Entsüklopeedia sajand

Ilmar Vaaro, Tartu Ülikooli infoteaduse õppejõud

Eesti raamatu ajaloo lihtsustatud ülevaates oleks võimalik esile tuua igast sajandist peateos(ed). 16. sajandist oleksid selleks esimesed eestikeelsed raamatud, 17. sajandist aabitsad. 18. sajand tõi põhjaeestikeelse Piibli, 19. sajand rahvuseepose. Aga 20. sajand? Mõnede eelistuseks on ilukirjanduslik teos, eelkõige A. H. Tammsaarelt. Aga laiemat pilti kaedes võiks selleks olla rahvuslik entsüklopeedia.

Esimese katse entsüklopeedia väljaandmiseks tegi Karl August Hermann, kes aastatel 1900–1906 avaldas Eesti Üleüldise teaduse raamatu ehk encyklopädia konversationi-lexikoni 13 vihikut, kuid jäi toppama märksõna Brasiilia juures. Katkemisel oli mitu põhjust: kirjakeel ja terminoloogia polnud veel piisavalt arenenud, ühistegevuse soov ja majanduslikud võimalused olid kasinad.

Juba vabariigi aja algusest alates tehti mitmeid entsüklopeedia väljaandmise katseid. Nendest ei kasvanud välja mitmeköitelist teatmeteost, küll aga koguteos Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur (1926). 1929. a algas üleilmne majanduskriis. Sellises keerulises olustikus otsustas kirjastus Loodus hakata tegelema entsüklopeedia väljaandmisega.

Kirjastuse juhi Hans Männiku 1930. a suvisel Soome-reisil sisendati talle mõtet, et vähemalt Pieni tietosanakirja (4 köidet aastatel 1925–1928) sarnase teose kirjastamine oleks Eestiski mõeldav. Soomest saabudes sõitis Männik kohe Narva-Jõesuusse, kus suvitas Richard Kleis, kellel oli juba kogemusi Eesti biograafilise leksikoni (1926–1929) toimetamisel. Mõlemad pidasid vajalikuks konsulteerida Tartu Ülikooli õppejõududega.

Entsüklopeedia väljaandmist kaaludes jõuti järeldusele, et selleks vajalikud eeldused on olemas: eesti keele üldine väljendusvõime ja sõnavara on juba küllaldane; loodud on eestikeelne teadusterminoloogia peaaegu kõigi alade jaoks; samuti on moodustunud eesti teadlaskond ja eesti rahvuslike teaduste arendamisel on saavutatud silmapaistvaid tulemusi.

7. augustil 1930 otsustaski Looduse juhatus Eesti entsüklopeedia väljaandmise kavatsuse heaks kiita. Soome eeskujul piirduti juhtimisel väikese operatiivse tuumikuga. Redaktsioonitoimkonda kuulusid Richard Kleis (peatoimetaja), Peeter Tarvel ja Johannes Voldemar Veski. Töö jagati ära 42 osakonna vahel. Osakondi juhtisid vastavad eriteadlased, lõpuks kogunes kaastöölisi 417. Siinjuures oleks paslik nimetada mõningate töös osalenud isikute või vähemalt osakondade juhtide nimesid, aga kuna oli tegemist oma eriala arvukate tippudega, siis on ühe teisele eelistamine keeruline. Üldistavalt saab esile tuua, et suures osas oli tegemist Tartu Ülikooli õppejõudude-teadlastega. Teose esimeses köites on märge: Pühendatud E. V. Tartu Ülikoolile 300 a. põhjendamispäeva mälestamise puhul.

Teatmeteos laiadele hulkadele

Lähtuti mitmest olulisest printsiibist. Üheks oli üldmõistetavus. Ka erialaartiklite puhul pidi entsüklopeedia olema mitte käsiraamat spetsialistile, vaid informatsiooniline teatmeteos laiadele hulkadele, mis aga ei tähendanud veel rahvapärasust laiemas mõttes. Teiseks pidi entsüklopeedia olema teadmiste varaait, mitte praktiliste nõuannete kogu. Kolmandaks oli raamat suunatud olevikku – esitati vaid kaasaja inimesele vajalikke teadmisi. Nn surnud teadust teosesse ei võetud. Neljandaks rakendati rahvuslik-geograafilist printsiipi. Eesti ja eestlaste kohta käivaid andmeid toodi põhjalikumalt kui naabermaade omi ning naabermaid omakorda käsitleti põhjalikumalt kui kaugemaid rahvaid. Kuna entsüklopeedia pidi ühtlasi täitma võõrsõnade sõnastiku ülesandeid, oli teoses seletatud tarvitusel olevaid võõrsõnu ja võõrkeelseid kõnekäände.

Märksõnastik valmis 1931. a aprillis ja sisaldas kuni 70 000 märksõna (teostatuna 75 754 artiklit). Seejärel alustas kirjastus tellimuste vastuvõtmist. Vastavalt prospektile pidi entsüklopeedia ilmuma 8 köites, igas köites 7 vihikut, sagedusega üks vihik kuus, seega 56 kuu elik ümmarguselt viie aasta jooksul. Teose tellimishinnaks oli brošeeritult 200 krooni. Kohe ära makstava terve summa puhul võis teose algul saada 75 krooni eest, edaspidi tõusis see 100 kroonini.

