Vaata lahtiolekuaegu

Tagasi Tõnismäele!
Valmistume avamiseks 2027

RaRa Solarise saatkond
E–L 10–20, P 10–19

Muud lahtiolekuajad

[email protected]

+372 6307 100

Avaleht Uudised Keskkonnahumanitaaria vaatenurki looduskaitsekuul

http://www.digar.ee/id/nlib-digar:377995

Looduskaitsekuu / kunstnik B. Grodinski. Tallinn, 1980

Keskkonnahumanitaaria vaatenurki looduskaitsekuul

11. mai 2026

Blogi Loodus

Elo Jakobson, kultuuriuuringute ja keskkonnahumanitaaria referent

1980. aastast peetakse Eestis looduskaitsekuud. Sel aastal algas see 10. mail looduskaitsepäevaga ja lõpeb 7. juunil loodusvaatluste maratoniga.

Loodust inimestele lähemale toova ja ümbritsevat keskkonda mõtestava kuu puhul on paslik esile tuua valik raamatuid, mis käsitlevad kliimat ning inimese ja keskkonna suhet laiemas vaates. Raamatukogu keskkonnahumanitaaria riiulil on uute väljaannete valikus raamatuid, mis toovad lugejani lood ja lähenemised keskkonnale ja kliimale nii kultuurilisest, filosoofilisest kui ka ajaloolisest vaatenurgast.

Ökoloogilise mõtte kriitilistes ja interdistsiplinaarsetes teostes käsitletakse loodust aktiivse osalejana ajaloos, poliitikas, filosoofias, kultuuris ja kirjanduses. Uuritakse ka, kuidas inimtegevus on kujundanud Maa ökosüsteeme ja protsesse ning kuidas see mõjutab loodusest mõtlemist. Keskkonnahumanitaarias peetakse ökoloogiliste protsesside kõrval oluliseks ka seda, kuidas keskkonnast räägitakse, seda kujutatakse ja mõtestatakse. Tähelepanu all on seegi, kuidas arusaamad loodusest ja kliimast on seotud võimu, huvide ja ühiskondlike hierarhiatega.

Käsitlused aitavad seega mõista, et keskkonnakriis ei ole üksnes looduslik probleem, vaid ka kultuuriline ja eetiline küsimus.

Keskkonnakriitilist ja filosoofilist vaadet esindav Steven Swarbricki “Earth Is Evil” seab kahtluse alla romantilise ettekujutuse loodusest kui harmoonilisest tervikust ning väidab, et inimese suhe keskkonnaga on alati olnud vastuoluline, katkestatud ja pingeline. See on provokatiivne käsitlus sellest, kuidas iha, puudus ja psühholoogilised pinged kujundavad ökoloogilist mõtlemist. Küsitakse, milliste mõttemudelite kaudu inimesed loodust üldse tajuvad.

Keskkonnaajalugu kui keskkonnahumanitaaria üks peamisi valdkondi on RaRa riiulil ka esindatud. Uuematest raamatutest sel teemal on olemas näiteks “The Russian Cold” ja “Nordic Climate Histories”. Neis ajalugu, kliimateadust ja kultuurianalüüsi ühendavates teostes on kliima palju enamat kui pelgalt taustsüsteem. Seda on vaadeldud kui jõudu, mis mõjutab ühiskondi, poliitikat ja kultuurilisi tõlgendusti – kliima kujundab nii inimeste eluviisi kui ka nende arusaamu maailmast. “The Russian Cold” uurib, kuidas jää, lumi ja pakane on kujundanud Venemaa ajalugu, alates igapäevaelust kuni impeeriumi ja sõjani. “Nordic Climate Histories” avab Põhjamaade kliimaajalugu, käsitledes kliimat nii materiaalse kogemuse kui ka narratiivse nähtusena.

Keskkonnahumanitaarias keskendutakse muuhulgas ka inimeste ja teiste liikide suhetele. Ühe vaatenurga sellele teemale pakub “Reimagining Human-Animal Relations in the Circumpolar North”, mille juhtumiuuringutes keskendutakse mitmeliigilisele maailmale ja inimese positsioonile elusolendite võrgustikus. Paljudes põhjarahvaste maailmavaadetes ei ole loomad lihtsalt ressursid, vaid sotsiaalsed, vaimsed ja moraalsed subjektid.

Sarnase küsimuse – kas loodus on pelgalt objekt või midagi enamat – tõstatab ka Robert Macfarlane’i kirjanduslik ja esteetiliselt kaasahaarav “Is a River Alive?”. Autor on ühendanud esseistika, loodusmõtte ja keskkonnaeetika, et küsida, kas jõgesid võib mõista elusate olenditena, kas jõgedel võiksid olla õigused, kuidas peaks inimene nendega suhestuma ning mida tähendab elususe tunnustamine keskkonnaõiguses.

Jakub Kowalewski “A Philosophy of Climate Apocalypticism” keskendub sellele, kuidas kliimakatastroofi kujutlused mõjutavad mõtlemist. Apokalüpsist käsitleb autor kui hirmu väljendust ja mõtlemise vormi tuleviku mõtestamiseks. Raamat toob lugejani kliimakriisi filosoofilise, eetilise ja ideoloogilise arutelu.

Keskkonnakriisi võimu ja ajaloo küsimustega siduv Andrea Duffy “The Nature of Empire” näitab, et antropotseen on sügavalt seotud imperialismi ja kolonialismi ajalooga ning keskkonnakriis on võimust, kapitalismist ja globaalsest ebavõrduset lahutamatu.

Keskkonnahumanitaarias kohtuvad kliimateemad filosoofia, eetika ja esteetika, kirjandusteaduse, ajaloo, aga ka poliitilise ja õigusteadusliku mõttega – koos hakkavad kõnelema erinevad viisid, kuidas mõelda ühiskonna, inimese, looduse ja keskkonna suhetest.

Esile toodud raamatud suunavad mõtlema, kuidas mõista inimese ja maailma suhet ajal, mil keskkonnakriis sunnib ümber mõtestama nii ümbritsevat keskkonda, minevikku kui ka tulevikku.

Looduskaitsekuu üritustel osaledes on aga võimalus loodusega vahetult kontaktis olla – näha, kuulata ja olla loodusele lähedal, osa loodusest.

Kui sul on soovitusi, milliste uute käsitlustega keskkonnahumanitaaria või mõne muu teemariiuli valikut täiendada, võta raamatukoguga ühendust!