Kas TikTok on ohtlik? 

21. mai kirjutas RaRa meediapädevuse spetsialist Kateryna Botnar Õhtulehes TikToki ohtlikkusest. Avaldame ilmunud artikli täismahus.

Mullu aprillis jõudis meieni uudis, et USAs plaanitakse keelustada TikTok. Kui aga lugeda pealkirjast edasi, tuleb välja, et see on tegelikult ultimaatum TikToki omanikule ByteDance firmale ning selgub, et TikTok tuleb kas maha müüa aasta jooksul või see keelustatakse USA territooriumil (face a ban on the app in the United States). Pikemalt sellest võib lugeda artiklist Everything TikTok users need to know about a possible bank in the U.S, mis ilmus 2024. a aprillis väljaandes Washington Post-is. Lühidalt võib selle kokku võtta nii, et TikToki müük ei ole võimalik – vähemalt enne kohtuotsust, milleni kuluv aeg on ennustamatu. 

Miks tahetakse just seda sotsiaalmeedia platvormi USAs keelustada? Sest väidetavalt on sellel seosed Hiina Kommunistliku parteiga. Nimelt on mitu USA ametnikku väljendanud oma muret, et miljonite ameeriklaste andmed võivad liikuda Hiina valitsuse kätte. Või et „Sinu jaoks“ („For you“) voogu võib manipuleerida vastavalt Hiina Kommunistliku partei eelistustele. 

Kes on artikli allikad, kas ametnikud? Minu mäletamist mööda ei olnud ühtegi nime usaldusväärsetes allikates mainitud. Aga kuidas me peaksime hindama allikate usaldusväärsust? Olulisi tunnuseid, mille järgi teha endale selgeks, leiab RaRa blogipostituses „Allikakriitilisus või –skeptilisus“. 

Mitmed riigid on juba rakendanud meetmeid, et saada TikTok kontrolli alla. Näiteks Ühendkuningriigid, Kanada ja Belgia keelavad oma ametnikel TikTokki tööseadmetes kasutada, sama tegid käesoleval kevadel Austraalia ja Euroopa Parlament, Komisjon ja Nõukogu. India keelustas äpi kogu oma territooriumil. Eestis on TikToki kasutamise töötajatele ära keelanud RIA. 

Kuna seosed TikToki ja Hiina Kommunistliku partei vahel ei ole veel tõestust leidnud, siis räägiks, mismoodi üritab TikTok meid igapäevaselt mõjutada.  

Me usume seda, mida ekraanil näidatakse ning postitades püüame teisi mõjutada või näidata teistele oma elu paremas valguses. Miks? Sest me ootame kiitust oma tegudele, ettevõtmistele ja valikutele ning kui seda on vähe pärissuhetes päriselus, hakkame seda otsima sotsiaalmeediast. Sellesse lõksu jäävad tihti ka täiskasvanud, lastest rääkimata. Suunamudijad võivad mõjutada laste ja noorte käitumist, meeleolu, iseloomu, suhet välismaailmaga ja isegi identiteedi arengut.  

TikToki registreerumisel küsitakse GPS-asukohta ja sugu, mis koos näopildiga soodustab profiili ja huvide ringi kokkupanekut. Näopilti kasutatakse, et tuvastada demograafilisi tunnuseid ja jällegi pakkuda sobivamat sisu. TikTokil on ligipääs kaamerale ja mikrofonile, mida väidetavalt kasutatakse äppi töötamise ajal, väljaspool kasutust ei korja äpp mitte mingeid andmeid. Samas väidetakse ka, et TikTok võib videoid blokeerida, mis tehniliselt näeb välja nii, et video on justkui olemas, aga kasutajad seda ei näe. Pole vaja öeldagi, et USAs on TikTok tohutult populaarne ja selle üle ollakse mures, sest teoreetiliselt võib see äpp mõjutada ameeriklaste seisukohti presidendivalimiste või muu suhtes.  

Kokkuvõttes on meie igaühe otsus – kas kasutada seda äppi või mitte. Seni, kuni meie riigi piirides on lubatud seda kasutada, siis vähemalt peab seal surfama mõtestatult.  

Kateryna Botnar 
Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist