Hübriidraamatukogu roll tervishoiuhariduses: kasutajakogemused ja ootused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli näitel

Marianne Paimre, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õppejõud, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli endine teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eve Pohlak, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukoguhoidja
Riina Pohlak, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukoguhoidja

Uuringu lühikokkuvõte

Tervishoiuhariduses on õppimise ja õpetamise kvaliteedi seisukohalt keskne, et info oleks ajakohane, usaldusväärne ja seda osataks õigesti kasutada. Artiklis analüüsitakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu 2024. a tagasisideküsitluse tulemusi, keskendudes e-teenuste kasutusmustritele ja teenustega rahulolule, kasutajakogemust kujundavatele ootustele ja probleemidele, hoiakutele tehisintellekti suhtes ning füüsilise raamatukoguruumi rollile. Tulemused näitasid, et enim hinnati teadusandmebaase ja raamatukogu veebikeskkonda, kuid kasutuskogemust pärssisid tehnilised tõrked ja ebapiisavad digioskused. Tehisintellekti suhtes valitses pigem ettevaatlik huvi: seda nähti abistava tööriistana, kuid kahtlusi jagus. Füüsiline raamatukoguruum oli endiselt oluline õppe- ja töökeskkond, pakkudes ühtaegu digioskuste tuge, juhendamist ja kuuluvustunnet. Kokkuvõttes rõhutab analüüs, et hübriidne teenusmudel, mis ühendab kvaliteetsed digiteenused, professionaalse nõustamise ja mitmekülgse füüsilise õpikeskkonna, on kasutajatele kõige toetavam ning aitab säilitada raamatukogu keskset rolli tervishoiuhariduse tugistruktuuris.

1. Sissejuhatus

Tervishoiuhariduses on infovajadused ajakriitilised, spetsiifilised ja pidevalt muutuvad. Kiire ligipääs kvaliteetsele ja usaldusväärsele teabele on õppimise ja õpetamise kvaliteedi tagamisel hädavajalik (Lauseng jt, 2021). Seetõttu on valdkonna õppe- ja teadustegevust toetavad raamatukogud kujunenud hübriidseks teenuskeskkonnaks, kus on ühendatud füüsiline kohalolu, digitaalsed ressursid ja üha enam ka tehisintellektil (AI) põhinevad lahendused (Chen jt, 2011; Boateng, 2025).
 
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu tegevused ja pakutavad teenused on viimasel viiel aastal oluliselt avardunud (Kont ja Piirsalu, 2021; Paimre jt, 2024). Raamatukogu tagab ligipääsu mitmele rahvusvahelisele teadusandmebaasile (nt Web of Science, ScienceDirect, Wiley, Taylor & Francis, EBSCOhost). Veebileht koondab juhendmaterjale infootsinguks ja uurimistegevuse toetamiseks, kõrgkoolis kaitstud lõputööd on veebi kaudu kättesaadavad ning Messengeri vahendusel saab töötajatega kiiresti kontakti. Teenuste arendamisel on oluline arvestada eri kasutajagruppide (eri tasandi õppurite ja töötajate) vajadustega. Kasutajate rahulolu hindamiseks ja vajadustest ülevaate saamiseks viiakse üle kahe aasta läbi tagasisideküsitlus.
 
Käesoleva artikli eesmärk on analüüsida 2024. a kevadel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis läbiviidud küsitluse tulemusi. Keskendutakse küsimustele, kuidas õppurid ja töötajad tajuvad raamatukogu hübriidset teenuskeskkonda, tuues esile e-teenuste kasutusmustrid, kasutusmugavuse ja probleemid, ootused ja vajadused e-teenuste arendamiseks, hoiakud tehisintellekti suhtes ning füüsilise raamatukoguruumi rolli.
 
Sõnastati järgmised uurimisküsimused:

• Millised on e-teenuste kasutusmustrid erinevate kasutajagruppide lõikes?
• Kuidas hinnatakse e-teenuste kasutusmugavust ja milliseid probleeme kogetakse?
• Millised on õppurite ja töötajate ootused ja vajadused e-teenuste arendamisel?
• Kuidas hinnatakse võimalust, et tehisintellektipõhised rakendused asendavad tulevikus raamatukoguteenuseid?
• Millist rolli mängib füüsiline raamatukoguruum õppijate ja töötajate kogemuses?

