Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing uueneb

Südametunnistusega ja aktiivne raamatukogutöötaja on kullahinnas ja toetudes ajastuülesele tõdemusele, et koostöös peitub jõud, otsib Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing just selliseid inimesi, kellega üles ehitada uue aja ühingut, mille hääl ühiskonnas kõlaks ja mille liikmed tunneksid heameelt organisatsiooni kuulumise üle.

Ühingu juht Tuuliki Tõiste kõneleb lähemalt ühingu eesmärkidest ja tulevikuvaatest.

Raamatukoguvaldkonnas on palju uuendusi. Kas või kuivõrd muudab see raamatukoguhoidjate ühingu (ERÜ) tegevusi?

ERÜ on uuendusmeelne, ettevaatav, mõistlikke muutusi pooldav raamatukoguhoidjate huve kaitsev organisatsioon. ERÜ osaleb muutuste elluviimisel ning tunnetab ühinguna vajadust ka nendega kohaneda.

Näiteks muudab raamatukogureform maakonnaraamatukogude rolli ning seetõttu tekib vajadus ümber vaadata ERÜ suhtluspartnerite ja -võrgustiku struktuur.

Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) juurde loodav arenduskeskus osaliselt dubleerib ERÜ seniseid tegevusi ning suunab ERÜ leidma nišši valdkonna koolituste ja üleriigiliste sündmuste korraldaja ning info vahendajana.

Ka ühingu liikmete profiil on uuenemas, s.t üha rohkem jõuab valdkonda raamatukoguhariduse taustata inimesi, kes ei ole kursis ühingu tegevusega ega oska näha kasu, mida ühingu töös osalemine toob.

Tõin vaid mõned näited, kuidas raamatukogureform mõjutab ühingu tegemisi ja näen, et see on võimalus ka ühingule oma sihte üle vaadata ja mõtestada ning uutele liikmetele võimalus muutused ellu rakendada.

Mis on muutuste ja uuenduste ajal olnud ühingu jaoks kõige keerulisem?

Praeguse raamatukogureformi vaates on keeruliseks osutunud kõigi raamatukoguhoidjate nimel seisukoha võtmine. Raamatukogude omandivormi vaates on osalejatel erinevad huvid, seega ei saa öelda, et kõik ERÜ liikmed on ühes või teises küsimuses ühel seisukohal.

Keeruline on laiendada aktiivsete liikmete ringi, kes panustaks igapäevatöö kõrval ja suurte muutuste ellurakendamisel oma aega ka vabatahtlikku töösse. Konkurents ajale ning töökohad seavad piirid ühe inimese tegevusraadiusele.

Väljakutseks on osutunud ka ERÜ rolli positsioneerimine valdkonna esindajana. RaRa juurde loodav rahvaraamatukogude arenduskeskus on ühendavaks lüliks riigi ja omavalitsuste ning raamatukogude vahel; kooliraamatukoguhoidjad on eelkõige koolide töötajad ning teadus- ja erialaraamatukogud on koondunud konsortsiumi – kuidas leida

esindusorganisatsioonile raamatukogutüüpide ülene fookus? Ühing on kõigile partneriks, kuid samal ajal konkureerib panustavate inimeste leidmisel oma ridadesse.

Keerukas on leida osalejaid sündmustele, koolitustele – konkurents raamatukogutöötaja ajale on väga suur.

Millised on liikmete ja millised ühingu ootused?

Liikmed ootavad ühingult eelkõige raamatukogutöötajate eest kõnelemist: töötingimused, töökorralduslikud ja palgaküsimused, oodatakse valdkonna esindamist seadusandjate ja KOV-ide juures, oodatakse raamatukogude nähtavuse suurendamist.

Ühing aga saab toimida ja kõiki neid ootuseid täita ainult kõigi liikmete koostöös. Ühing pakub liikmetele tööriistu ja platvormi, et olla aktiivne ja ise valdkonna eest kõneleda. ERÜ ei ole ametiühing, samuti ei paku ühingu juhatus ja üksuste juhid n-ö valmisteenust. Ühing saab toimida kõige paremini siis, kui kõik liikmed aktiivselt seisukohavõttudes ning arendus- ja esindustegevustes kaasa löövad. Mentaliteet „tehtagu“ ja „ühing peab tegema kõike kõigi eest“ sellise organisatsiooni puhul ei toimi.

Kas ootate uusi liikmeid ja kas liituda võivad ka raamatukoguhoidja hariduseta inimesed?

ERÜ jätkusuutlikkuse huvides ootame uusi inimesi kindlasti liituma. Ka neid, kelle hariduslik taust ei ole raamatukogunduslik, kuid kes töötavad raamatukogudes erinevates ametites. Kaasaja raamatukogu on väga mitmekülgne ja just töötajad on need, kes selle mitmekülgsuse lugejatele avavad ja oma raamatukogu kasutajate vajadustele vastavaks muudavad.

Et ühing oleks võimeline toimima ka raamatukogude partnerina, ongi vaja, et kõik raamatukogude ametid ja Eesti piirkonnad oleksid ka aktiivsete ühinguliikmetena esindatud.

ERÜ eesmärk on ka edaspidi olla raamatukogunduse ja raamatukoguhoidjate arengut suunavates tegevustes kaasalööja ning eestvedaja, seda eelkõige raamatukoguhoidja erialateadmiste suurendaja, kutsehariduse edendaja ning järelkasvu kindlustajana. Seisame ka raamatukoguvaldkonna erialaajakirja jätkuva väljaandmise eest. ERÜ on raamatukoguhoidjaid väärtustav, raamatukoguspetsialistidele tunnustusi ja auhindu välja andev organisatsioon.

ERÜ eesmärke saab parimal moel ellu viia siis, kui uute vajaduste ja teadmistega raamatukogutöötajad-spetsialistid koonduvad ühingu egiidi alla ja ise soovivad üha paremat raamatukogu.

Vabaühenduse roll olla ühiskonna valvur, riigi südametunnistus ja valitsejatele suunanäitaja annab ühingu liikmetele võimaluse valdkonna heaks töötada ja seda mõjutada.

Kuigi see võib kõlada klišeena ja äraleierdatuna, siis tegelikult peitub koostöös suur jõud. Ainult koos mõeldes ja tegutsedes sünnivad parimad lahendused. Hea näide on nt ERÜ kogude toimkond, kus eri tüüpi raamatukogude kogude kujundamise spetsialistid saavad kolleegilt kolleegile kogemuste vahetamisest uusi ideid ja lahendusi ka oma raamatukogus rakendamiseks. Raamatukogutüüpide ülesus on siin edu võtmeks.

Parim on just see, et ERÜ annab võimaluse vahepeal oma liivakastist välja saada, vaadata kolleegide tegemisi, neilt õppida ja teistele oma edulugusid jagada, seda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eesti raamatukogude rahvusvaheline nägu on ERÜ nägu ehk selle kujundab iga ERÜ liige just oma tegevuste ja teadmistega.

ERÜ sajandipikkune kogemustepagas on meie tugevus, kuid samavõrd oluline on jääda uuendusmeelseks ja paindlikuks, et vastata liikmete muutuvatele ootustele ja eriala arenguvajadustele.

Küsitles Signe Heiberg

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].