Erialaraamatukoguhoidjate õppereis Norrasse

Ceili Vilimas, Eesti Lennuakadeemia raamatukogu raamatukoguhoidja
Svea Kaseorg, Tartu Ülikooli raamatukogu erialainfo spetsialist

Norra, tuntud oma maaliliste fjordide ja rikkaliku kultuuripärandi poolest, pakub rohkelt avastamist ka raamatuhuvilistele. ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni tänavune õppereis viis meid 11.‒13. aprillil Oslosse. Reisi korraldasid Ceili Vilimas Eesti Lennuakadeemiast ja Helle Maaslieb Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust. Osalejaid sai kokku 13, mis osutus meie puhul just selleks õnnelikuks numbriks: mitte liiga suur grupp, aga mitte ka liiga väike.

Kuna sektsioonis on erinevate raamatukogude esindajad, valisime külastatavateks raamatukogudeks võimalikult mitmekülgse profiiliga asutused ‒ midagi igaühele. Veel tuli arvestada, et raamatukogud oleksid piisavalt lähestikku, et mitte linnatranspordist arusaamisele aega kulutada. Lisaks oli eesmärk võimalikult palju linna näha, mida sai ühest raamatukogust teise jalutades piisavalt!

Esimesel päeval külastasime Deichman Grünerløkka harukogu, mis on üks 22-st harukogust üle Oslo. Saime teada, et tegemist oli Oslo esimese rahvaraamatukogu hoonega, mis asus töölispiirkonnas. See väike armas kahekorruseline maja võib olla küll vana, aga sisu on seal vägagi uus ja moodne (renoveeritud 2019. a) ning hästi läbi mõeldud, et pakkuda kasutajatele võimalikult mitmekülgset kogemust. Maja kõrval asub võrdlemisi suur kogukonnaaed, kus viiakse regulaarselt läbi aiandustöötube; harukogust ei puudu ka seemneraamatukogu ning tööriistalaenutus.

Nutikate lahenduste kasuks räägib hoone multifunktsionaalsus. Esimene korrus on jagatud kolmeks: keskel teenindusletid, teavikute tagastus ja järjekorraraamatud ning kahel pool lugemissaalid väikese kõrgendatud lavaga. Kogu sisustus on ratastel, mis võimaldab ruume lihtsa vaevaga erinevateks üritusteks ümber kujundada. Keskmises saalis asuv järjekorraraamatute riiul varjab endas ootamatut saladust ‒ külmkappe! Ainulaadne disain võimaldab muuta riiuli õhtusteks üritusteks funktsionaalseks baariks, kust külalised saavad värskendavaid jooke osta.

Teisel korrusel asub põhiliselt lasteala: ühel pool sopistatud ruum, kus tegevust leidub nii väikestele kui teismelistele ning teisel pool nn must saal, mis sobib kõikvõimalikeks erinevateks tegevusteks. Hästivarustatud kööginurgas toimuvad kogukonnale kokkamistunnid, lisaks saab kasutada õmblusmasinaid, 3D-printerit, erinevaid tööriistu ja muid käsitöötarvikuid. Pikaajalistele partneritele üüritakse ruumi välja ka teatrietendusteks, töötubadeks, kinoseanssideks ja koosolekuteks.

Grünerløkka harukogu võib nimetada ka natukene eriliseks (erialaseks), kuna seal asub Norra kõige suurem koomiksikogu ‒ üle 10 000 eksemplari graafilisi romaane. Renoveeritud raamatukogu soodustab kogukonna aktiivset osalemist, toimides tööriistakastina nii praktilises kui ka metafoorilises mõttes.

See oli esimese päeva ainus külastus, misjärel suundusime oma peatuspaika ‒ kesklinnas asuvasse hubasesse hotelli, kus meid ootas kosutav õhtusöök ja saime muljetada esimese külastuse üle. Tegelikult oli aga õhtu veel noor ning võttes üürikesest Oslos viibimise ajast maksimumi, mindi väiksemate seltskondadega lähedalasuvat uudistama: ühed läksid ooperimaja katusele päikeseloojangut nautima, teised aga hiiglaslikku Deichman Bjerke pearaamatukogu uudistama.

Järgmisel hommikul ootas meid Oslo ülikooli (OsloMet) raamatukogu P48.

Ülikooli kompleksi kuulub neli raamatukogu, millest kolm asuvad samal tänaval erinevates õppehoonetes ja üks linnast väljas. P48 on neist suurim ja seega võib seda nimetada ka peakoguks. Raamatukogu taasavati paar nädalat enne meie saabumist ja endiselt olid pooled lauad saalides kokku panemata ning näha, et kibe töö asjade paigutamisega veel käib. Renoveerimise põhieesmärk oli muuta raamatukogu ruumid kasutajasõbralikumaks, kaotada kõrged klaustrofoobiat tekitavad riiulid ning asendada need madalate, valgust ja avatust soosivatega. Lisaks oli puudus lugejakohtadest, mida ligi 22 000 tudengiga ülikool hädasti vajab.

