Viru raamatukapil on hetkel tehniline tõrge. Raamatuid saab tagastada Ülemiste raamatukappi ja Solarise esindusse. Vabandame!

Vaata lahtiolekuaegu

Tagasi Tõnismäele!
Valmistume avamiseks 2027

RaRa Solarise saatkond
E–L 10–20, P 10–19

Muud lahtiolekuajad

[email protected]

+372 6307 100

Avaleht Uudised Eesti Raamatu Aasta tähestik: T – teede- ja turismikaardid

Eesti Raamatu Aasta tähestik: T – teede- ja turismikaardid

5. november 2025

Blogi Uudis

Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed…

On inimesi, kes endi sõnul ei oska üldse kaardi järgi orienteeruda. Ometi jõuavad nad edukalt ühest paigast teise, teades kohta ja teesuunda või vajalikku liinisõidukit. Ilma kaartideta on inimesed ringi liikunud kindlasti kauem aega kui kaartidega. Kui sai minna juba kellegi jälgedes, kulus pikapeale sisse rada, mis võis jääda püsima sajanditeks. Uurijad nii Eestis (Valdo Praust, Tõnu Raid) kui mujalgi on proovinud tõestada, et maantee võib veel tänapäevalgi kulgeda samal vanal ajaloolisel trajektooril.

Vanad roomlased rajasid terve kiviteede võrgustiku ja sillad, mis siin-seal Euroopas on praeguseni näha. Maailma vanim säilinud teedekaart Tabula Peutingeriana näitabki Roomat läbivaid teid. See pärineb 4.–5. sajandist (koopia 12.–13. sajandist), on ligi 7 m pikk ja üldse mitte tänapäevase kaardi moodi. Oluline on, et seda sai teekonna planeerimisel kasutada. Vanimad Eesti teid näitavad kaardid on 17. sajandi Rootsi-aegsed käsikirjalised plaanid Rahvusarhiivis (näiteks).

Esimeste 15. sajandil trükitud kaartide ja atlaste peamine eesmärk oli maailma tutvustamine. Need kaardid õhutasid avastama uusi maid ja rohkem ringi liikuma. Oluliseks väljaandeks said linnaplaanid ning 17. sajandil Euroopas ilmunud kaardid näitavad juba tänavanimesid, linnadevahelisi teid ja teede pikkuseid. Euroopa esimene n-ö teedeatlas Britannia ilmus 1675. aastal.

Eesti raamatukogude ESTER kataloogis on vanim teedekaart umbes 1690. aastast – Nicolaes Jansz. Visscheri A New Mapp Of The Kingdome of England containing all the Cities, Market Towns, with the Roads from Town to Town, And the Number of reputed Miles between them, are given by Inspection without Scale or Compaß. Baltimaade kohta on vanim Nicolas de Feri CARTE DES ESTATS DE SUEDE, DE DANNEMARQ, ET DE POLOGNE, sur la Mer Baltique Pour servir a l’ Intelligence des affaires des Couronnes du Nord... 1700. aastast. Kaardil olevad teed viivad välja Pariisi, aga Eestist sai sinna kõige otsemalt meritsi.

Vanim Baltimaade kaart: CARTE DES ESTATS DE SUEDE, DE DANNEMARQ, ET DE POLOGNE, sur la Mer Baltique — Vanim teedega Baltimaade kaart aastast 1700.

Uhke postipoiss sõitis kord maanteel…

Ajast, mil maanteedel vurasid postitõllad ja Eesti oli kuni 1918. aastani osa Vene impeeriumist, on Eesti kohta ilmunud teedekaarte üsna vähe. Nende hulka võib arvata ka A. Mellini atlase Atlas von Liefland, 1871. aasta Euroopa-Venemaa postiteede kaardi 15 lehel ja Liivimaa kubermangude teedekaardid 20. sajandi algusest pealkirjaga Wegekarte des … Kreises. 18. sajandi teisest poolest on ka toredaid käsikirjalisi kaarte, näiteks teedekaart Charte von den gemessenen Post und Heerstrasen ja postiteede kaart Post-Charte des im Hertzogthum Ehstland belegenen Baltisportschen Kreises Rahvusarhiivis.

19. sajandil leidis aset transpordirevolutsioon, aurulaevadele merel lisandusid ka uued liikumisvahendid maismaal – rongid, metroo, jalgrattad, õhusõidukid.

Viljandimaa kaart "Atlas von Lieflandist" — Viljandimaa kaart Mellini “Atlas von Lieflandist” (1798).