Sissejuhatusele järgneb teoreetiline ülevaade, edasi tutvustatakse uuringu metoodikat ning antakse ülevaade valimist ja küsitluse läbiviimisest. Empiirilises osas analüüsitakse küsitluse peamisi tulemusi, millele järgneb arutelu koos praktiliste soovitustega. Artikkel lõpeb kokkuvõtte ja järeldustega, mis toovad esile raamatukoguteenuste arendamise võimalused hübriidses õpikeskkonnas.

2. Teoreetiline taust

Raamatukoguteenuste kasutust ja rahulolu nendega on võimalik mõista erinevate teoreetiliste raamistike kaudu. E-teenuste puhul on üks levinumaid tehnoloogia aktsepteerimise mudel (TAM; Davis, 1989), mis rõhutab, et uute lahenduste omaksvõtt sõltub nende tajutud kasulikkusest ja kasutusmugavusest. Selle edasiarendusena on välja töötatud UTAUT-mudel (Venkatesh jt, 2003), mis lisab täiendavaid tegureid nagu sotsiaalne mõju ja kasutamist hõlbustavad tingimused. Need aitavad mõista, miks osa kasutajaid võtab e-teenused kiiresti omaks, samas kui teised jäävad kõhklema.
 
Teiseks oluliseks raamistikuks on infokäitumise käsitlused. Wilsoni infootsingu mudelid (1981; 1999) rõhutavad, et infovajadus ei muutu automaatselt otsingutegevuseks, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid: kasutaja roll, keskkond, sotsiaalsed ja psühholoogilised barjäärid ning motiveerivad mehhanismid. Mudel selgitab, miks mõned kasutajad vajavad e-teenuste kasutamiseks täiendavat tuge või juhendamist. Tervishoiuhariduse kontekstis on see eriti oluline, sest infootsing on ajakriitiline ning seotud erialaste õppe- ja tööülesannetega, mida mõjutavad nii tehnilised ressursid kui ka kasutajate digipädevus ja usaldus teenuste vastu.
 
Teenuse kvaliteedi hindamisel kasutatakse sageli SERVQUAL-mudelit (Parasuraman jt, 1988), mis toob esile töökindluse, reageerimisvõime, usaldusväärsuse, empaatia ja materiaalsed tingimused. Hariduskontekstis tähendab see, et raamatukogu peab pakkuma mitte ainult funktsionaalset ligipääsu ressurssidele, vaid ka efektiivset kasutajatuge, hõlpsamini leitavaid juhendmaterjale ja õppimist soodustavat keskkonda.
 
Varasemad kasutajauuringud on näidanud, et kõrgkoolide raamatukogudes hinnatakse kõrgelt ajakohast sisu, professionaalset tuge ja kasutajasõbralikkust, samas kui kitsaskohad seostuvad sageli keerukate liideste, tehniliste tõrgete ja vähese teavitusega (Gylje, 2022; Malik, 2023; Malik jt, 2025). Digipädevus ning oskus hinnata infoallikate usaldusväärsust on muutunud keskseks teemaks, eriti tehisintellekti laieneva kasutuse taustal akadeemilises keskkonnas. Rahvusvahelised käsitlused rõhutavad, et tehisintellekti nähakse pigem abistava tööriistana kui töötajate pakutava toe asendajana ning selle kasutuselevõtt sõltub suuresti kasutajate digipädevusest (Murph, 2025; Springmier, 2025).
 
Käesolev uuring tugineb nimetatud teoreetilistele arusaamadele, keskendudes nende avaldumisele praktilistes kogemustes ja ootustes Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hübriidraamatukogu kontekstis.

3. Metoodika

3.1. Uuringu disain

Uuringus rakendati kombineeritud meetodit, ühendades kvantitatiivsed küsitlusandmed kvalitatiivsete avatud vastustega. Nii oli lisaks kasutusmustritele võimalik paremini mõista õppurite ja töötajate kogemusi, hoiakuid ja ootusi raamatukoguteenuste suhtes. Lähenemine sobib hästi keerukate teenuskogemuste analüüsimiseks, kus kasutajakogemust kujundavad samaaegselt ligipääsuvõimalused, tehniline tase, infoeelistused ja sotsiaalne kontekst.