Raamatukogu asub hiiglasliku maja esimesel kahel korrusel: esimesel korrusel on ilukirjandus, väike nurk üritusteks ja vaiksed lugemissaalid, sh üks päris vaikne suletud uksega 20-kohaline lugemistuba. Teisel, avatud kontseptsiooniga korrusel, asub raamatute laenutus- ja tagastuskoht, teeninduslett (sh töötavad seal ülikooli IT-osakonna spetsialistid, kes abistavad tudengeid IT-küsimustes ning laenutavad tehnikat), rühmatööruumid, õppekeskus ja hulgaliselt erinevaid istumiskohti iseseisvaks või rühmatööks. Ka siin raamatukogus jäid silma ratastega toolid ja lauad, et vajadusel saaks sisustust kerge vaevata ümber paigutada.

Erinevate ülesannete täitmiseks kasutatakse palju üliõpilaste abi: näiteks töötavad raamatukogu infoletis pärastlõunati ja õhtuti (alates kella kolmest) ning nädalavahetustel ainult raamatukogundust õppivad tudengid. Samuti viivad vanemate kursuste ja õppeastmete tudengid raamatukogu ruumides läbi järelõppe- ja akadeemilise kirjutamise kursusi nooremale astmele.

Lühike jalutuskäik läbi linna ja olimegi ennelõunal juba järgmises kohas: Norra Rahvusmuuseumi arhiivis ja raamatukogus. Raamatukogu asub muuseumiga samas hoones, aga on eraldi sissepääsuga, kuna on avatud kõikidele huvilistele. Kuigi nime järgi on tegu rahvusmuuseumi raamatukoguga, siis tegelikult asub seal ainult väike osa rahvusrikkusest: kollektsiooni kuulub ligi 105 000 Norra kunstiajaloo- ja arhitektuuriteavikut ning 1300 nimetust ajakirju. Avariiulitel hoitakse umbes kolmandikku kogu kollektsioonist, ülejäänud materjalid tuuakse huvilistele hoidlatest. Raamatukogu ja arhiivi peamisteks kasutajateks on muuseumi töötajad ja teadlased, kes võivad materjale ka oma tööruumidesse viia. Teised külastajad võivad nendega ainult kohapeal töötada.

Rahvusmuuseumi peaarhitekt on Klaus Schuwerk, kes kujundas ka raamatukogu. Kui kahes eelmises raamatukogus oli disainiprotsessis lähtutud kasutajatest, siis nende ruumide puhul oli arhitektil väga kindel visioon teha n-ö traditsiooniline raamatukogu. Ruumid olid avarad, aga tumedates toonides, täis pikitud disainielemente ning kõrgete lagede ja riiulitega. Juhataja möönis, et kujundusprotsessi neid ei kaasatud, mistõttu tuli neil välja töötada mitmeid erilahendusi: näiteks ratastel trepid, et laeni ulatuvatelt riiulitelt raamatuid võtta, metallist raamatuhoidjad, mille külge pandi magnetiga kohaviidad ning ümbertõstetavad riiulid, et näituseid korraldada. Töötajate ja kasutajate kaasamine disainiprotsessi algfaasis oleks taganud parema tasakaalu esteetika ja funktsionaalsuse vahel.

Pärast kiiret lõunapausi tutvusime Nobeli Instituudi raamatukogu ja arhiiviga. Instituut asutati 1904. a ülesandega toetada Nobeli komiteed rahupreemia kandidaatide ülevaatamisel. Nobeli rahupreemia laureaadi valib esitatud kandidaatide hulgast viieliikmeline komitee, kusjuures valimisprotsess on salajane ja koosolekuid ei protokollita. Instituudi raamatukogu on algusest peale asunud samas (aadli)majas ning olnud 1905. a-st üldsusele avatud. Alates 2024. a-st tuleb raamatukokku ja arhiivi pääsemiseks kokku leppida külastusaeg.

Tegemist on erialaraamatukoguga, mis sisaldab ca 204 000 teavikut rahvusvahelistest suhetest ja poliitikast, õigusest, rahu-uuringutest ning majandusest. Raamatukogu kollektsiooni kuulub ka Alfred Nobeli erikogu, osa igapäevasest kirjavahetusest ning Nobeli auhindadega seotud teoseid, sealhulgas mitmed haruldased esmatrükid, millest ühte õnnestus ka meil näha.

Lisaks säilitatakse arhiivis kõiki Nobeli rahupreemia kandidatuuriettepanekuid ja muid dokumente, mida hoitakse koostamisest 50 aastat salastatuna. Tuuri käigus näidati meile ka kinnise arhiivi ust, mis jäi ka heatahtliku veenmise peale meie jaoks suletuks. Varem avalikustati piirangu alt vabanenud dokumente ainult avalduse alusel, pandeemia ajal sai instituudi raamatukogu aga lisarahastust, mis võimaldas vabanenud dokumendid digiteerida ning seda tegevust on vastavalt võimalustele ja rahastusele ka jätkatud.

Nobeli rahupreemia taustast võiks lausa omaette artikli kirjutada, aga raamatukogu juurde tagasi tulles on tegemist üpriski „vanaaegse“ raamatukoguga, kus on säilitatud hoone ajastutruu väljanägemine. Samuti kimbutab raamatukogu ruumipuudus. Enne maja muinsuskaitse alla võtmist ehitati siseõue arvelt betoonist hoidlaruumid ja hiljem renoveeriti hoidlaks ka vastas asuv kahekorruseline hobusetall koos tööliste ruumidega, aga füüsiliste raamatute ja dokumentide hulk kasvab pidevalt, kuna instituut toimib mitme rahvusvahelise asutuse hoiuraamatukoguna ja ei viska midagi ära. Kuigi raamatukogu kaudu pääseb ligi erialastele e-ajakirjadele, ei ole nende kogudes e-raamatuid ega plaanita neid ka ostma hakata, kuna see ei sobi kokku nende põhimõtete ja võimalustega. Tegemist oli kõige põhjalikuma ning ehk ka kõige põnevama tuuriga kogu reisi vältel, seda külastust saab tõesti soovitada.

Reisi viimane külastuskoht oli Norra Rahvusmuuseumi territooriumil asuv rahvusvaheline moeraamatukogu. Raamatukogu asutas 2020. a tollal 21-aastane Elise By Olsen koos oma mentori, kultuurikriitik Steven Mark Kleiniga, kes annetas muuseumile laevakonteineri jagu materjale moemaailmast. Raamatukogu kollektsioon koosneb rohkem kui 5000 annetusest eraisikutelt ja moemajadelt nagu Acne, Comme des Garçons, Issey Miyake, Martin Margiela, Nan Goldin jt. Kollektsiooni kuuluvad moeraamatud, -ajakirjad ja -illustratsioonid, moeetenduste kutsed, flaierid ja muud otseselt moemaailmaga seotud materjalid.  Raamatukogu asutades võeti vastu põhimõtteline otsus mitte koguda kangaid ja keskenduda ainult trükimaterjalidele.

Ainsaks erandiks on moeajakiri Visionaire, mille iga number sünnib koostöös eri kunstnike ja moeloojatega. Kunstnikele antakse vabad käed: näiteks number 42 koosnes fotodest koos väikeste parfüümipudelitega ning number 45 sisaldas kümne erineva moelooja kujundatud mänguasju. Keskmiselt trükitakse 1500 kuni 2500 eksemplari; numbri hind oleneb kaastöölistest, materjalidest ja trükise keerukusest.

Algselt ainult digitaalselt tegutsenud raamatukogu avas oma ruumid külastajatele Oslo Rahvusmuuseumi territooriumil 2022. a. Raamatukogu koduleht on üles ehitatud e-poe stiilis, kus esilehel näidatakse teemade järgi erinevaid teavikuid. Näiteks pööratakse tähelepanu huvitavatele leidudele annetajatelt, hiljuti lahkunud moeloojatele või näitustele. Raamatukogu ruumid on kahel korrusel: teisel korrusel näituste ruum ning kolmandal riiulid ja lugemissaal. Pea kogu mööbel on annetatud ja tehtud taaskasutatud materjalidest. Kogud täienevad peamiselt annetustega, mistõttu keskendub suur osa raamatukogu kollektsioonist Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa moeloojatele. Rikastamaks geograafilist mitmekesisust, annetasime raamatukogule kaks Silueti numbrit.

Viimasele, kolmandale päevale me ühtegi külastust ei planeerinud, nii jäi huvilistel aega külastada kas Munchi muuseumit või käia suveniiripoodides ja jalutada kesklinnas. Pärastlõunal tuligi juba suunduda tagasi lennujaama ja kodumaale, et siinpool kõike nähtut ja kogetut endas edasi kanda. Kuna aprilli tähistatakse mitmel pool tervisekuuna, võib öelda, et erialaraamatukogude sektsioon ületas sel kuul oma sammueesmärgi mitmekordselt ja õnneks oli ka ilmataat eriti helde: Oslos saatis meid ainult päike, soojus ja kerge kevadtuul. Reis oli küll lühike, aga üpriski sisutihe ning tagasisides jäid kõik osalejad väga rahule.