Vaata lahtiolekuaegasid
Digimälu seminar

Digimälu seminar: Milliseid andmestikke võiks omavahel linkida?

30. märts 2023

30. märtsil peetud rahvusvahelisel Eesti rahvusraamatukogu Digimälu seminaril otsiti inspireerivaid ja töökindlaid lahendusi, kuidas kultuuriandmeid paremini kättesaadavaks teha meie rahva kultuuri toetades ja kogutut maksimaalselt väärtustades.

_DSF7905
Fotod: Aron Urb

Kultuuriandmete kasutamisest on saanud tehnoloogiaarengute mõjul oluline tulevikuteema. Kultuuriandmete väärtus on tohutult tõusnud ning kasutamine on saanud uue mõõtme. Seda suuresti tänu digiteerimisele, mida on mäluasutused teinud juba mitmeid aastaid. Praegu on digikollektsioonidesse koondatud üle 12 miljoni ajaleheartikli ja 70 000 raamatu ning 785 000 objekti metaandmed.

Seminaril vahetati ideid ja arutleti, kuidas võiks väga pikalt kogutud ja piltlikult öeldes kiht kihi peale laotud andmete pealt luua uued kvaliteetsed infokihid? Kuidas põhjatust ja pärlendavast andmekaevust leiab igaüks üles oma pärlid, ehk info, mis aitab tal enda jaoks väärtusi luua. Kuidas uute tehnoloogiat kaasavate võimaluste loomisel oleks maandatud julgeolekurisk ühiskonna ja inimese tasandil. 

Digiteeritud materjali jõudmine ühiskasutusse intuitiivselt lihtsal viisil võimaldab mahuka kultuuripärandi loovat kasutust. Inimese fantaasial ei ole piire ja võimalus tehnoloogia abil teha kultuuripärand kättesaadavaks sisaldab justkui võidupiletit kultuuri kestmisel. Paraku ei tea me täna täpselt seda, mis juhtub siis, kui tehistaibud nagu ChatGPT ja tema tulevased noored õed – vennad hakkavad andmestike pealt oma „fantaasiat“ rakendama. Ootused on suured ja positiivsed, kuigi selle taga asuv kerge hirmu vari lasub nii mõnegi inimese silmis.

Mäluasutuste andmestike tark kasutus tulevikus avab igal juhul uusi võimalusi ja digikollektsioonide täiendamisega tegeletakse aktiivselt. Aga kas kunagi võiks või peaks realiseeruma üks Digimälu seminari töötoa mõtetest, et iga inimese tsitaadid, kirjutised, fotod oleks lingitud ja eluloona lisatud gis-kaardile, sellele ilmselt ühest vastust täna ei ole.

Digimälu seminaril esinesid ettekannetega:
Thomas Padilla
 (Internet Archive; Collections as Data) 
Annika Rockenberger (Oslo Ülikooli Raamatukogu) 
Fredrik Norén (Umeå Ülikool) 
Vojtěch Malínek (Tšehhi Teaduste Akadeemia) 
Jessica Wevers ja Rianne Koning (Hollandi Kuninglik Raamatukogu) 
Sophie Hammer ja Martin Krickl (Austria Rahvusraamatukogu) 

Arutelupaneelis “Digiainese loovkasutuse tulevikust – kuhu võiksime liikuda ja mida tuleb selleks ette võtta” vahetasid mõtteid Kadri Vare Eesti Keele Instituudist, Mikk Meelak Eesti Kunstiakadeemiast/Platvormist, Mirjam Rääbis Muinsuskaitseametist ja Indrek Ibrus Tallinna Ülikoolist.

Töötuba vedasid eest Regina Tagger ja Margus Veimann Eesti rahvusraamatukogust.
Seminari moderaatorid olid Eesti rahvusraamatukogu andmekasutuse edendajad Peeter Tinits, Laura Nemvalts ja Krister Kruusmaa.