Fookuses on digitaalsed õigused

6. juuli 2026

Blogi

Merle Raid, juhtiv spetsialist (EL ja rahvusvahelised organisatsioonid)

Uuest ja huvitavast teemast – digitaalsed õigused ehk digiõigused, on hakatud aina enam rääkima ja kirjutama. Põhjust ei ole vaja pikalt otsida. Seda tingib loomulikult meie aina digitaalsemaks muutuv maailm.

Kuna tänapäeva digiajastul toimetab aina suurem hulk inimesi oma eraelulisi või ametialaseid asju erinevates veebikeskkondades, siis seda olulisemaks on muutunud ka see, mil määral järgivad need keskkonnad kasutajate õigusi.

Sisuliselt on digiõigused võrdväärsed inimõigustega, mis kehtivad internetikeskkonnas. Nii on igaühel õigus ligi pääseda digitehnoloogiatele ja –sisule, neid kasutada ja ise luua. Need õigused hõlmavad privaatsuse kaitset, sõnavabadust ja õigust pääseda veebis teabele ligi. Need tagavad, et inimesed saavad kasutada digiplatvorme, osaleda veebikogukondades ning jagada sisu vabalt ja turvaliselt, ilma et nad peaksid kokku puutuma põhjendamatu tsensuuri, jälgimise või diskrimineerimisega. Digiõigused hõlmavad ka andmekaitset, võrgu neutraalsust ja õigust olla unustatud, tagades, et digitaalsed keskkonnad püsiksid avatud ja kaasavatena ning austaksid inimeste õigusi ja vabadusi.

Euroopa Liit on juba 2023. aastal allkirjastanud digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni, millega edendatakse Euroopa väärtustest lähtuvat digiüleminekut. Deklaratsioon tugineb eelkõige ELi põhiõiguste hartale ja selles tuletatakse meelde kõige olulisemaid digipöördega seotud õigusi, nagu väljendus- ja teabevabadus, andmekaitse ja eraelu puutumatus. Digiõigused ja -põhimõtted põhinevad ka ELi õigusaktidel ja poliitikal, muutes need kodanike jaoks väga reaalseks ja käegakatsutavaks. Deklaratsiooniga kohustuvad EL ja liikmesriigid tegutsema ja edendama seda inimkeskset visiooni digiüleminekust nii kodus kui ka rahvusvahelisel tasandil. Euroopa Komisjon jälgib digiõiguste ja -põhimõtete kohaldamist kogu ELis, tehes korrapärast aruandlust. Digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioon on üks osa Euroopa digikümnendi raamistiku dokumentidest.

Uus raamat digiõiguste teemal

Digiõiguste märksõnaga ESTER-kataloogist kirjandust otsides leiab piisaval hulgal väärt teoseid teemast huvitatud eksperdile, teadlasele või üliõpilasele.
Rahvusraamatukogu kogusse on värskelt saabunud valdkonna juhtivate rahvusvaheliste teadlaste grupi ühistööna valminud raamat “Human Rights in the Digital Domain: Core Questions”.

Monograafia toimetajaks on rahvusvaheliselt tunnustatud eesti tippteadlane, Tallinna Ülikooli teadusprorektor Tiina Pajuste, kes on omandanud rahvusvahelise õiguse magistrikraadi Helsingi Ülikoolis ning saanud 2009. aastal rahvusvahelise õiguse diplomi Cambridge’i ülikoolis. Samas ülikoolis kaitses ta 2012. aastal õigusteaduse alal ka oma doktoriväitekirja. Tiina Pajuste on teadurina töötanud nii Helsingi Ülikoolis kui ka Cambridge’i ülikoolis. Tema uurimisvaldkondadeks on rahvusvaheliste organisatsioonide vastutus, rahvusvahelise õiguse roll rahuprotsessides ja digitaalsed inimõigused.

Värskest raamatust leiab ka teise, rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste professori, eesti teadlase Mart Susi artikli, milles ta keskendub väljakutsetele, mida nõuab inimõiguste raamistiku kohaldamine digikeskkonnas, lähtudes mittekoherentsuse teooriast. See teooria väidab, et inimõigused digitaalses valdkonnas erinevad põhimõtteliselt nende võrguvälistest vastetest tähenduse, ulatuse ja rakendamise muutuste tõttu.

Tervikuna uuritakse selles teoses nelja põhiküsimust: kuidas digitaliseerimine muudab inimõiguste kohaldamist, kuidas inimõigusi käsitlev seadus saab reageerida digitehnoloogia väljakutsetele, kuidas sõnavabadus kehtib veebis ja kuidas digitaliseerimine mõjutab haavatavaid rühmi. Juhtivate teadlaste panusega raamat ühendab õigusliku analüüsi eetika, keskkonnahariduse ja meditsiiniuuringute valdkondade teadmistega. Selles uuritakse olulisi teemasid, nagu tehisintellekti reguleerimine, platvormide vastutus, privaatsuse kaitse ja väärinfo, pakkudes interdistsiplinaarset ja rahvusvahelist perspektiivi. Erinevaid vaatenurki tasakaalustades aitab see raamat lugejatel orienteeruda inimõiguste keerukuses digitaalajastul. Raamatust saab teada, kuidas digitaliseerimine kujundab ümber inimõigusi, valitsemist ning õigus- ja poliitikaraamistikke.