3.2. Valim

Küsitlusele vastas kokku 347 osalejat, mis moodustas ligikaudu 15% sihtrühmast (vt tabel 1). Vastamismäär oli kooskõlas sama kõrgkooli varasemate küsitluste tulemustega (Paimre jt, 2024).

Arvuliselt oli vastajate seas kõige enam bakalaureuseõppe tudengeid (n = 231), valdavalt õenduse eriala üliõpilased. Enamik vastajaid olid naised (89%) ja valdavalt eesti emakeelega (71%).

3.3. Küsitluse läbiviimine

Küsitlus viidi läbi 2024. a kevadel. Küsimustik oli kättesaadav MS Formsi keskkonnas märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Osalemine oli vabatahtlik ja anonüümne. Kutseid edastati kooli ametliku meilisüsteemi kaudu ning levitati siselistides, teadetetahvlitel ja kõrgkooli avalikes ruumides QR-koodiga kuulutustena.
 
Küsimustik sisaldas 27 küsimust, mis kombineerisid valikvastuseid, Likerti-tüüpi skaalasid ja avatud vastuseid. Küsimused rühmitati plokkidesse, mis käsitlesid vastajate taustaandmeid, raamatukogu rolli ja kasutussagedust, e-teenuste mugavust ning nendega seotud probleeme ja ootusi. Lisaks uuriti kohapealse kasutuse eesmärke, rahulolu traditsiooniliste teenuste ja füüsilise keskkonnaga, raamatukogu pakutavat tuge ning hoiakuid tehisintellekti suhtes. Küsimustiku lõpetas avatud vastuse võimalus.

3.4. Andmeanalüüs

Kvantitatiivseid andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil, arvutades sagedused, protsendid ja aritmeetilised keskmised. Erinevuste ja seoste hindamiseks koostati risttabeleid ning kasutati vajadusel sõltumatute valimite t-teste, et selgitada kasutajarühmade ja teenusekasutuse mustreid. Kasutusmugavuse hinnangud teisendati viiepalliskaalale ning neid analüüsiti keskmiste väärtuste kaudu kasutajagruppide ja ressursside lõikes.
 
Avatud vastuseid analüüsiti temaatilise sisuanalüüsi põhimõttel. Kommentaarid kodeeriti kategooriatesse, mis tõid esile näiteks ressursi kättesaadavuse, infovajaduse põhjendatuse, tehnoloogilise usalduse ning raamatukogu tähenduse õppimisruumina. Analüüsi läbiviimiseks kasutati MS Exceli ja NVivo tarkvara.

4. Tulemused

Uuringu tulemused on esitatud uurimisküsimuste loogika järgi, käsitledes nii e-teenuste kasutamist, hoiakuid tehisintellekti suhtes kui ka füüsilise raamatukoguruumi rolli. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed täiendavad teineteist ning loovad tervikliku pildi kasutajakogemusest Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogus.

4.1. E-teenuste kasutajakogemused

Raamatukogu tähendus õppijatele ja töötajatele ei piirdu pelgalt teavikute koguga – seda tajutakse õppimist toetava keskkonna ja professionaalse toe pakkujana. Valdav enamus vastanutest (81%) pidas raamatukogu oluliseks või väga oluliseks erialase info leidmisel. Seejuures rõhutati digiteenuste rolli, mis võimaldavad vajalikku infot kiiresti kätte saada ka distantsilt. Nagu märkis üks tudeng: Tänapäeva kiires maailmas on oluline, et vajalik info oleks kiiresti kättesaadav ka distantsilt.
 
E-teenuste kasutusaktiivsus eristus haridusastmete ja töörollide lõikes. Kõrgharidusõppes õppijad olid kõige aktiivsemad digiressursside kasutajad: bakalaureuseõppe tudengite seas oli andmebaaside iganädalane kasutus 25% ja magistrantide seas juba 50%, neist osa kasutasid teenuseid ka iga päev. Kutseõppurid kombineerisid sagedamini e-teenuseid ja kohtteenuseid. Töötajad kasutasid teenuseid pigem sihipäraselt ja mõõdukalt, keskendudes peamiselt teadusandmebaasidele.
 
