Tagasi Tõnismäele!
Valmistume avamiseks 2027
RaRa Solarise saatkond
E–L 10–20, P 10–19
Eesti esimene ja täitsa oma
Eesti riigi esimese põhiseaduse võttis Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920. Põhiseaduse (PS) tekst avaldati 9. augusti Riigi Teatajas (RT 1920, 113/114) ning see jõustus täies mahus 21.12.1920.
Esimest põhiseadust võib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku õiguskorra tippakti.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande (2020) sissejuhatuses on öeldud: Esimest PS võib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku õiguskorra tippakti. Selles PS-s on esile tõstetud õigusriigi idee. Esiteks realiseeris PS võimude lahususe idee (§-d 35, 57 ja 68); teiseks sätestas isikute põhiõiguste süsteemi (II ptk „Eesti kodanikkude põhiõigustest“). PS kehtestas üle paarikümne põhiõiguse. Väärib märkimist, et peale isiku- (§ 8), eluaseme- (§ 10) ja omandiõiguse (§ 24) ning kõigi isikute võrdsuse seaduse ees (§ 6) oli sätestatud ka vähemusrahvuste kaitse. Eraldi väärib rõhutamist riigi rahva käsitus. Nimelt käsitati riigi rahvast riigiorganina, rõhutades sellega rahva kui avaliku võimu alge tähtsust. Riigivõimu kõrgeimaks teostajaks luges PS rahvast, kes teostas riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja Riigikogu valimise teel. Seadusandlikku võimu omavaks rahvaesinduseks oli Riigikogu, mis valiti kolmeks aastaks proportsionaalse valimissüsteemi abil üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. Täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem. Valitsuse sõltuvus Riigikogust oli suur. Mõnikord nimetatakse 1920. a PS seepärast isegi „äärmusparlamentaarseks põhiseaduseks“. Loe lähemalt.
Eesti Vabariigi algusaja põhikorra kujundasid suhteliselt noored inimesed
Põhiseaduse (PS) loojate seas domineeris Tartu ja Peterburi ülikoolides omandatud juriidiline kõrgharidus ja töökogemus advokaadina. Teisena olid PS-i loojate seas pedagoogi ettevalmistuse ja töökogemusega saadikud. Veel oli üksikuid ametnikke, ohvitsere, majandustegelasi ja arste, kuid näiteks mitte ühtegi inseneriala inimest. Eesti Vabariigi algusaja põhikorra kujundasid suhteliselt noored inimesed. Valitsemise ajutise korra (VAK) ja PS-i esialgsed projektid koostas 29-aastane Jüri Uluots, PS-i eelnõu kaitses Asutava Kogu täiskogu ees 26-aastane Ado Anderkopp, Asutava Kogu istungeid juhatas 33-aastane August Rei. PS-i väljatöötajate mediaanvanus 36 aastat võiks ju anda alust Eesti esimese põhiseaduse kriitikute väitele, et PS oli naiivne ja tehtud liigse revolutsioonilise õhinaga. Teisalt paistab põhiseaduse väljatöötajate profiilidest, et juriidilistest ja ka pedagoogilistest teadmistest puudust ei olnud. VAK-i ja PS-i materjalidega lähemalt tutvudes ongi ilmne nende loojate lai silmaring ning parimad kavatsused luua Eestile sobiv ja võimalikult hea põhikord. (Eesti 1920. aasta põhiseaduse loojad ja nende päritolu / Hannes Vallikivi).
Valik teemakohast lisalugemist:
Eesti Vabariigi põhiseadus 15. juunist 1920. Kommenteeritud väljaanne / Eugen Maddison, Oskar Angelus
Rahvas ja ta funktsioneerimine Eesti Põhiseaduse järgi. [1.-2. osa] / Jüri Uluots
Mõtteid Eesti Vabariigi Põhiseaduse kümneaastase maksvuse puhul / Anton Palvadre
Eesti Vabariigi Riigikohus ja 1920. a. põhiseaduse printsiibid. [1.-2. osa] / Eduard Berendts
Inim- ja kodanikuõigused Eesti põhiseadustes / Artur Mägi
Põhiõiguste peatükk Eesti 1920. aasta põhiseaduses / Hannes Vallikivi
Rahva osavõtt kohtumõistmisest meie 15. juuni 1920. a. põhiseaduse järele / Richard Rägo
Riigikaitseküsimused Eesti 1920. aasta põhiseaduse aruteludes / Ago Pajur
Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus – kas on põhjust olla uhke? / Marju Luts-Sootak
Eesti Vabariigi põhiseadused / Hillar Randalu
Eesti põhiseadus kui idealismi, eneseteadvuse ja identiteedi kvintessents / Maarja Lõhmus
The Constitution of the Republic of Esthonia / Ants Piip
Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR kollektsioonis Eesti Vabariigi põhiseadus saab tutvuda erinevates keeltes avaldatud Eesti põhiseadusega.
Külasta kindlasti ka Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. aastapäevaks valminud veebinäitust Oma riik! Oma seadus!
Põnevat uurimist!
Koostanud
Tiia Melts
õigusinfo spetsialist
