Euroopa Liidu teavitustöö Rahvusraamatukogus

15. mai 2024

Blogi

Merle Raid, RaRa infospetsialist (Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid)

Selle aasta 1. mail täitus 20 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Sama kaua ja veel kauemgi on Rahvusraamatukogu jaganud infot ja nõustanud oma lugejaid ning avalikkust Euroopa Liidu teemadel. Seda tööd teeme tänaseni, kuigi pisut teises formaadis.

Sihipärane teavitustöö Euroopa Liidu suunal sai Rahvusraamatukogus alguse 1998. aastal, kui Riigikantseleiga koostöös loodi Euroopa Liidu infokeskus. Infokeskus jõudis raamatukogus tegutseda 23 aastat. 1998. aastal algasid ka Eesti liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Rahvusraamatukogust sai sel moel üks oluline lüli avalikkuse teavitamise võrgustikus. Paar aastat hiljem loodi infokeskuse juurde tasuta euroinfo telefon, mis jõudis avalikkuse teenistuses olla ühtekokku 17 pikka aastat. Need aastad sisaldasid nii intensiivseid kui ka rahulikumaid perioode. Kõige pingelisemad ajad infokeskuse ja euroinfo telefoni töös olid eelkõige Euroopa Liiduga liitumiseelne periood ja euroreferendum 2003. aastal ning eurole ülemineku aeg 2011. aastal ja Eesti ELi eesistumine 2017. aasta teisel poolel.

Kõige pingelisemad ajad infokeskuse ja euroinfo telefoni töös olid eelkõige Euroopa Liiduga liitumiseelne periood ja euroreferendum 2003. aastal ning eurole ülemineku aeg 2011. aastal ja Eesti ELi eesistumine 2017. aasta teisel poolel.

Euroopa Liidu infokeskuse kauaaegne juht Anu Nestor on oma Riigikogu Toimetiste artiklis meenutanud, et euroinfo telefoni teenuse projekti käivitamine oli tookord tõsine väljakutse. Alguses tehti seda pilootprojektina 1999. aastal ja seejärel otsustati 2000. aastal alustada täismahus teenusega. Eeskuju võeti Rootsi telefoniteenusest, millega alustati mõni aasta enne Rootsi liitumist ELiga. Rahvusraamatukogu tasuta euroinfo telefon suutis pakkuda ööpäevaringset täismahus teenust, kus peale infokeskuse töötajate olid telefonile vastamisel abiks ka ELi alase koolituse läbinud üliõpilased. 2000. aastast hakati korraldama ka regulaarseid euroinfo telefoni infopäevi, kus helistajatele kutsuti vastama oma ala asjatundjad – ministrid, Riigikogu liikmed ja ministeeriumide spetsialistid.

Infokeskuse hilisemastesse tegevusaastatesse mahub mitmeid toredaid kohtumisi nii Riigikogu liikmete kui ka Eesti saadikutega Euroopa Parlamendis. Mitmeid kordi osales Rahvusraamatukogu EL infokeskus koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Riigikantseleiga Euroopa Päeva üritustel, mis kujunesid väga rahvarohketeks.

Kuigi ajad on nüüd teised ja võimalused muutunud, jätkub tänaselgi päeval Euroopa Liidu teavitustegevus Rahvusraamatukogus. Meie tugevuseks on kohanemine muutunud oludega, mis pakub teistsuguses formaadis teavitustegevusi. Rahvusraamatukogu osaleb aktiivselt mitmetes välkraamatukogu projektides ning on aktiivne koolitaja nii raamatukogus kohapeal kui ka väljaspool. Pakume Euroopa Liidu teemalist hariduspogrammi koolidele ning harivaid EL teemasid tutvustavaid veebimänge. Näiteks Euroopa keelte veebiviktoriin ja Eesti naised Euroopa Liidu institutsioonides.

Blogi juurde on lisatud meediaülevaated ja fotojäädvustused, mis pakuvad toredaid äratundmisi möödunud aegadest ning annavad ülevaate ELi infokeskuse ja euroinfo telefoni egiidi all tehtud töödest ja tegemistest.

Euroinfo telefoni avamine Rahvusraamatukogus, pressikonverents

Välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand ja Eesti ELi pealäbirääkija euroinfo telefoni infopäeval “Ühinemisleping ELiga” 2003. aastal.

Peaminister Juhan Parts ja Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juht Keit Kasemets koos EL infokeskuse juhataja Anu Nestori ja Rahvusraamatukogu direktori Tiiu Valmiga külastamas EL infokeskuse lugemissaali 2003. aastal.