E-teenustest hinnati kõige kõrgemalt raamatukogu veebikeskkonda ja teadusandmebaase, samas kui juhendmaterjalid ja Messengeri kaudu suhtlemine said madalama hinnangu (vt joonis 1). Mugavuse keskmine hinne jäi kõigis rühmades viiepallisüsteemis üle 4 punkti, mis viitab heale üldisele rahulolule. Kõrgeimad hinnangud andsid magistrandid (teadusandmebaasid 4,33) ning sarnaselt hindasid neid ka kutseõppurid (4,14) ja bakalaureuseõppe tudengid (4,11).

Üle poole vastajatest (55%) ei kogenud probleeme e-teenuste kasutamisel. Peamisteks raskusteks nimetati siiski digioskuste nappust (24%), tehnilisi tõrkeid (12%) ja ebamugavaid kasutajaliideseid (4%). Digioskuste puudujääke tunnistas 28% bakalaureuseõppe tudengitest, 24% töötajatest ja isegi 33% magistrantidest. See viitab, et lisatuge vajavad kõik rühmad, mitte ainult algtasemel õppurid.
 
Avatud vastused kinnitasid probleeme ja pakkusid lahendusi: Kõik takerdub vaid minu arvutikasutuse oskamatusele. [—] Koduleht tundub liiga keerukas, info on laiali ja ei leia üles. [—] E-teenuseid tuleks arendada, et oleks lihtsam juurdepääs andmebaasidele.
 
Parendusettepanekud keskendusid digitoele, sisu paremale kättesaadavusele ja juhendamise suurendamisele. Sooviti rohkem praktilisi koolitusi ja visuaalseid juhendeid, tehnilise toe parandamist, mobiilirakendust ning 24/7 juurdepääsu teenustele. Samuti mainiti veebiseminare, salvestatud loenguid ja võimalust distantsilt personaalseks nõustamiseks.
 
Kokkuvõttes joonistub välja, et magistrandid on kõige aktiivsemad ja rahulolevamad e-teenuste kasutajad. See on ootuspärane, sest neil on suurem vajadus andmebaaside ja teiste e-ressursside järele, nad on saanud ettevalmistuse teadustööks ning omandanud kogemuse teadusinfo otsimisel ja kasutamisel.
 
Need tulemused kinnitavad, et e-teenuste arendamine peab käima koos digipädevuse toetamise ja juhendamisega ning olema tihedamalt lõimitud õppe- ja teadustööga, et raamatukogu saaks täita oma rolli hübriidses õpikeskkonnas.

4.2. Tehisintellekt raamatukoguteenustes: hoiakud

Üha olulisemaks teemaks on raamatukoguteenuste kontekstis tehisintellekti (AI) roll, mistõttu küsitluses uuriti, kuidas hinnatakse selle võimalikku mõju raamatukogu tulevikule. Tulemused näitasid, et hoiakud on pigem ettevaatlikud ning erinevad kasutajarühmade lõikes.
 
Kokku uskus ligikaudu veerand vastajatest, et tehisintellektipõhised juturobotid (nt ChatGPT) ja muud tööriistad võivad teatud teenuseid vähemalt osaliselt asendada. Kolmandik ei nõustunud sellega, ent suurim osa jäi neutraalsele seisukohale (vt joonis 2). Selline jaotus peegeldab ebaselgust ja kõhklusi, mis viitavad suuremale teadlikkus- ja juhendamisvajadusele.

Rühmade lõikes ilmnesid järgmised mustrid: magistrantide seas domineerisid neutraalsed ja mittenõustuvad vastused, mis viitavad ettevaatlikule ja professionaalsele suhtumisele. Bakalaureuseõppe tudengid olid pigem avatumad, sest lisaks suurele neutraalsete vastuste osakaalule leidus nende seas ka rohkem nõustunuid. Kutseõppurid olid kõige polariseerunum rühm: nende seas leidus nii tugevaid pooldajaid kui ka kindlaid vastaseid. Töötajate hoiakud kaldusid pigem skeptilisusse, sageli rõhutati, et AI ei saa asendada raamatukoguhoidjate professionaalset tuge.
 
