Etnograafiline sõnastik haritlastele: Mis on ummik?

Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivist DIGAR selgub, et peagi saabub 100. sünnipäev etnograafilisel sõnastikul, mis pandi kokku sooviga haritlaste puudulikku sõnavara täiendada. Mida tähendas ummik, pettus või kuidas selgitati peakotti, näärikrooni või vurrpuuri? EODOPEN projekt on teinud sõnastiku kättesaadavaks koos teiste ligi 800 teosega.

Etnograafiline sõnastik

1925. aastal välja antud etnograafilisest sõnastikust Eesti asjalise vanavara põhjal saame teada, et ummik (lk 72) on nõu, mis või mille kere on umbsest puidust, ilma liitekohata. Pettus (lk 42) on neljanurgeline linase riide tükk, peaauguksriidesse tehtud lõige. Kuna Eesti haritlaste teadmised oma rahva asjalisest vanavarast olid 20. sajandi alguses võrdlemisi puudulikud, tuli välja anda vähemtuntud asju selgitav sõnaraamat. Nii selgub 1925. aastal avaldatud etnograafia sõnastiku koostaja soome etnograafi ja Eesti etnograafia teadusliku uurimis- ja muuseumitöö rajaja Ilmari Manninen eessõnast.

131 illustratsiooniga teadusliku, õppe – ja käsiraamatuna väljaantud etnograafilise sõnastiku allikateks on Eesti Rahva Muuseumi kogud ja autori isiklikud ülestäheldused. Põneva ajaloorännakuga saab alustada SIIN.

Elutervest eestlaslikust vaimust kõnelev sugupuu raamat

Digitaalarhiivis DIGAR avatud ja EODOPEN projekti toel kättesaadavaks tehtud teostest väärib märkimist Kullimäe küla Rassi talu Jaani ja Elsa Maria sugupuu lugu, mis on enamat kui põlvnemisest tulenevate suhete ja rollide lugu. Järeltulevad põlvkonnad meenutavad 20. sajandi alguses sündinud Jaan Järviku ja tema kaasa Elsa Maria Järviku sõbralikku, külalislahket ja elutervelt eestlaslikku vaimu ja jutustavad lugusid enda elust muutuvate riigikordade keskel. 

Nii mõnestki millenniumi ajal kirja pandud mälestusest kumab läbi, kuidas suur osa 20. sajandist möödus eestlastel suure töötegemise ja vaevanägemise all, aga peod olid see-eest väga meeleolukad ja üksteise toetamise vaim saatis pereliikmeid kõikjal, vaatamata raskustele ning kimbutavale ajanappusele.  

“Rassi Jaan 100” sugupuu raamatut saab lugeda SIIN.

Mis on EODOPEN?

Rahvusvaheline EODOPEN projekt on toetanud seni 797 teose digitaalselt kättesaadavaks tegemist. Teoste hulgas on palju kohustuslikku kirjandust koolidele, ilukirjandust, mis on ilmunud enne II maailmasõda ning Eestis kuni 1940. aastani kehtinud seadusi koos kommentaaridega. Rohkelt leiab teoseid Eesti teatrist, muusikaajaloost ning lugeda saab Eesti riigimeeste elulugusid ja arvamusi. Näiteks Tartu rahukonverentsil osalenud kindralmajor Jaan Soots avaldas värvikad kommentaarid aastal 1920.  
 
Sootsi kommentaare saab lugeda SIIN. 

Anna teada oma lemmikteosest 

Kõik inimesed saavad soovitada, milliseid eestikeelseid raamatuid võiks digiteerida. Ettepanekuid oodatakse aadressile [email protected]. Eesti rahvusraamatukogu lahendab autorikaitse küsimused ja aitab teha kättesaadavaks ka sellised teoseid, millele kehtib veel autorikaitse. 

Loov Euroopa kaasrahastatud projektis EODOPEN (2019-2024) osalevad Euroopa 11 riigi raamatukogud, Eestist Eesti rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu. Eesmärk on digiteerida ja üle veebi lugemiseks avada vähemalt 1000 trükist rahvusraamatukogu kogudest.

Mõned näited digitaalarhiivis DIGAR lugemiseks avatud teostest

• Eesti kirjandusest Kauksi Ülle “Kesk umma mäke : luuletused”
• Eesti kirjandusest Teet Kallase teosed
• Ü. Tedre “Eesti pulmad”,  
• Setu lauludega muinasjutud,  
  “Kümme setu muinasjuttu lastele” 
• A. Tupits “Konstantin Päts” 
• A. Taska “Kaarel Eenpalu” 
• Muusikaajaloost Eesti muusika ajaloo lugemik I, II  
• J. Jürissoni “Muusikud polemiseerivad : pro et contra Wagner”  
• “Viini klassikaline koolkond” ja “Heliloojad Kapid” 
• artiklikogumik “Hüpassaare laulik Mart Saar”.