Tagasi Tõnismäele!
Valmistume avamiseks 2027
RaRa Solarise saatkond
E–L 10–19, P suletud
pixabay.com
Kirjutamata reeglid parlamendis, aga mitte ainult
Parlamendi töö satub tähelepanu alla enamasti parlamendis toimuva või seaduste menetlemisega seonduvalt. Kuigi parlamendi tegevus on sätestatud põhiseaduse ning parlamendi tööd korraldavate seadustega, on igas parlamendis ka oma tavad, kombed ja traditsioonid. Need mõjutavad koostööd ja aitavad luua usaldust, võimaldavad kokkuleppeid või eriarvamusi fraktsioonides, enamuse ja vähemuse vahel, koalitsiooni ja opositsiooni suhestuses. Need reeglid ja nende järgmine võivad parlamendi koosseisudest tulenevalt oluliselt erineda, kuid nad avaldavad mõju nii töökulutuurile parlamendis kui ka tööprotsessidele, aga ka parlamendi toimimisele laiemalt.
Sarja Beiträge zum Parlamentsrecht eesmärgiks on avaldada käsitlusi parlamentarismist ja seadusandluse teooriast ning parlamentide, parlamendiliikmete ja erakondade tegevusest ja selle õiguslikest alustest. Sarjas ilmunud doktoritööd ja monograafiad avavad parlamendi tegevuse ja toimimise eri tahke. Nt mõned teemadest: fraktsioonitute parlamendiliikmete kõneaeg parlamendis, parlamendikomisjonide töö avalikkus, teabenõuded parlamendile jms. Valik sarjas ilmunud väljaannetest, mis on RaRa lugejatele kättesaadavad:
Sellest sarjast jõudis meie kogusse uurimus, mis pälvis Saksa parlamendi (sks Deutscher Bundestag) 2025. aasta teaduspreemia.
Oma Hannoveri Leibnizi ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud doktoritöös Nicht kodifizierte Regeln im Deutschen Bundestag : eine empirische und rechtssystematische Studie über das informale Parlament keskendub Felix Lücke mitteformaalsetele ehk kirjutamata reeglitele ja nende tähendusele Saksa parlamendis. Lähtekohaks said küsimused, millele parlamendi tegevust reguleerivad seadused ühest vastust ei anna, kuid mis näitavad, et parlament ei toimi ainult seaduste alusel. Nagu nt kes juhatab parlamendi uue koosseisu avaistungit? Kas kõik fraktsioonid võivad nimetada asepresidendi? Kas komisjon võib oma esimehe ametist tagandada? Kes istub täiskogu saalis ja millisel kohal? Autor analüüsib kirjutamata reegleid ja nende mõju parlamendile kui organisatsioonile ja tööprotsessidele. Pidepunktideks on protokollireeglid (sh riietus), korralduslikud reeglid, menetlusreeglid, parlamenditöö juhtimine ja kord, komisjonide töökorraldus, proportsionaalsus, koostöö ja (nt ametite) ühildamatus (sks Inkompatibilität). Ta liigitab ja süstematiseerib kodifitseerimata reegleid parlamendi autonoomiat silmas pidades õiguslikes ja mitteõiguslikes kategooriates. Kuigi peamiseks uurimisobjektiks on Saksa parlament, toob autor näiteid ka Suurbritanniast, Prantsusmaalt jt riikide parlamentidest ning pöörab pilgu ajalukku keisririigi ja Weimari Vabariigi liidupäevadele (sks Reichstag), aga ka Saksa liidumaade parlamentidele. Mahukas uurimuses orienteerumiseks on abiks märksõnaregister.
selle teose suur tugevus seisneb Saksamaa parlamendi tegevust oluliselt määravate ja seni nii ulatuslikult monograafiliselt käsitlemata reeglite hõlpsasti loetavas fenomenoloogias
Kindlasti väärib märkimist, et Lücke käsitluse parlamendiõigusest leiab ka 2024. aasta soovituslike õigusraamatute nimekirjast, kus on öeldud nii: „selle teose suur tugevus seisneb Saksamaa parlamendi tegevust oluliselt määravate ja seni nii ulatuslikult monograafiliselt käsitlemata reeglite hõlpsasti loetavas fenomenoloogias“. Igal aastal valib rühm tunnustatud saksa juriste-õigusteadlasi uuema õiguskirjanduse seast 6-7 teost, mis on tähelepanu äratanud teema, ebatavaliste vaatenurkade, muljetavaldava käsitlusviisi vm tõttu. Huvilistel tasub jälgida ajakirja Juristenzeitung oktoobris ilmuvaid numbreid.
Seekord võtsime fookusesse RaRa saksakeelse õiguskirjanduse kogu. Tutvumiseks väike valik uuemat kirjandust riigiõigusest, sh valimised, õigusloome ja julgeolek.
Parlamendivalimised on meil vähem kui aasta pärast. Erakonnad juba valmistuvad ning valimiskampaania kogub tasapisi hoogu. Parlament tõuseb taas huviorbiiti. Ehk annavad tutvustatud väljaanded inspiratsiooni ja ainest ka meil mõne järgmise uurimistöö valmimiseks.
Tiia Melts
õigusinfo spetsialist