Avatud vastustes kirjeldati tehisintellektil põhinevate assistentide eeliseid ja puudusi. Positiivse poole pealt nähti neid töö lihtsustajana ja info leidmise kiirendajana, samas nähti neid peamiselt abistajatena: AI muudab osasid asju lihtsamaks, aga ei ole asendus päriselt uurimise ja teadmise kohta. Läbivalt rõhutati, et masin ei saa asendada inimest ning AI tulemuste usaldusväärsust tuleb osata hinnata. Mõned vastajad märkisid, et ka tehisintellektil põhinevate abiliste kasutamine ise eeldab oskusi ja kriitilist lähenemist.
 
Kokkuvõttes näitavad tulemused, et AI suhtes ollakse küll huvitatud, kuid pigem ettevaatlikud. Seda tajutakse abivahendina, mis võib täiendada olemasolevaid teenuseid, mitte aga asendada professionaalset tuge ja raamatukoguhoidja pakutud nõustamist. See viitab, et raamatukogus tuleks tehisintellekti rakendada diferentseeritult: pakkudes kasutajatele juhendamist ja konteksti selgitamist, et suurendada usaldusväärsust ja vähendada kõhklusi.

4.3. Füüsilise ruumi roll

Valdav osa vastajatest (62%) leidis, et raamatukogu kohapealsed ja digiteenused peaksid olema tasakaalus. Samas erines külastussageduse muster rühmade lõikes märkimisväärselt (vt joonis 3). Bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid kasutasid raamatukogu valdavalt kord kuus või harvem, kuigi magistrantide seas oli igapäevaseid külastajaid veidi rohkem kui bakalaureuseõppes. Kutseõppurite muster oli mitmekesisem: nende seas leidus nii igapäevaseid külastajaid kui ka neid, kes käisid harvem.

Need tulemused osutavad, et raamatukogu füüsiline ruum täidab eri rühmade jaoks erinevaid rolle. Bakalaureuse- ja magistriõppes on see pigem vaikuse ja keskendumise paik, kutseõppuritele praktiline igapäevatoetus ning töötajatele töö- ja tugikeskkond.
 
Avatud vastustes rõhutati raamatukogu praktilist ja emotsionaalset tähendust. See on koht, kus saab rahulikult õppida, teha rühmatööd ja leida inspiratsiooni. Üks tudeng märkis: Kasutan tundidest vabu hetki koolis kohapeal raamatukogus õppimiseks (parem variant kui kodus). Teine lisas: Raamatukogu toetab mind alati õppetegevuses ja on minu praktiline maagia riiulitel – minu tööriistad, mis pakuvad mulle palju võimalusi.
 
Mitmed vastajad rõhutasid, et raamatukogu füüsiline keskkond pakub olulist tuge keskendumisele ja vaimsele heaolule. Esile toodi vaikust, rahu ja ruumi „väljalülituseks“ muust koolimelust. See kinnitab, et ruumiline aspekt ei ole pelgalt taristu, vaid psühholoogilise turvatunde ja produktiivsuse osa. Tüüpiline kommentaar oli näiteks: Raamatukogus on hea vaikne koht õppimiseks.
 
Samas viidati ka mõnele kitsaskohale, näiteks ilmnes vajadus rühmatööks sobivate alade või väiksemate „nurgakeste“ järele, kus saaks töötada teisi häirimata: Individuaaltööruumid on väga head, kuid paraku on see nurk ka teistele õpilaste[le] lemmik koht, kus kambakesi kokku saada ja õppida (tööruumide kõrval laudade juures). See lärm on alati üsna häiriv ja kostab tööruumidesse. Need tähelepanekud viitavad vajadusele korraldada ruumikasutust paindlikumalt ning täiustada tehnoloogilist infrastruktuuri.
 
Kokkuvõttes joonistub 4. peatüki põhjal tervikpilt hübriidraamatukogust: e-teenuste kasutus on intensiivne, kuid sõltub rühmade digioskustest; AI suhtes ollakse huvitatud, ent ettevaatlikud; füüsiline ruum säilitab aga oma erilise rolli vaikuse, keskendumise ja sotsiaalse võrdsuse tagajana. Raamatukogu väärtus seisneb digitaalse ja füüsilise keskkonna, tehnoloogia ja töötajate pakutava toe koostoimes.

5. Arutelu

Käesolev uuring vastas viiele uurimisküsimusele, käsitledes e-teenuste kasutust ja arendamisvajadusi, hoiakuid tehisintellekti suhtes ning füüsilise raamatukoguruumi rolli. Arutelu seob tulemused varasemate uuringute ja teoreetiliste mudelitega, tuues esile raamatukoguteenuste arendamise väljakutsed ja võimalused tervishoiuhariduse kontekstis.
 
