Jagatud kogemus: pole ühtegi põhjust taganeda 24/7 ööraamatukogust

Annely Veevo, Kärdla Linnaraamatukogu direktor

Mai algusest alustas Kärdla Linnaraamatukogus tööd ööpäevaringne raamatukogu. Nüüd, pool aastat hiljem, on paras aeg teha esmane kokkuvõte ja vaadata, kui innukad olid lugemissõbrad suveöödel raamatukogu külastama ja millised on olnud olulisemad väljakutsed 24/7 raamatukogu avamisel.

Ööraamatukogusid leiab New Yorgist, Tokiost ja mitmele suurlinnale lisaks veel ka Kärdlast. See tundub olevat innovaatiline ja väheste suurte linnade või ülikoolilinnakute teenus. Mis inspireeris Hiiumaal avama ööpäevaringset teenust?

Kõigepealt alustasime neli aastat tagasi avatud raamatukogu teenuse pakkumist, s.t lõime lugejatele võimaluse kasutada raamatukogu just neile sobival ajal. Kõigil päevadel, sh ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel sai kella 6‒22 iga registreeritud lugeja, kellele olid vastavad õigused antud, siseneda Kärdla raamatukokku. Võimalik oli laenutada raamatuid, kasutada avalikku arvutit, teha kaugtööd, võtta argiaskeldustest aeg maha või juua lihtsalt kohvi. Töötajatele ei muutnud see midagi, igaüks jätkas laias laastus oma ülesannetega. Töötajad ise olid kohal tööpäevadel kella 10–18. Uus teenus oli eelkõige teretulnud neile, kes tahavad iseseisvalt toimetada, kes ei taha teiste inimestega kokku puutuda või kes tegutsevad võibolla spontaansemalt kui teised.

2024. ja 2025. a viisid Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu läbi üle-eestilise rahulolu-uuringu ja me saime mõlemal korral tagasiside kaudu küsimuse, miks meie raamatukogu pole avatud 24/7. Seekord (2025) siis mõtlesime, et proovime! Kuna meil oli tehniline ettevalmistus olemas, oli vaja ainult uksed õigesti seadistada ning lugejaid teavitada. Algul plaanisime ööpäevaringset raamatukogu ainult suveajaks, et vaadata, kuidas see toimima hakkab ja kas tegelikult ka nõudlust on, nüüd aga ei näe enam vajadust raamatukogu kasutust ajaliselt piirata.

Tehnoloogilised lahendused

Ööpäevaringse teenuse tagamiseks peavad olema needsamad tehnilised lahendused nagu piiratud aja puhulgi. Kõik algab RFID-kleepsudest, mis teavikutele pannakse. Neil on peal kogu info, mida on raamatukogusüsteemi jaoks vaja. Meil on turvaväravad, mis annavad häiret, kui RFID-kleepsud pole aktiveeritud. Aktiveerimine tähendab, et see teavik on korralikult laenutatud ja süsteem on andnud loa sellega välja minna. See on nagu valgusfoor: aktiveeritud on roheline tuli ja deaktiveeritud punane tuli. Laenutada saab aga iseteenindusautomaadis, õpetame lugejaid seda kasutama. Ja kui registreerime uusi lugejaid, saavad kõik kohustuslikus korras ka laenutusautomaadi kasutamise koolituse. Samuti õpetame lugejaid, kuidas ID-kaardiga raamatukokku siseneda. Meil on kaks ust, kust saab kaardiga siseneda: välisuks ja raamatukogu uks (asume II korrusel). Kaardilugejate juures on joonised, mida tuleb teha. Kuid on ju vana tõde, et kes neid juhendeid ikka loeb, ikka proovitakse oma tarkusega hakkama saada. Olen ise näinud, kuidas lugeja vehib ID-kaardiga igas suunas ja paneb ID-kaardi pildi kaardilugeja alla, aga meil näotuvastust pole. Kui olen lugeja käest küsinud, mida ta teeb, siis vastus on muidugi, et ta soovib sisse saada. Kui olen küsinud, kas sa neid juhiseid oled vaadanud, mis kaardilugeja juures on, vastab lugeja, et tal on prillid kodus või küsinud, kas neid peab ka lugema. Lugejatega peab natuke isegi kannatlik olema.
Raamatukogus on üleval kaamerad. Need kaamerad panin üles koostöös politseiga: politseinik näitas mulle kätte kohad, kus kaamera kõige paremini ruumist ülevaate annab.

