Vaata lahtiolekuaegu
Foto: Pixabay.com

Kuidas istuda, kuidas astuda

27. november 2024

Parlamendis toimuvast saame aimu valdavalt telepildi või meediakajastuste vahendusel. Kõneainet pakuvad ning poliitilisi ja õiguslikke vaidlusi põhjustavad nii saadikute tegevusega seonduvad seadusesätted kui ka parlamendiliikmete käitumine, puutumatus, kõrvaltegevused, kuluhüvitiste suurus jms, samuti parlamendi ja valitsuse vahelise koostöö (mitte)sujumine. Kui omapärased vaatenurgad tekitavad laiemat huvi, siis põhjalikumaid käsitlusi hindavad eelkõige valdkonnaspetsialistid. Siinkohal tahaks tähelepanu juhtida kahele saksakeelsele raamatule RaRa õiguskirjanduse kogust. Seda mitmelgi põhjusel: parlamendiliikmete käitumisjuhiste ajakohastamine (sh kuluhüvitised) on taas päevakorda kerkinud; Eesti õigus toetub nii avalikus kui ka eraõiguses Saksa õiguse eeskujule; ingliskeelse kõrval on RaRa-s arvestatav saksakeelse õiguskirjanduse kogu.

Esimene raamat Auf der Bank : die Inszenierung der Regierung im Staatstheater des Parlaments vaatleb parlamendi ja valitsuse koostööd sõltuvalt n-ö valitsuse pingi ehk valitsuse liikmete asukohast parlamendisaalis. Autor, Kölni ülikooli riigiõiguse, riigi- ja poliitilise filosoofia professor Christoph Schönberger uurib erinevate riikide parlamentide täiskogu saale ning püüab selgusele jõuda, kas ja kuidas saali arhitektuur soodustab dialoogi teket parlamendi ja valitsuse vahel. Näited parlamendisaalidest panevad küsima: kas valitsuse esindajaid üldse lubatakse täiskogule; kas nende kohad on parlamendiliimetega samal tasandil, kõrgemal, keskel, juhatuse suhtes kummal pool jne. Raamatu esimene osa „Troonist pingini“ vaatab ajalukku ning tugineb parlamendisaalidele Londonis, Pariisis, Washingtonis ja Berliinis. Teine osa „Bonnist Berliini“ käsitleb peamiselt Saksa parlamenti, kuid näiteid leidub Austriast, Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist, Hiinast jm. Tekstile lisatud illustratsioonid ning parlamendisaalide joonised on heaks vahelduseks, aga ka abiks parema ettekujutuse saamiseks. Igal juhul uurimist väärt!

Kui esimene raamat pakkus lihtsamat lugemist, siis teine raamat Abgeordnetenrecht kuulub kindlalt spetsialisti paketti. Saksa parlamendiliikmete õigussuhete seaduse ehk nn saadikuseaduse kommenteeritud väljaanne on valminud tuntud ja tunnustatud autorite ühistööna Saksa parlamendiõiguse vaieldamatu asjatundja Philipp Austermanni juhtimisel. Tegemist on väljaande 2. trükiga. Esmatrüki ilmumisest (2016) möödub peagi 10 aastat, mistõttu peetakse uute kommentaaride koostamist vägagi tervitatavaks ettevõtmiseks, sest tehtud on olulisi seadusemuudatusi. Nt on piiratud parlamendiliikmete kõrvaltegevusi teatud valdkondades, karmistatud on aruandluskohustuse nõudeid; käitumisjuhised ei ole enam kodu- ja töökorraseaduse lisa, vaid sätestatud saadikuseaduses jne. Ühtlasi leiab kommentaaridest rikkalikku teavet, põhiseaduslikku argumenteeritust ning õigusaktide võrdlemist nii Saksa liidu, liidumaade kui ka riikide ja Euroopa Parlamendi tasandil. Vajalik lugemismaterjal kõigile, kes tegelevad parlamendiõiguse teemadega.

Lisalugemiseks
Riigikogu liikmete eetikakoodeks

Eetikakoodeksid Euroopa riikide parlamentides

Seadusandliku initsiatiivi õigus Euroopa riikides

Arjakas, Küllo. Professionaalsest parlamendist ja parlamendiliikmest // Riigikogu toimetised. 14. Tallinn, 2006. Lk. 54-57.

Solvak, Mihkel. Saadiku koht parlamendis : vabadus ja sõltuvus // Riigikogu toimetised. 14. Tallinn, 2006. Lk. 116-123.

Summaria Iuridica populaarseks osutunud fookusteema Obstruktsioon parlamenditöös

Teemakohaseid noppeid aastate tagant:
Martna, Hans. Rahvaesindajate vastutamatus. I // Õigus. 1926. Nr. 5. Lk. 121–127.

Martna, Hans. Rahvaesindajate vastutamatus. II // Õigus. 1926. Nr. 6. Lk. 153–160.

Maddison, Eugen. Riigikogu liigete tasuta sõidu seaduse puhul // Eesti Politseileht. 1926. Nr. 6. Lk. 81–82.

Mägi, Artur. Tänapäeva rahvaesindus ja selle vastutavus // Õigus. 1928. Nr. 4. Lk. 116–125.

Rei, August. Riigikogu töökorraldus // Õigus. 1928. Nr. 5-6-7. Lk. 161–167.

Uluots, Jüri. Riigikogu juriidiline laad ja funktsioonid // Õigus. 1928. Nr. 5-6-7. Lk. 138–161.

Koostanud
Tiia Melts
õigusinfo spetsialist