Iga ilukirjanduslik teos sünnib lugematu arv kordi

Emakeelepäeval lõppenud Eesti Raamatu Aasta lõpukonverentsil kordus mõte, et iga ilukirjanduslik teos sünnib lugematu arv kordi.

2025. aasta eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril alanud Eesti Raamatu Aasta jõudis lõpule emakeelepäeval, 14. märtsil 2026.

Lõpusündmusena toimus 13–14. märtsil Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Eesti raamat – kaua võib?”. Kahe päeva ettekannetes otsiti ja anti edasi sädet, mis hoiaks elus eestikeelset raamatut ja mille soojus kumab eestikeelse raamatu lugejani. Kordus mõte, et lugeja on kaaslooja, sest iga ilukirjanduslik teos sünnib lugematu arv kordi – nii palju, kui tekstil on lugejaid. 

Ettekanded keskendusid eesti raamatukultuuri olevikule ja tulevikule, käsitledes lugemisharjumusi, kirjandusharidust ja -teadust, eesti kirjandust nii tehisaru ajastu kui rahvusvaheliste kultuurisidemete kontekstis ning meie omakeelse kirjanduse vahetut tulevikku ehk noorte autorite loomingut.

Ühe tähtsündmusena esitles emeriitprofessor Marju Lauristin lugemisuuringut „Eestlane loeb 2025”. Lauristini teaduslikul juhendamisel läbi viidud uuring tõi välja arengud lugeja profiilis, lugemisharjumustes ja eelistustes ning sõnastas suurimad ohud eesti kultuurile. Kuigi eestikeelsel raamatul on vaatamata kallile hinnale täna veel lugejaid, pakub sellele märgatavat konkurentsi inglisekeelne kirjandus. Värskest tulemuste analüüsist toodi välja ühe ohuna atraktiivne võõrkeelne kirjandus, mille poole vaatavad eriti nooremad lugejad.

Lugemisuuring on köidetud raamatuks ning see on tasuta kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu lehel

„Eestlane loeb 2025“

Kas eestlased on jätkuvalt „lugeja rahvas“ või on meie lugemisharjumused muutumas? Lugemine on eestlastele oluline, seda kinnitab 2025. aastal läbiviidud lugemisuuring „Eestlane loeb…

Kahe päeva ettekandeid saab kuulata RaRa YouTube kanalil Eesti Rahvusraamatukogu – Youtube

Konverentsi ja raamatuaasta tänuõhtu fotod

Eesti Raamatu Aasta motoks oli Hando Runneli luulerida „Rahvas algab raamatust“. Üle aasta kestnud eestikeelse raamatu ja eesti kirjakeele suurt sünnipäeva tähistati sündmuste ja ettevõtmistega üle kogu Eesti.

Raamatuaasta programmi koordineeris Eesti Kirjanduse Selts.