Rong see sõitis tšuhh-tšuhh-tšuhh…

Raudteed tõid elu perifeeriasse, paljud kauged paigad ärkasid ellu, tekkisid uued asulad ja töökohad. Raudteed lõid kiire ja püsiva ühenduse sadamatega ning läbisid terveid kontinente, selle tarvis kehtestati 1840. aastatest alates üleilmsed ajatabelid. Mark Ovenden tutvustab raamatus Great railway maps of the world maailma pikimaid ja olulisemaid raudteid kontinentide ja riikide kaupa.

Raudteed on kaartidel väga heaks orientiiriks ja juba valmimisest alates võib neid leida paljudelt eri liiki kaartidelt. Raamatukogudes on päris kirju valik spetsiaalseid raudteekaarte, näiteks 1925. aasta Kesk-Euroopa raudteede taskuatlas Velhagen & Klasings Taschenatlas für Eisenbahnreisende või üks uuemaid – Railpass Railmap Europe 2018.

Eesti raudteede kaarte ilmus periooditi lausa igal aastal. Üks kenamaid on Guido Mambergi kujundatud 1933. aasta Eesti raudteede kaart ühes tähtsamate laeva- ja omnibusi liinidega. Hea ülevaate Eesti raudteede ajaloost saab kaardilt Estonia: railway map (1997).

Eesti raudteede kaart ühes tähtsamate laeva- ja omnibusi liinidega (1933).

Auto sul on ja auto ka mul on…

Autoajastu algus jäi aastatesse 1895–1918. Selleks ajaks oli graveerimistehnika asendunud värvilitograafiaga, mis lihtsustas, kiirendas ja tegi odavamaks kaartide trükkimise. Alates aastast 1900 pandi firma Michelin eestvedamisel nii Prantsusmaal kui ka naaberriikides paika teedeklassid ja numbrid, neid sai siis kaardil värvidega eristada. Kui algul oli autode maksimaalne sõidukiirus vaid 20 miili/tunnis, siis 1930. aastatest hakkasid kiirused kasvama ning ilmusid juba kogu Euroopat haaravad auto- ja turismiatlased. Kaardid täienesid bensiinijaamade, hotellide, bussiliinide, linnaplaanide, vaatamisväärsuste ja muu sarnasega. Teedevõrk kiirendas tootmise kasvu, linnastumist, ühistranspordi arengut ning muutis oluliselt maastikku ja keskkonda.

Perioodil 1918–1945 ilmunud Eesti teedekaarte on nii teede- ja marsruudikaartidena ühel või mitmel lehel kui ka atlasena, teaduslikest kaartidest postkaartide ja lauamänguni, saksa, vene, läti, isegi esperanto keeles. Lisaks teedele võivad need sisaldada autobussi-, laeva- ja lennuliine, raudteid, sadamaid, telegraafi- ja postijaamu vms. Esimene Eesti Vabariigis ilmunud teedekaart on Sõjaväe topograafia jaoskonna Eestimaa teede kaart. 1921. aasta Eesti tööstuse ja kaubanduse aadressraamatus ilmus huvitav kokkuvõtlik Eesti liikumise kaart.

Estonia postkaart, 1926 — Estonia postkaart (1926).

Karto de la trafiklinioj al Estonio, 1933 — Esperantokeelne Karto de la trafiklinioj al Estonio (1933).

1930. aastaks oli autode arv Eestis juba üle tuhande ja jätkas kiiret kasvamist. Terve rea teedekaarte koostas ja andis välja Kaitseväe topo-hüdrograafia osakonna juhataja E. A. Bach. Teiste riikide eeskujul loodi ka Eesti Autoklubi, kes levitas ajakirja Auto. Koos anti välja Eesti teede kaart autojuhtidele linna transiitkaartide ja bensiinijaamadega. 1938. aastal ilmus Eesti esimene teedeatlas mõõtkavas 1:300 000, V. Nemirovitš-Dantšenko toimetatud Eesti maanteede kaart.

Tartu plaan "Eesti teede kaardist autojuhtidele" (1930ndad) — Tartu plaan Eesti teede kaardist autojuhtidele (1930ndad).

Liiklusmärgid "Eesti maanteede kaardist" (1938) — Liiklusmärgid Eesti maanteede kaardist (1938).

Teisest maailmasõjast jäid järele purustatud linnad, sillad ja ühendused. Uued teed said otsemad ja sihtpunkti oli võimalik jõuda kiiremini kui varem. 1970. aastatel räägiti juba autosõltuvusest – igale poole pidi saama ruttu ja autoga, ristmikud tõusid mitmele tasandile ja sillad ehitati üha pikemad.