Isiku tuvastamine

Lugejal peab olema ID-kaart. Raamatukogukaart või autojuhiload selleks ei sobi.
Otsisin Eestist just ID-kaardi lahendust, et lugejad ei peaks rahakotti veel ühte nn kliendikaarti juurde panema. Saatsin hinnapäringu kolmele ettevõttele. Üks ei vastanud mulle üldse, teine ütles, et neil ID-kaardi lahendust pole ja kolmas ütles, et teeme ära. Neil ei olnud varem sellist kogemust, aga nad olid võimelised ümber mõtlema. Ja mulle väga meeldivad inimesed, kes ütlevad „teeme ära!“. Et kuigi praegu veel ei oska, siis me saame ikkagi hakkama. Ma leian, et raamatukogutöös on samuti väga oluline see „teeme ära“-suhtumine. See on omamoodi mugavustsoonist väljatulemine, et hakkad teistmoodi mõtlema.

Nii et jah, meil on tuvastamiseks ainult ID-kaart. Aga see kehtib täiskasvanute kohta. Ööraamatukogu saavad kasutada lugejad alates 16. eluaastast. Kui nooremad tulevad raamatukokku, siis nemad saavad iseteenindusautomaadist laenutada raamatukogukaardiga ja sisse saavad koos lapsevanemaga.

Suurimad väljakutsed

Meil ei ole intsidente olnud. Muidugi võib see mõte ööraamatukogust (või ka fikseeritud ajaga avatud raamatukogust) olla hirmutav, et mis kõik võib juhtuda. Aga on siiski olemas ka hoovad, et mitte lasta juhtuda asjadel, mida sa ei soovi.

Mõtleme korraks, millised ohud võivad olla. Näiteks

… noored tahavad peo pidamiseks sooja ja kuiva kohta. Vastumeede: nad ei saa sisse. Isegi kui keegi tuleks lapsevanema ID-kaardiga ja temaga koos siseneksid teised noored, jääb vastutus sellele noorele ja tema vanematele.

… keegi vajab öömaja. Vastumeede: meil ei ole diivaneid ega muid mugavaid kohti, kus magada. Isegi kui keegi tuleks magamiskotiga, saab seda kõike jälgida ja pärast inimesega ühendust võtta.

… tulevad vargad või vandaalid. Vastumeede: kui nad murraksid sisse, siis see on teine teema. Aga me ikkagi vaatame enne kasutusõiguste andmist n-ö inimesele otsa, kas ta on usaldusväärne. Me tunneme kohalikke elanikke ja on olnud olukordi, kus me ei ole õigusi andnud (õigemini lükkasime nende andmist edasi) või oleme need ära võtnud (kahelt inimeselt).

Soovitused kolleegidele ööraamatukogu asutamiseks

Olge julged! Et ööraamatukogu luua, peavad olema väga head tehnilised teadmised. Mina käisin avatud raamatukogu teenust uurimas Soomes Turu linnas. Turu linnaraamatukogul on 12 haruraamatukogu, millest enamik on avatud iseteenindusena kella 7–22. Ööpäevaringset raamatukogu neil minu teada ei ole. Enne kui ma alustasin Kärdla raamatukogusse avatud raamatukogu loomist, mõtlesin kõik lõpuni läbi. Testisin ideid oma abikaasa peal, kes on raadioinsener, mul oli vaja põhjalikult teada. Tema ei osanud mulle küll detailidest rääkida, aga mingites küsimustes oskas ta öelda, kas mu idee hakkab toimima või mitte. Tihti oli nii, et tema kahtles ja mina põhjendasin; ja põhjendasingi ära. Ühesõnaga, mu abikaasa oli mu suurim nõuandja, sest Eestis ju selline kogemus puudus. Kui keegi nüüd tahaks sama teed minna, siis olen nõus jagama oma kogemusi ja kontakte. Mulle ongi helistatud erinevatest Eesti nurkadest ja avatud raamatukogu vastu huvi tuntud. Enamasti on need omavalitsused olnud.

