Kui suured on eesti raamatud?

Kuuldes sõna „raamat“, on enamike inimeste vaimusilmas kerkiv pilt üsna ühesugune. Tegelikult võiks võtta isegi kujuteldava joonlaua ning veenduda, et selle pikema külje pikkus jääb 21 ja 22 sentimeetri vahele, kuna just see on poelettidel leiduvate raamatute kõige tavapärasem mõõt. Staažikamad lugejad võivad ette kujutada ka kaks sentimeetrit lühemat köidet, sest sellised olid levinumad eelmisel sajandil.

Raamatul kui objektil on omaette pea kahe aastatuhande taha ulatuv ajalugu, mil pärgamendist ehk kuivatatud loomanahast lehtedega paksud koodeksid habraste papüürusrullide asemele ilmuma hakkasid. Erinevatel ajastutel on niisiis olnud levinud erinevas suurused raamatud.

Digilab.rara.ee blogipostituses uurime Eesti rahvusbibliograafia metaandmete abil, kui suured on olnud eestikeelsed raamatud läbi aja. Loe SIIT.

DigiLaboris on hetkel esitatud peamiselt Eesti Rahvusraamatukogu digikollektsioonide põhjal loodud andmestikud. Lisaks on DigiLaboris Eesti Märksõnastiku andmed ning tulevikus lisatakse teisigi kultuuripärandi andmestikke. Uuri lähemalt veebilehelt.