nõuab standard asutustelt veebilehtedele nähtavale kohale ligipääsetavuse teatise lisamist. Teatis võiks asuda seal, kus varem kuvati juurdepääsetavuse kasutusjuhis – kas siis veebilehe päises või jaluses, aga ligipääsetavas ja nähtavas kohas. Kasutusjuhis ise on üks teatise osadest.

Ligipääsetavuse järelevalve

Ligipääsetavuse järelevalvet teostab Eestis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Kasutatud allikad

1. Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm. Vaadatud 02.04.2024.
   https://digiriigiakadeemia.ee/
2. Mari-Ell Melts. Suunised tagamaks veebi sisu juurdepääsetavust puutetundlikel mobiilseadmetel. Tallinna Tehnikaülikool, 2017. Bakalaureusetöö.
   https://digikogu.taltech.ee/et/item/89c6d3e1-8a45-4b90-b450-1c6e3582596c
3. Mis on lihtne keel? Vaimupuu, 24.05.2024.
   https://vaimupuu.ee/mis-on-lihtne-keel/
4. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehekülg (2023). Vaadatud 02.04.2024.
   https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine
5. Trinidad Wiseman blogi. Vaadatud 02.04.2024.
   https://blog.twn.ee/et/kategooria/kasutaja-ja-kasutajakesksus
6. Veebi ligipääsetavuse suunised (2024). Vaadatud 02.04.2024.
   https://accessibility.twn.ee/
7. Web Content Accessibility Guidelines 2.1. — World Wide Web Consortium. [WWW] https://www.w3.org/TR/WCAG21/ (21.09.2023)