Magistrandid olid e-teenuste kõige aktiivsemad kasutajad ning andsid neile kõrgeimad hinnangud. Bakalaureuseõppe tudengid ja kutseõppurid tõid sagedamini välja toetusvajaduse; avatud vastustes mainiti muuhulgas raskusi info ülesleidmisel ja ebakindlust oma digioskustes. Töötajate hinnangud jäid üldiselt mõõdukaks ning nende kasutus koondus peamiselt teadusandmebaasidele. Need mustrid on kooskõlas TAM- ja UTAUT-lähenemisega (Davis, 1989; Venkatesh jt, 2003), mille järgi mõjutavad uute tehnoloogiate omaksvõttu tajutud kasulikkus ja kasutusmugavus.
 
Digipädevuse ja tehnilise toe küsimused osutusid samuti keskseks. Kuigi tervishoiuharidus eeldab kõrget infopädevust, ei kinnitanud tulemused seda ootust: oskuste tase oli rühmade lõikes selgelt ebaühtlane. Wilsoni (1999) mudel aitab mõista, kuidas infootsingut takistavad korraga nii individuaalsed oskused kui ka keskkondlikud barjäärid. Seetõttu tuleb raamatukogu arendamisel keskenduda personaliseeritud digitoele, visuaalsetele juhendmaterjalidele ja järjepidevale juhendamisele. Rahvusvahelised uuringud näitavad samamoodi, et kasutajakogemust kujundavad võrdselt tehniline ligipääs ja tugiteenuste kvaliteet (Gylje, 2022; Malik, 2023).
 
Tulemused näitasid AI suhtes ettevaatlikku huvi. Osa õppureid pidas seda abivahendiks, mis võib lihtsustada infootsingut, töötajad suhtusid pigem skeptiliselt ning magistrantide seas domineeris neutraalne positsioon. Vastused olid rühmade lõikes polariseerunud, eriti kutseõppurite seas. Selline mustrite ja hoiakute jaotus kinnitab Boatengi (2025) arvamust, et AI-d tajutakse pigem lisandväärtust loova, mitte töötajate pakutavat tuge asendava vahendina. Praktikas tähendab see, et AI integreerimisel raamatukoguteenustesse tuleb säilitada raamatukoguhoidjate juhendav roll ja pakkuda kasutajatele tuge teabe usaldusväärsuse hindamisel.
 
Vaatamata digiteenuste arengule säilitab raamatukogu füüsiline ruum oma keskse koha õppimiskeskkonnana. Erinevad kasutajagrupid tajusid seda erinevalt: bakalaureuseõppurid kasutasid seda pigem harva ja nägid raamatukogu ruumi eelkõige vaikse õpirahu paigana, magistrandid samalaadselt harvema ja eesmärgistatud külastuskohana. Kutseõppurid hindasid seevastu praktilist igapäevatuge, mida raamatukogu pakub. See kinnitab, et füüsiline raamatukogu ei ole üksnes traditsiooniline jäänuk, vaid täidab õppimises ja sotsiaalses kaasatuses funktsioone, mida tehnoloogia ei saa täielikult asendada (Chen jt, 2011).
 
Arutelu põhjal võib järeldada, et hübriidraamatukogu toimimise võti seisneb tasakaalus: digiteenuste areng peab käima käsikäes füüsilise keskkonna ja inimliku toe hoidmisega. Paindlik ja diferentseeritud teenusmudel, mis arvestab kasutajate erinevaid oskusi ja ootusi, tagab, et raamatukogu säilitab oma olulisuse tervishoiuhariduse tugistruktuurina. Praktiliselt tähendab see eelkõige digipädevuse ja juhendamise järjepidevat toetamist, tehisintellekti rakenduste ettevaatlikku ja juhendatud kasutuselevõttu ning füüsilise õpiruumi mitmekülgse funktsiooni hoidmist.

