Tagasi Tõnismäele!
Valmistume avamiseks 2027
RaRa Solarise saatkond
E–L 10–20, P 10–19
Euroopa leping Eesti ja ELi vahel – 30 aastat allkirjastamisest
Merle Raid
Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organistasioonide juhtiv spetsialist
12. juunil 1995 möödub 30 aastat sündmusest, mil Eesti tollane peaminister Tiit Vähi kirjutas Luxembourgis alla Eesti ja Euroopa Liidu (EL) vahelisele assotsiatsioonilepingule ehk Euroopa lepingule.
Euroopa lepingu pidid Eesti Riigikogu ja Euroopa Parlamendi kõrval ratifitseerima kõigi 15 ELi liikmesriigi parlamendid. Eesti Riigikogu ratifitseeris Euroopa lepingu 1. augustil 1995 ühehäälselt. Euroopa Parlament andis oma lõpliku heakskiidu 15. novembril. Liikmesriikidest olid esimesed Taani ja Rootsi, kes lepingu heaks kiitsid samuti sügisel 1995. Viimasena ratifitseeris lepingu Prantsusmaa Rahvuskogu 15. detsembri 1997. Nii kulus dokumendi ratifitseerimisele kokku üle kahe ja poole aasta.
Leping jõustus 1. veebruaril 1998 ning jäi Eesti ja ELi suhete, Eesti liitumisprotsessi juriidiliseks aluseks, kuni ühinemiseping selle 2004. aastal välja vahetas.
Euroopa leping tähendas suurt sammu Eesti ja ELi suhete edasisele lähenemisel. See ei andnud küll ELiga liitmise tagatist, kuid sedastas Eesti lõppeesmärgi liikmeks saada ning lõi raamistiku Eesti järkjärguliseks lõimimiseks ELiga.
Eesti oli esimene ning ainus Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riik, kelle assotsiatsioonileping ei sisaldanud üleminekuperioode, sest selleks ajaks oli Eestis läbi viidud kiired ja radikaalsed majandusreformid.
Euroopa leping asetas suurt rõhku integreerumisele ELi siseturuga. See võimaldas arendada igakülgseid suhteid nii riiklikul kui ka sektoriaalsel tasandil, toetades meie riigi edasisi majandusarenguid ja reforme.
Lisaks kaubandusküsimustele, mis oli ELi ja Eesti vaheliste suhete osas lahendatud varem sõlmitud vabakaubanduslepinguga, hõlmas Euroopa leping ka konkurentsipoliitikat, teenuseid, aga ka sotsiaalsfääri, tööjõu liikumist, kultuuri, haridust, tervishoidu, julgeolekuküsimusi, õigusloomet jne.
Eesti sai lepinguga liituda ELi koostööprogrammidega, samuti andis leping juriidilise aluse ELi poolse tehnilise ja finantsabi osutamiseks.
Kasutatud allikad ja lisalugemist:
Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ajajoon – Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures
