Helsingi linnaraamatukogu strateegia kolm vaala 

Lotta Muurinen, Helsingi linnaraamatukogu piirkondlike raamatukogude teenuste direktor 

Balti raamatukoguhoidjate 12. kongressil kõlas Lotta Muurineni ettekanne „Me areneme koos muutuva linnaga – Helsingi linnaraamatukogu strateegia“. Autor jagab olulisemaid mõtteid Eesti kolleegidega kümneaastase strateegia koostamise kohta aastateks 2023–2033 ning nendib, et plaanide elluviimine nõuab pidevalt muutuvas linnas suurt pühendumist.  

Helsingi linnaraamatukogu uus strateegia valmis 2023. aastal ja ulatub 2033. aastani. Linnaraamatukogu alla kuulub 37 haruraamatukogu ning keskraamatukogu Oodi, mis asub kesklinnas ja teenindab kogu linna.  

Haruraamatukogud on geograafiliselt jaotatud viide piirkonda. Need piirkonnad moodustavad nii teeninduslikud kui ka halduslikud tervikud, mida juhib iga piirkonna raamatukogude juhatajatest koosnev juhtimistiim. Personal töötab piirkondlikes meeskondades, ent põhiosa tööst tehakse siiski oma üksuses. Nagu kõikides suurtes linnades, on ka Helsingis linnaosade vahel palju erinevusi. Üks raamatukogu ülesannetest on aidata tagada, et erinevus ei tähendaks ebavõrdsust. 

Helsingi linnaraamatukogu strateegia töötati välja raamatukogu juhtkonna ja kahe töörühma spetsialistide koostöös. Strateegia viimistlemisel kasutati ka välist abi. Samuti kaasati strateegia täpsustamisse raamatukogutöötajaid ja sidusrühmi. Lõpuks võeti strateegia kokku kolme põhipunktiga.

Loome lugemiskultuuri igas vanuses inimestele. 

• Praegune olukord: lugemine ja lugemisoskus on polariseerunud. Raamatukogus edendatakse lugemist, kuid paraku ei jõua me kõikideni. 
• Eesmärk: lugemine pakub huvi ja tuleb kasuks igaühele. 

Kaitseme demokraatiat, sõnavabadust ja kestlikku ühiskonda. 

• Praegune olukord: ühiskonnas süveneb vastandlikkus. Raamatukogu on põhimõtteliselt avatud kõigile, kuid meie roll on raskesti hoomatav. 
• Eesmärk: iga linlane on mõjukas ühiskonnaliige. 

Areneme koos muutuva linnaga. 

• Praegune olukord: Helsingi muutub kiiresti ning linnaelanike vajadused ja harjumused on eriilmelised. Reageerime muutusele aeglaselt ja ettevaatlikult. 
• Eesmärk: meie linna nägu, koos sellega arenev ja seda arendav raamatukogu. 

Kui hakkasime strateegiat ellu viima, panime OKR- (Objectives and Key Results) metoodika alusel paika vahe-eesmärgid, mille saavutamine tagatakse iga-aastaste tegevuskavade abil. Vahe-eesmärgid on konkreetsed ja mõõdetavad, näiteks lastele mõeldud materjalide laenutusmahu kasv. Lisaks vaatame üle raamatukogu sisetegevuse. Eesmärk on tagada, et näiteks kõik töörühmad ja võrgustikud ning struktuurid ja tavad tõepoolest toetaksid strateegia rakendamist igast küljest. Mõnes üksuses on juba katsetatud võrgustiku kaardistamist ja seda on plaanis lasta teha ka ulatuslikumalt. 

Muutuv linn 

Helsingis elab praegu umbes 665 000 inimest. 18%-l neist ei ole emakeeleks ükski Soome ametlikest keeltest (soome, rootsi või saami). Prognooside kohaselt kasvab Helsingi elanike arv 2030. aastaks umbes 730 000 inimeseni, kellest 23% räägivad emakeelena muid kui Soome ametlikke keeli. Seega Helsingi elanikkond suureneb ja muutub mitmekesisemaks, aga ka vananeb. 2030. aastal on 19% helsinglastest üle 65-aastased. Vanuseline koosseis, nii nagu ka muukeelsus, jaguneb linna piirkondade vahel ebaühtlaselt. Mõnes Helsingi piirkonnas elab tulevikus senisest rohkem muukeelseid ja lastega peresid, mõnes jällegi on keskmine vanus kõrgem. Kuna Helsingi kasvab pidevalt, ehitatakse linna uusi elurajoone, millega kaasnevad uued teenusevajadused. 

Piirkondade diferentseerumine nõuab, et raamatukogu piirkondlik teenusepakkumine kohandataks piirkonna vajadustele vastavaks. Tulevikus täpselt sama teenindusmudel enam igasse piirkonda ei sobi. Seetõttu tuleb uurida eri piirkondade demograafiat, sotsiaal-majanduslikku olukorda, vanuselist ja keelelist jaotust ning neid puudutavaid prognoose. Eelkõige tuleb tagada, et linlased saavad oma elu- ja teeninduspiirkondades raamatukogust just sellist teenust, mida nad vajavad. 

Üks tõhusamaid strateegia rakendamise vahendeid on uus personaliplaneerimine, mis on strateegiaga kooskõlas. Piirkondlikus personalistruktuuris ja -suuruses arvestatakse edaspidi peale tuttavate sisemiste mõõdikute (külastused, laenutused, logistika) veel piirkondade erijooni ja vajadusi. Kas piirkonnas on palju koole ja lasteaedu? Milliseid keeli seal kõneldakse? Milline on elanike sotsiaalmajanduslik staatus? Nende mõõdikute uurimiseks saime abi Helsingi linna teabekeskusest. Sisemisi ja väliseid mõõdikuid kombineerides saame infovaate, mis näitab iga piirkonna vajadusi töötajate arvu ja oskuste profiili asjus. Nii suudame senisest paremini suunata näiteks lasterikastesse rajoonidesse lasteraamatukogutööle spetsialiseerunud töötajaid ja võtta töötajate palkamisel arvesse näiteks seda, et nende keeleoskus vastaks piirkonna vajadustele. 

Ehkki Helsingi linnaraamatukogu strateegia saab alguse raamatukogu põhiülesannetest, on see sisult üsna ambitsioonikas ja nõudlik. Strateegia elluviimine nõuab nii juhtkonnalt kui ka töötajatelt pühendumist, võimet ja soovi õppida uusi asju ning tulla toime vigade ja eksimustega, mida sel teel paratamatult ette tuleb. Ent kui tulemus on oma elanikke senisest paremini teenindav linn, on see kõik vaeva väärt. 

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].