6. Kokkuvõte ja järeldused

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu toimib ühtaegu õppimist toetava füüsilise ja digitaalse teenuskeskkonnana. Kõige aktiivsemad ja rahulolevamad e-teenuste kasutajad olid magistrandid, samas kui kutseõppurid ja töötajad vajasid sagedamini lisatuge ja juhendamist. Rahulolu digiteenustega oli kõrgeim teadusandmebaaside ja raamatukogu veebikeskkonna puhul, kuid kitsaskohtadena toodi esile juhendmaterjalide vähene nähtavus, tehnilised tõrked ja digioskuste nappus. Füüsiline raamatukoguruum säilitab oma keskse rolli ka e-teenuste kõrval.
 
Edasise arendamise võtmeküsimuseks on paindlikkus: raamatukogu peab suutma pakkuda korraga kvaliteetseid digilahendusi, professionaalset juhendamist töötajate poolt ja turvalist õppimiskeskkonda. Just nende kolme komponendi tasakaal kindlustab raamatukogu keskse rolli tervishoiuhariduse hübriidõpikeskkonnas. 

Kirjanduse loetelu

Boateng, F. (2025). The transformative potential of generative AI in academic library access services: Opportunities and challenges. Information Services and Use, 45(1–2), 140–147. https://doi.org/10.1177/18758789251332800
 
Chen, K. Nien, Sun, H. Chang, Lin, W. Chuan, & Lin, P. Chun. (2011). Into the future: three keys to success for medical libraries. Journal of Hospital Librarianship, 11(4), 348–357. https://doi.org/10.1080/15323269.2011.611105
 
Davis, F. D. (1989). Perceived usefulness, perceived ease of use, and user acceptance of information technology. MIS Quarterly, 13(3), 319–340.
https://doi.org/10.2307/249008
 
Gylje, S. (2022). User experience in libraries: A literature study (Master’s thesis, University of Borås, Academy of Library, Information, Education and IT).
Masteruppsats
 
Kont, K. R., & Piirsalu, S. (2021). Library services in spring 2020: feedback survey in Tallinn Health Care College, Estonia. Journal of Library & Information Services in Distance Learning, 15(4), 280–303.
https://doi.org/10.1080/1533290X.2021.2014015
 
Lauseng, D. L., Alpi, K. M., Linares, B. M., Sullo, E., & von Isenburg, M. (2021). Library involvement in health informatics education for health professions students and practitioners: A scoping review. Journal of the Medical Library Association, 109(3), 414–425. https://doi.org/10.5195/jmla.2021.1081
 
Malik, M. A. J., Sheikh, A., Shah, F. A., & Saqlain, S. M. (2025). Usability evaluation of academic library websites: A systematic literature review. Information Discovery and Delivery. Advance online publication.
https://doi.org/10.1108/IDD-09-2024-0144
 
Malik, S. (2023). Users’ satisfaction with digital libraries: An empirical study of higher education students. International Journal of Applied Research, 9(2), 78–82. https://www.allresearchjournal.com/archives/2023/vol9issue2/PartB/9-2-17-707
 
Murph, N. L. (2025). Beyond information literacy: Exploring AI’s impact on labor in academic libraries. Library Trends, 73(4), 609–627. https://dx.doi.org/10.1353/lib.2025.a968498.
Paimre, M., Pohlak, E., Pohlak, R., & Räis, A. (2024). Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu kasutamine COVID-19 pandeemia akuutse faasi lõpus. Raamatukogu. https://dspace.ttk.ee/xmlui/handle/123456789/235
Parasuraman, A., Zeithaml, V. A., & Berry, L. L. (1988). SERVQUAL: A multiple-item scale for measuring consumer perceptions of service quality. Journal of Retailing, 64(1), 12–40.
 
Springmier, K. (2025). An exploration of faculty and student perceptions of generative AI. Library Trends, 73(4), 426–442. Project MUSE.
https://dx.doi.org/10.1353/lib.2025.a968490.
 
Venkatesh, V., Morris, M. G., Davis, G. B., & Davis, F. D. (2003). User acceptance of information technology: Toward a unified view. MIS Quarterly, 27(3), 425–478. https://doi.org/10.2307/30036540
 
Wilson, T. D. (1981). On user studies and information needs. Journal of Documentation, 37(1), 3 – 15. https://doi.org/10.1108/eb026702
 
Wilson, T. D. (1999). Models in information behaviour research. Journal of Documentation, 55(3), 249 – 270. https://doi.org/10.1108/EUM0000000007145

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].