Kuidas luua maailma parimat rahvusraamatukogu? Väärt mõtteid Norrast 

 Autor: Paula Põder 

Kui alustada Norra reisi elamuse kirjeldamist raamatukogust, mille seintes on hoiul kirjanike käsikirjad, ja black metalist, võib jääda mulje, et tegu on seiklusfilmi süžeega. Ja kuigi kõik see vastab tõele, siis täpsemalt võttis 12-liikmeline rahvusraamatukogu koolitajate grupp ette õpiretke enda koolitamiseks. Tänu Erasmus+ programmile “Lühiajalised õpirändeprojektid kutsehariduses” saime Norra Rahvusraamatukogu kolleege töövarjutada. Kuna meie enda Tõnismäe maja läbib hetkel uuenduskuuri, siis oli külaskäik suurepärane võimalus saamaks ideid tõeliselt kaasaegse ja kaasava hariduskeskkonna loomisel. Lisaks saime hulganisti häid mõtteid, kuidas raamatukogutöötajate kutse- ja täiendkoolituse programme parendada ja mõtteainet ka selleks, kuidas tuua raamatukokku kogukondi, kes seni sinna teed pole leidnud.  

Kõige alus on koostöö 

Norra Rahvusraamatukogu paikneb kahes kohas – Oslos ja Mo i Ranas. Kuigi kahe paiga vahele jääb ligi 1000 kilomeetrit, kuulub mitmetesse olulistesse osakondadesse nii ühes kui ka teises asukohas resideeruvaid töötajaid. Koostööd tehakse edukalt ka riigi tasandil. Näiteks sündis üleriiklik raamatukogude strateegia lausa kolme ministeeriumi eestvedamisel. Tihe koostöö toimub ka teiste raamatukogude ja kirjastajatega, et pakkuda võimalikult head ligipääsu materjalidele.  

Oluline info ühes kohas 

Kuidas tuua raamatukogutöötajale oluline teave ühte kohta kokku? Norras on see edukalt õnnestunud. Rahvusraamatukogu eestvedamisel loodi digitaalne keskkond (www.bibliotekutvikling.no), kust leiab nii olulised uudised, strateegia, statistika kui ka töötajatele mõeldud e-kursused. E-koolitusi loovad raamatukogutöötajad ise ning enamasti sünnivad needki mitme raamatukogu koostöös. E-koolituselt saadud teadmiste kinnistamiseks korraldavad eksperdid sageli mõnes maakonnaraamatukogus koolituspäeva. 

Norra riik eraldab igal aastal umbes 5 miljonit eurot erinevate raamatukoguprojektide elluviimiseks. Selleks et väärtuslik teave projektide, rahastuse ja tähtaegade osas saadaval oleks ja kaotsi ei läheks, on rahvusraamatukogu loonud projektipanga. Seal on võimalik näha teiste raamatukogude poolt ellu viidud projektide taotlusi ning seeläbi leida partnereid või inspiratsiooni uue projekti algatamiseks. 

Keelata või lubada? 

Milline on mõnus raamatukoguruum? Norra Rahvusraamatukogu saalides oli tunne, nagu oleks kellegi elutoas – mugavad toolid-lauad, taimed, meeleolumuusika. Keelavaid silte ustel või saalides oli vähe.  Ka tähelepanu hajutavad vilkuvad ekraanid puudusid. Tundus, et eelduseks oli, et külastaja  saab oma intuitsiooni kasutades ise hakkama. Üldjuhul see toimiski, sest isegi sildita vaikusealadel ja suhtlusaladel järgiti kirjutamata reegleid.  

Julgus näidata 

Meie külastuse ajal olid rahvusraamatukogus avatud kolm näitust: püsiekspositsioon “Enlightened”, mis heitis valgust Norra olulistele kultuuriajaloolistele materjalidele; Norra metal-skeenest rääkiv “Bad Vibes. Sonic emotions in Norwegian black metal” ning maakaardikogu väljapanek. Neist kõige silmapaistvam oli kahtlemata metal-muusika näitus. Black metali muusikastiilil on Norras olnud kuritegevusega seotuse tõttu halb maine. Sellest hoolimata võeti rahvusraamatukogus vastuoluline teema käsitlemiseks ning seeläbi sai 1980. ja 1990. aastatel ilmunud fänniajakirjade näol hinnalist täiendust nende muusikakogu. Samuti pandi alus heale koostööle kogukonnaga, kes seni oli raamatukogust kõrvale jäänud. 

Mõeldes tulevikule

Õpperetkel oli meil võimalus kohtuda kolleegidega 2021. aastal maailma parimaks rahvaraamatukoguks valitud Deichman Bjørvika raamatukogust. Selles raamatukogus peitub huvitav kunstiprojekt “Future Library”. Projekti üheks osaks on 1000 istutatud puud, millest 100 aasta pärast valmistatakse raamatute tarvis paberit. Projekti teine osa on külastajatele avatud ruum Bjørvika raamatukogus, mille seintesse lisatakse igal aastal üks käsikiri. Vahemikus 2014–2114 tellitakse igal aastal ühelt kirjanikult teos, mis tulevikus trükitakse just selleks kasvatatud puudest valmistatud paberil.  

Kuidas edasi? Kindel on see, et selle õpperetke jooksul saime kõvasti mõtteainet nii rekonstrueeritava hoone hariduskeskkonna kui ka kutse- ja täiendkoolituste kujundamiseks, ent samas ka julgustust, et oleme juba astunud õigeid samme. Ideede kogumist jätkame õpperetkel Taani!  

Projekt „Eesti Rahvusraamatukogu koolitajate õpperetk Taani ja Norrasse“ (2022-2-EE01-KA122-VET-000096949) on rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.