Perioodil 1945–1989 NSV Liidus koostatud kaartide põhilisteks puudusteks on info hõredus ja moonutatus. Eesti teid näitavad kohapeal valminud Eesti NSV maanteede skeemid ning Moskvas ilmunud Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse väljaanded: alates 1959 kuni 1991 Атлас автомобильных дорог СССР , 1960. aasta ametkondlik atlas suuremas mõõtkavas 1:1 000 000 Альбом карт автомобильных дорог СССР, 1984. aasta Атлас Прибалтики, 1981–1990 õhukese teedeatlase või miniatlasena Прибалтика и Белоруссия: атлас автомобильных дорог. 1981. aastal ilmus seinakaardina L. Vassiljevi koostatud Eesti NSV liiklusteede kaart keskkoolile.

L. Vassiljevi koostatud Eesti NSV liiklusteede kaart keskkoolile (1981).

1989. aastal hakkasid puhuma uued, nn tsensuurivabad tuuled, taas said ilmuda korralikud ja moonutusteta teedekaardid, näiteks ülemenukas Eesti teed ’89 1:400 000 ja 1990. aastal Eesti maanteed 1:200 000, peakartograafiks Jüri Jagomägi, koostööpartneriteks Eesti Maanteeamet, Kooperatiiv „Karta“, TAF Regio ja Tootmiskoondis „Latvgeokarta“. Sama kaart ilmus 1996. aastal ka neljakeelse atlasena Eesti maanteeatlas.

1990. aastatel jõuti arusaamiseni, et maailmas on liiga palju autosid ja liiga palju aega kulub ummikutes seismisele. Samal ajal vallutas maailma internet ja GPS ning arvati, et veebikaartide kõrvale pole trükikaarte enam vaja. Aga on ikka!

1997. aastal ilmus kõrvuti Regio Eesti teede atlasega (kokku 22 trükki, alguses kahes formaadis) ka Regio CD-atlas, ning alates aastast 2000 firma EOMap konkureeriv Atlas Eesti teed (15 trükki). Oma teedekaardi on koostanud Eesti Kaitsevägi – Eesti teed 2018, 2022. On näiteks riigiteede kaart aastast 2016, teetööde kaardid, talvise teehoolde kohta kaardid Talihoole riigimaanteedel. Uuemal ajal jagavad kõige värskemat infot Transpordiameti teeregistri ja TarkTee kaardirakendused. Aeg-ajalt valmivad trükistena ühistranspordi ja bussiliinide kaardid, maade ja linnade jalgrattateede kaardid. Eesti tanklate kaarte on alates 1967. aastast ja praegu leiab need MARU (Maa- ja Ruumiameti) huvipunktide kaardirakenduses. Võitluseks autostumise vastu on asutud kaardistama liiklusmüra, näiteks Tallinna mürakaardid 2022 ja uuemad kogu Eesti kohta MARU kaardirakenduses. Võimalusi keskkonnasäästlike autode kasutamiseks näitab kaart aastast 2012 ELMO Eesti kaart jaamadega ja nüüd.

Raamatukogude e-kataloogis ESTER on teedekaarte 3091, neist atlaseid 501, Eesti teede kaarte 726 ja atlaseid 92, raudteed on 321 kaardil või atlases. Kõige uuem teedekaart on Regio Eesti matka- ja terviserajad.

Ja siis ma reisin…

Hugh Tomson on oma raamatus The map tour: a history of tourism told through rare maps: from the Grand Tour to globalization analüüsinud Kuningliku Geograafia Seltsi kaardikogu ja vastavalt sellele jaganud turismiajaloo perioodideks.

1680–1810 kultuurireisid: siis toimusid ümbermaailmareisid, ilmus palju reisikirju ning maailmaatlaseid uute kaartidega, mis tutvustasid teistsuguseid kultuure. Kõrgema klassi hulgas kujunes traditsiooniks teha ringreis Euroopas (Grand Tour), sihtpunktidega Itaalias ja Prantsusmaal. 18. sajandi keskpaigast laienes reisimine kogu Vahemere rannikule ja muutus massiturismiks.

1810–1900 seiklusreisid: lisandusid uued kiired liikumis- ja suhtlemisvahendid (aurulaevad- ja rongid, jalgrattad, kuumaõhupallid, trammid, telegraaf, telefon), ilmus palju reisijuhte ja turismikaarte, toimusid organiseeritud ümbermaailmareisid (alates 1872) ja võistlused, kes saab kiiremini. Uued sihtpunktid olid Veneetsia, Püha maa, Granada ja Alhambra, Šveitsi Alpid, Tseilon. 1869. aastal sõideti jalgrattaga ümber maailma, valmisid Suessi kanal, Indiat ühendav ja Ameerika transkontinentaalne raudtee. Maailm muutus üha väiksemaks, mida näitab maailma ajaline kättesaadavus 1880. aasta kaardil Isochronic passage chart for travellers.