Huvi ja tagasiside

Ööpäevaringse raamatukogu kohta ootan põnevusega tagasisidet järgmisest rahulolu-uuringust. Sotsiaalmeediast olen leidnud aga kommentaare, et kohalikele see variant meeldib ja raamatukogu on mugav kasutada.

Ajavahemikus kella 22–6 külastati raamatukogu 43 korda. Öösel kella 00–6 külastati raamatukogu üheksa korda. Näiteks üks naine saabus kell 2.30 ja lahkus peale kella 7 hommikul. Mida ta seal tegi? Vaatas ajakirju, luges raamatuid, kasutas avalikku arvutit ja ilmselt tuli ka uni peale.

Miks inimesed tulevad nii hilja raamatukokku, on minu käest küsitud. Seda tasuks kindlasti sügavamalt uurida, aga minu isiklik arvamus on, et üks hea raamat on ka hea une eelduseks. Ja kui sul ikka kodus parasjagu pole sellist raamatut (s.t kõik raamatud on läbi loetud), siis ju tuled raamatukokku uut raamatut võtma.  

Muutused kogukonnas

29. mail tegi Eesti Rahvusringhääling Kärdla ööpäevaringsest raamatukogust uudise. See tekitas inimestes huvi ning tormijooksu raamatukogule. Jaanipäeva paiku nägime, et raamatukokku tahtis siseneda suur hulk inimesi, kellel ei olnud selleks õigusi. See oli piltlikult öeldes nagu jooks taevaväravatele ja prõmmimine uksele. Sellest kogemusest saime aru, et raamatukogu antud info oli puudulik. Pidime kirjutama ja uksele panema veelgi täpsema info, kuidas ja kellele ööraamatukogu on. Eks me ka õpime.

Kulu

Registreeritud lugejatele on see teenus tasuta. Kui meil olid suvel müügis vanad raamatud, siis panime sinna juurde hinnad ja kõrvale topsi, kuhu raha sai panna. Samamoodi on kohviga, et kes kohvi soovib, paneb raha topsi sisse. Samamoodi ka printimisega. Meil on olemas nii Print in City, et printida pilveteenusena, kui ka tavaline kohapealne printimine, kus inimene jätab kindlasse kohta raha. Ka seal pidime ise juurde õppima, kuna meie juhised ei olnud piisavalt selged. Aga eks see nii ongi, et õpid ise ka iga päev. Ikka selgub midagi, mille peale ei tulnud või millest inimesed saavad erinevalt aru.

Tulevik mitmel suunal

Kõigepealt uus raamatukogu. Hiiumaa poliitikud on lubanud Kärdlasse uut kultuurimaja, kus saab olema ka uus raamatukogu. Uus maja on ju iga raamatukogu unistus – et see oleks puhas ja valge ja seal oleks palju kohti, kus inimesed tahaksid aega veeta ja sõpradega kohtuda, kus toimuksid kõik need sündmused, mille järele oled igatsenud. Selline elutoa kontseptsioon, nagu öeldakse.

Kui ma vaatan enda sisse ja mõtlen raamatukogu peale, siis ma näen pigem tehnilist arengut. Ootan põnevusega ÜÜRS-i (toim: ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi) saabumist – millised tehnilised võimalused saavad seal olema ja milliseid võimalusi see kaasa toob. Iseasi, kas ja kuidas me oskame tulevikus kõiki neid võimalusi ära kasutada.

Ja milline on tuleviku raamatukoguhoidja? Minu silmis on ta eelkõige tehnikainimene. Näen, et pigem vajame inseneriõpet, igast asjast midagi, sellist laia profiili, mis valmistaks raamatukoguhoidjaid tulevikuks ette. Ja see tulevik on juba varsti, viie aasta jooksul. Aeg, kus palju muutub. Kas suudame arengutega sammu pidada, selles on küsimus. Kui tulla veel Hiiumaa juurde tagasi, siis meil on ka kindlasti põnev aeg ees, nimelt Hiiumaa raamatukogude ühendamine. Mitte ainult tehniline, vaid sealt saaks kindlasti luua midagi põnevat ka sisuliselt.

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].