Eesti entsüklopeedia sünnipäevaks saab lugeda 9. oktoobrit 1931, kui ilmus 1. vihik 7000 eksemplaris. Esimene köide ilmus 9 kuuga 27. juuniks 1932, seejärel järgmised köited enam-vähem korrapäraselt. Kaheksanda köite ilmumine lõppes 56. vihikuga 30. aprillil 1937 ja kogu väljaanne hilines planeeritust umbes pool aastat.

Nagu kirjastusele Loodus kohane, kaasnes teose ilmumisega suur reklaamikampaania. Teost võrreldi raamatukoguga, kultuurse inimese mäluga. Kui praegusel ajal on võimalik küsida tehisajult, siis tollel ajal nähti võimalust küsida teatmeteoselt, kui mälu alt veab, teadmishimulised lapsed küsimusi esitavad, ajalehe lugemisel tuleb ette arusaamatut teksti jm. Entsüklopeedia kuulutatakse lõplikuks instantsiks kõigis küsimusis ning kahtlusis.

Registreeritud tellijaid oli 6888, neist jäi lõpuni püsima umbes 5000 (nende seas Vabariigi Valitsuse ost koolidele). Neid oli Tallinnast 1447, Tartust 980, Tartumaalt 547. Väljatoodud elukutsetest olid rohkem esindatud õpetajad (886, nende üldarv 5000, 18%), arstid (151, 900, 17%), advokaadid (139, 500, 28%), notarid (30, 50, 60%). Teose üldkulud olid üle 590 000 krooni.

Riik toetas raamatute ostu

Riigivanema kinnitatud õppeasutiste õppeabinõudega varustamise seadus 9. aprillist 1937 nägi ette Eesti Vabariigi iseseisvuse 20. aasta juubeli tähistamiseks entsüklopeedia 1000 kalingurköites eksemplari kinkimise koolidele. Kokku läks riigi rahastus maksma 200 000 krooni. Ebameeldivasse olukorda sattusid need koolid, kes olid entsüklopeedia juba tellinud. Neil võimaldati 200 krooni suuruses summas muud kirjandust hankida.

Avalikud raamatukogud (praeguses mõistes rahvaraamatukogud) said vastavalt seadusele riigilt rahalist toetust raamatute ostmisel, lisaks veel omavalitsuse panus. 1934. a-st muutusid soovitatavate raamatute nimestikud komplekteerimisel kohustuslikuks. Arusaadavalt oli nimestikus sees Eesti entsüklopeedia, seda esimese järjekorra kirjanduse hulgas.

Meil on andmeid Järvamaal Alliku vallas Retla koolimajas tegutsenud Retla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu kogude suurenemise dünaamikast. Kogu kuulus tollase raamatukogude kuuejaotuselise klassifikatsiooni neljandasse ossa, kus paiknesid teisedki edukad maaraamatukogud. Üldiselt polnud avalikel raamatukogudel rahadega priisata. Eesti entsüklopeedia sinna raamatukokku ei jõudnud. Eelkõige said eelistuse ilukirjandus ning odavam raamat. 1939. a soetati Looduse kirjastuselt Väike entsüklopeedia. Ei puudunud ka 1938. a kirjastuselt Agronoom ilmuma hakanud Põllumajanduslik entsüklopeedia.

Eesti entsüklopeediat võrreldi maaelus olulise terminiga ait. Seda tegi ka esimese katsetuse juures Karl August Hermann. Teisalt aitas entsüklopeedia ühena kaasa 1930. a-te nn moodsa elu kujundamises kaunilt köidetud raamatute ning riiulitega. Teose valmimist nähti kultuurilise täisealisuseni jõudmisena.

Nõukogude võimu suhtumine teosesse polnud soosiv. Selle üheks näiteks on 1975. a tähistatud raamatuaastal korraldatud kogu raamatuloo 450 aastat hõlmaval ülevaatenäitusel Eesti entsüklopeedia eksponeerimine. Ideoloogilised funktsionäärid võtsid seisukoha, et seda mitte teha ei tohi. Näituse koostaja Voldemar Miller oli järeleandmatu. Kompromissina lubati välja panna üks köide. Kui kommunistliku partei kohalik peamees Johannes Käbin tundis näitust külastades huvi entsüklopeedia vastu, siis andis Miller nutika vastuse, et ruumipuudusel eksponeeritakse vaid üks köide. Selline vastus pani ka funktsionäärid kergemalt hingama.

1940. a alustati Eesti entsüklopeedia täiendusköite väljaandmist, et lisada uut infot näiteks vahepeal toimunud valdade reformist ning majanduse ja kultuuri arenemisest. 8-vihikulisest täiendusköitest jõudis ilmuda 4 vihikut. Katkestus tekkis Belgia Kongo sadamalinnaga Kongolo. Aastatel 1957–1959 väliseestlaste avaldatud Eesti entsüklopeedia jäi pooleli Lääne-Võrumaa asundusega Boose. Eesti nõukogude entsüklopeedia esimene väljaanne kujunes ihaldusobjektiks, teise väljaande algseks trükiarvuks kujunes müstiline 220 000.

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].