1900–1970 isiklikud rännakud: oluliseks sõiduvahendiks saavad autod, mis võimaldavad sõita vastavalt soovile. Turism laieneb Lõuna-Ameerikasse, uued populaarsed sihtkohad on näiteks Pariisi Eiffeli torn ja Afganistan. Palju vaba aja veetmise (laevakruiisid, festivalid) või uusi väljakutseid pakkuvaid võimalusi (rattasõit, mägironimine, võidusõidud maal ja merel).

Millest kõnelevad meie turismikaardid?

E-kataloogis ESTER on märksõna „turismikaardid“ kaartide puhul kõige populaarsem, neid on üle viie tuhande, sh 168 atlast. Need võivad samal ajal olla teedekaardid või linnapaanid ja atlased, kus on näidatud ka vaatamisväärsused, majutusasutused vms. 2025. aasta oktoobri seisuga on eestikeelseid turismikaarte 1802, neist linnaplaanidena või koos linnaplaanidega 716.

Esimesed spetsiaalselt turistidele mõeldud, kaartide, linnaplaanide ja fotodega illustreeritud reisijuhid on ilmunud 19. sajandi lõpus. Liivimaa suure ringreisi sai teha reisijuhtide Illustri(e)rter Führer abil Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, Riiga, Saaremaale ning Kuressaarde. Seiklusturistidele oli mõeldud 1897. aastal ilmunud esimene jalgrattateekondade kaart Orientierungskarte zum Tourenbuch von Estland. Isikliku plaani järgi reisijad said kasutada 1915–1918 ilmunud väljaannet Führer durch Liv-, Est- und Kurland koos kaardiga, kus olid näidatud kubermangud, keelepiir ja raudteed.

Esimene jalgrattateekondade kaart Orientierungskarte zum Tourenbuch von Estland (1897).

1922. aasta juunis ja 1923. aasta mais ilmus noores Eesti Vabariigis Ametlik reisijuhataja Eestis koos raudteede ja telegraafiühenduste kaardiga. Esimene nime poolest turismikaart oli 1923. aastal ilmunud Kagu-Eesti turist-kaart, kus teedekaardile on märgitud mõned marsruudid. Naabrite juures ilmus 1935. aastal 1:300 000 mõõtkavas atlas Latvijas karte turismam.

Edasine periood 1950–1991 sisaldab rikkalikult venekeelseid turismiskeeme ja linnaplaane, mis on suures osas NSV Liidu perioodil ilmunud ja raamatukogudesse laekunud sundeksemplarid. Vigade ja moonutustega kaardid Эстонская ССР: туристская схема (või karta) ilmusid alates 1962. aastast, eriti rohkelt 1980. aastatel.

Taasiseseisvunud Eestis läks rõhk esialgu teedekaartidele, aga juba õige pea ilmusid sarjadena maakondade, valdade ja linnade kaardid, eriti palju kaardifirmas E.O.Map. Välismaalasi kutsus endiseid raudse eesriide taga olnud vabariike uudistama 1994. aastal Berliinis Euro-atlase sarjas ilmunud Baltische Staaten Estland, Lettland, Litauen: Euro-reiseatlas mit Ortsnamenverzeichnis, Stadtplänen und Europa-Planungskarten 1:300 000. Alates 2004. aastast ilmub eestikeelsena Euroopa Liidu kaardiväljaanne Euroopa reisijuht.

Täna on kasutamiseks väga rikkalik valik turismialaseid trükiseid, sh erinevaid kaarte: autosõitjatele Caravaning-Campingkarte, VIA Baltica, VIA Hanseatica, Piibe maantee reisikaart, Tartu-Petseri huvitee; matka- ja loodusesõbrale sarjad Keskkonnaameti kaitsealad ja matkarajad, RMK puhkealad ja Loodusega koos, Ranniku matkarada, Rohelised rööpad; erinevate huvidega kodu- ja välismaalastele Elu kahe maailma piiril, Militaarajaloo pärand Eestis ja Lätis, Eesti kodukohvikud, toiduteed ja maitserännakud kaartidel, kirjanduslikud kaardid ja jalutuskäigud linnades. Toredaks näiteks teistmoodi linnaplaanidest on Eesti disaineri Helen Ilusa Suurbritannia linnade avastamiseks mõeldud linnakaardid või terve sari väga erinevaid plaane pealkirjaga Free map made by locals.

Turism on pigem puhkus ja soov kiirust maha võtta, selleks pakub võimalusi jalgrattateede atlas Cycling atlas Europe või 2024. aastal ilmunud reisijuht Slow travel in Europe.